Parlament • 18 Qazan, 2019

Damý boljamynyń negizgi kórsetkishteri saqtalyp otyr

16 retkórsetildi

Keshe Parlament Sena­ty­nyń Tóraǵasy Darıǵa Nazarbaevanyń tóraǵa­ly­ǵymen Palatanyń jalpy otyrysy ótti. Jıyn bary­synda «2019 – 2021 jyl­darǵa arnalǵan respýb­lıkalyq bıýdjet týraly zańǵa ózgerister engizý týraly» zań qabyldandy, son­daı-aq halyqaralyq ma­ńyzdy eki qujat ratıfı­ka­sııalandy.

Áleýmettik máselelerge – basymdyq

Otyrysta «2019 – 2021 jyl­darǵa arnalǵan respýblıkalyq bıýd­jet týraly zańǵa ózgerister engi­zý týraly» zań jobasyna qa­tysty birneshe baıandama tyń­daldy.

Qujat Nur Otan partııasynyń saılaýaldy baǵdarlamasynyń sharalaryn, Memleket basshy­synyń «Syndarly qoǵamdyq dıa­log – Qazaqstannyń turaqty­lyǵy men órkendeýiniń negizi» atty Joldaýyn, Qazaqstan Res­pýblıkasynyń Tuńǵysh Pre­zı­denti – Elbasynyń Nur Otan partııasynyń XVIII sezinde berilgen tapsyrmalaryn oryndaý maqsatynda, sondaı-aq 2019 jylǵy bıýdjetti atqarý aıasynda daıyndalǵan bolatyn.

Birinshi kezekte sóz alǵan Ulttyq ekonomıka mınıstri Rýs­lan Dálenov 2019 jylǵa arnal­ǵan respýblıkalyq bıýd­jetti naqtylaý kezinde eldiń áleý­mettik-ekonomıkalyq damý bol­jamynyń negizgi kórsetkishteri saqtalǵanyn quptady. «Ishki jalpy ónimniń ósýi 3,8 paıyz deń­geıinde, munaı óndirý 89 mln tonna kóleminde. Munaıdyń álemdik baǵasy joǵary qubylmalylyqty kórsetip otyr. Osyny eskere otyryp, munaıdyń boljamdy baǵasy barreline 55 AQSh dollary deńgeıinde saqtaldy», dedi R.Dálenov.

Onyń aıtýynsha, jyldyq ınflıasııanyń nysanaly dálizi 4-6 paıyz sheginde tur. «Jalpy, res­pýblıkalyq bıýdjettiń kiris­teri (transfertterdi esepke al­maǵanda) 2019 jyly 7 trln 81 mlrd teńgeni quraıdy. Túsim­der túrleri boıynsha kirister qurylymy saqtalady. Kólemdi túsimderdi qosylǵan qun salyǵy (2,8 trln teńge), korporatıvtik ta­bys salyǵy (2 trln teńge), halyq­aralyq saýdaǵa salynatyn sa­lyqtar (1,5 trln teńge) qam­tydy», dedi mınıstr. Túsim­derdiń jalpy kólemi 95 mlrd teń­gege ósip, 10,7 trln teńgeni qu­ramaq.

Kelesi sóz Premer-Mı­nıs­trdiń birinshi orynbasary – Qarjy mınıstri Álıhan Smaıy­lovqa berildi. Zań jobasy 2019 jylǵa arnalǵan eldiń áleýmettik-ekonomıkalyq damý boljamynyń kórsetkishteri saqtala otyryp qalyptastyrylǵanyna toqtalǵan Á.Smaıylov: «Respýblıkalyq bıýdjettiń túsimderi 94,9 mlrd teń­gege, al respýblıkalyq bıýdjet shyǵystarynyń kólemi 94,9 mlrd teńgege ulǵaıtyldy. Res­pýb­lıkalyq bıýdjettiń tapshy­lyǵy buryn bekitilgen ishki jal­py ónimniń 2,1% deńgeıinde saq­taldy. Áleýmettik saladaǵy shu­ǵyl qarjylandyrý másele­lerin sheshý maqsatynda áleý­met­tik bloktyń shyǵystary 6,7 mlrd teńgege arttyryldy. Shyǵys­tardy qaıta bólýdi eskere otyryp, qosymsha qarajat ataý­ly áleýmettik kómekti tóleýge, medısınalyq kómek kórse­týge jáne densaýlyq saqtaý obek­ti­leriniń qurylysyn jalǵas­tyrýǵa baǵyttalady», – dedi.

Onyń aıtýynsha, naqty sek­tordyń shyǵystary 15,6 mlrd teńgege ulǵaıtylǵan.

Bıýdjettik baǵdarlamalar ákimshileri usynǵan qarajatty qaıta bólýdi eskere otyryp, ónerkásipti qoldaýǵa, «Qazaq­stan turǵyn úı qurylys jı­naq ban­kiniń» salymshylaryna turǵyn úı qaryzdaryn berýge qosymsha shyǵystar kózdelgen. Sondaı-aq ol: «Tótenshe jaǵdaılar kezinde jedel áreket etý úshin, onyń ishinde jylý maýsymynyń basta­lýyn eskere otyryp Úkimet rezervi ulǵaıtyldy. Aımaqtarǵa arnalǵan nysanaly transfertter kólemi naqtylaý nátıjesinde 29,1 mlrd teńgege arttyryldy», – dedi.

Budan basqa, zań jobasyn da­ıyndaý kezinde jekelegen mem­lekettik organdardy qaıta uıym­dastyrýyn eskere oty­ryp, shy­ǵystardy túzetý, aza­mattyq qyz­metshilerdiń eńbek­aqysyn arttyrýǵa, jylý ener­ge­tıkasy men kólik ınfraqu­­ry­lymyn damytýǵa, «Nurly jer» baǵdarlamasy sheń­berinde turǵyn úı jáne ınje­ner­lik-kommýnıkasııalyq ınfra­qu­rylym salýǵa naqty qajettiligin eskere otyryp, óńirler arasynda qarajat qaıta bólingen.

Senat basshysy zań jobasyn talqylaý barysynda Bilim jáne ǵylym mınıstrine orta bilim berý uıymdaryn jan basyna shaqqandaǵy qarjylandyrýdy 5,6 mlrd teńgege azaıtý jáne «Jas maman» jobasy aıasynda kol­ledjderdi jańǵyrtýǵa arnal­ǵan shyǵyndardy azaıtý týraly aıtty. «Bul úshin kim jaýap be­redi? 8 mıllıard teńge bosqa ketti. Bul aqshaǵa bilim berý salasynda kóp nárse jasaýǵa bolatyn edi», – dedi D.Nazarbaeva.

Qosymsha baıandama jasaǵan Qarjy jáne bıýdjet komıtetiniń tóraǵasy Olga Perepechına senatorlar naqty tetikter men is­ke asyrý erejelerin qamtıtyn zań­nan keıingi normatıvtik akti­lersiz bıýdjet jobasyna jańa basta­malar engizýge tyıym sala­tyn ózgeristerdi Bıýdjet kodek­sine engizýdi usynyp otyrǵanyn atap ótti.

«Qarjy resýrstary shekteýli bolǵan jaǵdaıynda memlekettik qarajat, onyń ishinde bolashaq urpaq qory – Ulttyq qordan alynǵan, al búginde olardyń res­pýblıkalyq bıýdjettiń barlyq kirisiniń 29 paıyzy áleýmettik-kásip­kerlik korporasııalarynda, ulttyq kompanııalar, bank qu­ry­lymdary esepshottarynda aı­lar boıy jatady. Olar elimizdiń ekonomıkasyn damytýǵa jumys isteýi tıis», – dedi O. Perepechına.

Egjeı-tegjeıli talqylaýdan keıin depýtattar úsh jyldyq bıýdjetke túzetýler qabyldady.

 El ıgiligine baǵyttalǵan qujattar

Otyrysta sondaı-aq Qazaq­stan men Armenııa arasyndaǵy aza­mattyq qorǵanys, tótenshe jaǵ­daılardyń aldyn alý jáne olar­dy joıý salasyndaǵy ynty­maqtastyq týraly úkimetaralyq kelisim ratıfıkasııalandy.

Eki eldiń azamattyq qorǵanys, tabıǵı jáne tehnogendik qaýip-qaterlerdiń aldyn alý, tótenshe jaǵdaılardy joıý, azamattyq qorǵanys mamandaryn tótenshe jaǵdaılardyń týyndaýyna ákep soqqan avarııalar, zilzalalar men apattar jaǵdaılarynda erikti jáne ózara kómek kórsetý boıynsha oqytý salasyndaǵy ózara is-qımyly kelisimniń negizi bolyp tabylady.

Kelisimde yntymaqtastyq nysandary, kómek kórsetý sharttary men túrleri, kómek kórsetý jónindegi jumysqa basshylyq etý tártibi jáne memlekettik shekarany kesip ótýge baılanysty basqa da máseleler, shyǵyndardy óteý, zalal keltirý jáne kórsetiletin kómekti qarjylandyrý retteldi.

Budan keıin Skandınavııa jáne Baltyq elderiniń iri nesıe-qarjy ınstıtýty bolyp tabylatyn Qazaqstan Respýblıkasy men Soltústik ınvestısııalyq bank arasyndaǵy negizdemelik kelisim ratıfıkasııalandy. Kelisimde valıýtanyń aıyrbas­talýy já­ne aqsha qarajatyn aýda­rý, Soltústik ınvestısııalyq bank­tiń sharttary boıynsha tenderler ótkizý, sondaı-aq ony salyq salýdan bosatý jónindegi erejeler belgilenedi.

Atalǵan qujatqa 2018 jylǵy 16 qazanda Helsınkı qalasynda qol qoıylǵan bolatyn. Kelisim Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy ınvestısııalyq jobalardy qarjylandyrý úshin Soltústik ınvestısııalyq banktiń qyzmetin ashýǵa múmkindik beredi. «Sol­tús­tik ınvestısııalyq bank 1975 jyly quryldy jáne Skandı­navııa men Baltyq elderi múshe bolyp tabylatyn kópjaqty damý banki. Shtab-páteri Helsınkı qalasynda ornalasqan. Sol­tústik ınvestısııalyq banktiń jar­ǵylyq kapıtaly 6 mlrd 142 mln eýrony quraıdy, ol múshe elderdiń tólemderinen qalyp­tasady (Danııa, Estonııa, Fınlıan­dııa, Islandııa, Latvııa, Lıtva, Nor­vegııa, Shvesııa). Soltústik ınves­tısııalyq banktiń jalpy kre­dıttik portfeli 2018 jyly 19,1 mlrd eýrony qurady. Qaryz­dar 25 jylǵa deıingi merzim­ge beriledi. Banktiń stra­tegııa­syna sáıkes kredıttik port­fel­diń shamamen 20 %-y onyń múshe­leri bolyp tabylmaı­tyn el­derge beriledi», – dedi Ult­­tyq ekonomıka mınıstri. Sol­tús­­tik ınvestısııalyq bank qarjy­­lan­dyrýynyń negizgi baǵyt­tary energetıka, «jasyl» ekono­mıka, telekommýnıkasııa, kólik, ónerkásiptiń túrli sala­lary, aýyl sharýashylyǵy, densaýlyq saqtaý sııaqty sektorlar ári shaǵyn jáne orta bıznes bolyp sanalady. Kelisimde Qazaqstannyń zańnamalyq aktilerinde kózdelmegen normalar, atap aıtqanda valıýtanyń aıyrbastalýy jáne qarajat aýdarý, tenderler ótkizý, sondaı-aq Soltústik ınvestısııalyq banktiń aktıvteri men kiristerin salyq salýdan bosatý jónindegi normalar belgilenedi. Bul ha­lyq­aralyq uıymdardyń standartty sharttary. Kelisim múshelik jarnalar jáne bıýdjetten basqa da tólemderdi talap etpeıdi. Osy oraıda kelisimdi ratıfıkasııalaý áleýmettik-ekonomıkalyq jáne quqyqtyq saldarǵa ákep soqpaıtyny atap ótildi.

Kelisimdi iske asyrý Qazaq­stanǵa sýmen jabdyqtaýǵa, kó­likke, energetıkaǵa, ónerkásip sek­toryna jáne basqa da sala­larǵa ınvestısııa tartýǵa múmkindik beredi.

 PIK qyzmeti zańmen retteledi

Senat otyrysynda zańnamaǵa turǵyn úı-kommýnaldyq sharýashylyǵy týraly túzetýler ekinshi oqylymda qaraldy. Bul qujatpen birqatar zańnamalyq aktilerge ózgerister engiziledi. Osy oraıda sóz Ekonomıkalyq saıasat, ınnovasııalyq damý jáne kásipkerlik komıtetiniń múshesi Álimjan Qurtaevqa berildi.

«Turǵyn úı-kommýnaldyq sharýashylyq – qoǵamnyń áleý­mettik qurylysynyń mańyzdy salasy. Turǵyn úı salasynyń qazirgi deńgeıdegi damýy men jaǵdaıy qoıylyp otyrǵan talaptarǵa sáıkes kelmeıdi. Bul aıtarlyqtaı dárejede halyqtyń ómir súrý sapasyna áser etýde. Turǵyn úı-kommýnaldyq sha­rýa­shylyq kooperatıvteri ózekti máselelerdi sheshpeıdi, al olar­dyń qyzmeti turǵyndar tarapy­nan narazylyq týdyrady. Son­dyqtan zań jobasyn ázirleý qa­jettiligi týyndap otyr, onyń maqsaty – turǵyn úı-kommý­naldyq sharýashylyq salasyn reformalaý», – dedi Á.Qurtaev.

Zań jobasynda kondomı­nıým nysanyn basqarýdyń «bir úı – múlik ıeleriniń bir birlestigi – bir shot» qaǵıdaty boıynsha jańa úlgisi usynylady.

Bul rette páter ıeleriniń kooperatıvteri men úı-jaılar ıele­riniń kooperatıvteri qara­lyp otyrǵan zań qabyldanǵannan keıin úsh jyl ishinde múlik ıe­leriniń birlestikterimen qatar áreket ete alady.

Zań jobasymen kondo­mınıým nysanynyń ortaq múlkine kúr­deli jóndeý júrgizýdiń qar­jylandyrý tetigi engiziledi, ol páter men turǵyn emes úı-jaılar ıeleriniń qarjy jınaqtaýǵa jáne ekinshi deńgeıdegi bankten qaryz alýyna negizdelgen. Múlik ıeleri birlestiginiń turǵyn úı qaryzyn óteý jónindegi mindettemeleriniń oryndalýyna mamandandyrylǵan qor kepildik beretin bolady.

Zań jobasynda basqarýshy jáne servıstik kompanııalar qyz­metiniń ashyqtyǵyn arttyrýǵa jáne Úı keńesin qurý men elek­trondy aqparattyq resýrstar men aqparat júıelerin engizý ar­qyly páter jáne turǵyn emes úı-jaılardyń menshik ıe­leri tarapynan baqylaýdy qam­ta­masyz etýge, sondaı-aq tur­ǵyn úı quqyqtyq qatynastary sýbek­tileriniń arasyndaǵy ózara is-qımyldy jaqsartýǵa baǵyt­talǵan erejeler usynyldy.

Sondaı-aq zań jobasymen jumys barysynda kondomı­nıým nysanynyń ortaq múl­kin­degi menshik ıesine tıesili úles mólsherin, kommýnaldyq qyz­metterge kiretin qyzmetter tizbe­sin, hostel qyzmeti, «turaq ornyn» anyqtaý, zańnamalyq akti­lerdi zań jobasynyń erejesine sáıkes keltirý jáne ózge de máseleler bóliginde birqatar ózgerister men tolyqtyrýlar engizý qajettigi týyndady.

Zań jobasy senatorlardyń túzetýlerimen Májiliske ji­be­rildi.

Otyrys sońynda birqatar senator tıisti organdarǵa ózderiniń de­pýtattyq saýaldaryn jolda­dy.

Sońǵy jańalyqtar

Kúlki kerýeni № 16

Rýhanııat • Keshe

Aqynǵa arnalǵan kún

Rýhanııat • Keshe

Qalany damytý qujaty daıyn

Aımaqtar • Keshe

Baspanamen qamtıtyn basty qujat

Baǵdarlamalar • Keshe

Er Edige jáne eldik múdde

Rýhanııat • Keshe

Bolmysy bútin Baǵaev

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar