Qoǵam • 21 Qazan, 2019

Jańa áleýmettik kómek:Oı. Pikir. Usynys

142 retkórsetildi

Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstrligi usynǵan jańa zań jobasyna sáıkes kelesi jyldan bastap ataýly áleýmettik kómekti (AÁK) taǵaıyndaýdyń tártibi ózgeredi. Áleýmettik jaǵdaıyna qaramastan barlyq kóp balaly otbasylarǵa járdemaqy berilip, turmysy tómen kóp balaly otbasyndaǵy balalarǵa kepildendirilgen áleýmettik toptama qarastyrylady. Qoǵamda áleýmettik qoldaýdyń jańa túri týraly aıtylyp jatqan pikirler – ártúrli. Onyń qandaı artyqshylyqtary men olqylyqtary bar? Osy saýal tóńireginde birneshe mamanmen sóılestik.

Eń tómengi kúnkóris deńgeıin kóterý kerek

Bıyl 1 sáýirden bastap eń­bek­ke jaramdy azamaty joq otba­sylardyń qujaty bir jylda bir-aq ret qaralyp, olar­ǵa AÁK-tiń shartsyz túri taǵa­ıyn­dalsa, jumysqa  jaramdy, ýaqytsha jumyssyz jandar­dyń qujaty jarty jyl saıyn tek­serilip, olarǵa shartty AÁK kór­setilip keldi. Al kelesi jyldan bastap AÁK toqsan saıyn tyńnan taǵaıyndalyp otyrady. Mamandardyń aıtýyn­sha, bir shańyraqta úsh aıda  kóptegen ózgeris bolady. Sondyqtan bul ońaı oljaǵa kenelgisi kelgen­derdiń jolyn kesedi.

Bıyl eń tómengi kúnkóris deń­geıi 29 698 teńge bolyp bel­gilenip, adam basyna shaqqandaǵy otbasy kirisi onyń 70 paıyzynan az (20 789 teńge) bolǵan jaǵdaıda AÁK taǵaıyndaldy. Ekonomıst Maqsat Halyq eń tó­mengi kúnkóris deńgeıin belgili bir deńgeıde kóterý kerek degen pikirdi aıtady.

«Bul únemdep jumsaıtyn bolsa, bir adam aıyna 30 myń teńgege ómir súre alady degen qaǵıda ǵoı. О́tken jyldary eń tómen jalaqynyń ózi 30 myń teńge shamasynda boldy. Bıyl 42 myń teńgege kóterdi. Eń tómengi kúnkóris shegi sol kúıinde qalyp otyr. Negizinde onyń kólemi Ulttyq ekonomıka mınıstrligi men Taǵamtaný akademııasy birlesip jasaıtyn tutynýshylyq sebetke baılanysty belgilenedi.

Qazaqstannyń tutynýshylyq sebetine negizinen kúndelikti tutynatyn taǵamnyń túrleri ǵana engizilgen. Byltyr onyń tiziminde 42 taýar bolsa, bıyl 50 taýarǵa artty. Al kórshi Reseıde tutynýshylyq sebettiń ishine kanselıarlyq taýarlar, dári-dármekter, turmystyq hımııa kiredi. Bizde bul enbegen. Al Eýropada tutynýshylyq sebet 250 taýardan 400 taýarǵa deıin jetedi. Olar qyzmet túrlerine ketetin shyǵyndy da qosady. Sondyqtan tutynýshylyq sebetti qaıta qaraý  kerek. BUU bekitken standart boıynsha eń kedeı kisiler kúnine 5 dollarǵa ómir súredi. Bizde odan da tómen bolyp turǵan joq pa?! Búginde elimizde kedeıshilik deńgeıiniń shegi 4,3 paıyz ǵana. Eń tómengi kúnkóris shegin kóterse bul artady. Sóıtip Qazaqstannyń álemdegi reıtıngi túsip ketýi múmkin.

2015 jyldan beri qaraı halyqtyń jaǵdaıynyń nasharlaǵanyn baıqaýǵa bolady. Naqty tabys ótken jyly ǵana 3 paıyzǵa ósti. Mysaly, Almatyda salynyp jatqan rolton zaýyty halyqtyń makaron ónimderine degen suranysynyń artqanyn kórsetse, Magnum sııaqty úlken sýpermarketter jelisinde azyq-túliktiń bólip tóleýge berilýi halyqtyń tabysy azyq-túlik shyǵynynyń ózine jetpeı otyrǵanyn ańǵartady. Orta jaǵdaıdaǵy halyqtyń kúıi osyndaı bolsa, áleýmettik osal toptardyń jaǵdaıy tipti nashar degen sóz», deıdi ol.

Alaıda ekonomıst eń tómengi kúnkóris deńgeıin tym kóterýge de bolmaıtynyn, óıtkeni bul aılyq eseptik kórsetkishtiń artýyna ákep soǵatynyn aıtady. «Eń tómengi kúnkóris shegi kóbeıse, aılyq eseptik kórsetkishtiń kólemi de artady. Salyqtar men aıyppuldar jáne basqa da tólemderdiń aılyq eseptik kórsetkishtiń kólemimen tólenetinin eskersek, bul kerisinshe halyqtyń moınyna qaıtadan artyq júkti júkteıdi. Sondyqtan eń tómengi kúnkóris deńgeıin osylardy erekshe eskere otyryp qaıta belgilegen jón. Sonymen qatar memleket naqty jalaqyny joǵarylatý kerek jáne jumyssyzdardy jumyspen qamtýy tıis», deıdi M.Halyq.

Árıne aýyzdy qý shóppen súrte berýge bolmas. AÁK turmysy tómen otbasylarǵa aqshalaı berilip qana qoımaı, jeke isin bastaýǵa, oqytýǵa, jumysqa ornalasýǵa qoldaý arqyly da kórsetiledi. Sondyqtan da Eńbek jáne áleýmettik qorǵaý mınıstri Birjan Nurymbetov «ataýly áleýmettik kómek – ýaqytsha qoldaý» degen bolatyn. Soǵan qaramastan jergilikti jerlerde kóptegen kedergilerdiń bary baıqalady.

Toqyma mektebin ashyp, kóp balaly analardy jumyspen qamtyǵysy keletin elordalyq Nazgúl Baımaǵanbetova jaqynda memlekettik grant alǵan. Biraq orynnyń bolmaýy alǵan qarajatyn kádege jaratýǵa qolbaılaý bolyp otyrǵan kórinedi. «Mektep ashý úshin oryn kerek. Al jalǵa beriletin oryndar jumysyn grant alyp bastap jatqan adam úshin óte qymbat. Ákimdikke ótinish jazsam, áleýmettik-kásipkerlik korporasııaǵa jiberdi. Olardyń bergen oryndaryna tyńnan jóndeý jumystary kerek. Osyndaı lajsyz jaǵdaıda júrmin. Granttar kóp. Biraq grantty berip qana qoımaı, tıisti organdar aıaǵymyzdan tik turyp ketkenshe qoldaý kórsetip, bir jyldaı jetektese durys bolar edi. Bastaǵan jumysyn jalǵastyryp, ónimin bazarǵa ótkize almaı júrgen qanshama adam bar. Sondaı-aq kóp balaly analarǵa tolyq kún tártibimen jumys isteý qıyn. Sonymen qatar jarty kúndik jumys oryndary kóptep ashylsa óte qolaıly bolar edi. Al bizde ondaı jumys oryndary joq. Bolǵan kúnniń ózinde eńbekaqysy taǵy mardymsyz bolary sózsiz», deıdi «Qazaqstan múgedekteri men áıelderdi qoldaý qory «Alga» qoǵamdyq qorynyń quryltaıshysy Nazgúl Baımaǵanbetova.

Járdemaqynyń jańa túri jetkilikti me?

Jańa jyldan bastap memlekettik járdemaqy 4 nemese odan da kóp kámeletke tolmaǵan balasy, kúndizgi bólimde oqıtyn 23 jasqa deıingi stýdentteri bar barlyq kóp balaly otbasylarǵa tabysyna qaramastan tólenbek. Naqtyraq aıtqanda, 4 balasy bar otbasy 42 myń 500 teńge, 5 balasy bar shańyraq 53 myń 100 teńge, 6 balasy barlarǵa 63 myń 700 teńge berilse, 7 jáne odan kóp balasy barlarǵa 73 myń 300 teńge járdemaqy taǵaıyndalady. Iаǵnı ár bala orta eseppen 10-11 myń teńge kóleminde járdemaqy alady. Mınıstrliktiń málimetinshe, búginde elimizde 1 jarym mln balasy bar 343 myń kóp balaly otbasy bar eken. Sonyń ishinde úsh balasy barlar – 27%, 4 balaly otbasylar – 61%, bes balasy bar otbasylar – 9% bolsa, 7 jáne odan kóp balasy barlar 3%-dy quraıdy.

Halyqaralyq zertteýlerdiń nátıjesine qaraǵanda jańa týǵan náreste otbasyndaǵy ekonomıkalyq aýyrtpashylyqty 25 paıyzǵa arttyrady eken. Budan «ár bala óz nesibesimen týady» desek te, naryqtyq zamanda olardyń otbasy bıýdjetine túsiretin salmaǵy ájeptáýir ekenin ańǵaramyz. Sondyqtan da bolar, keı ata-ana járdemaqynyń bul túriniń tek kóp balaly otbasylarǵa ǵana berilgenin durys emes dep esepteıdi. «Jańa járdemaqynyń mólsheri tym mardymsyz. О́ıtkeni aı saıyn bir balaǵa ketetin shyǵyn 56-60 myń teńgeden asady. Úlken qalada az kirispen bir balanyń ózin asyraý ońaıǵa soqpaıdy», deıdi úsh balanyń anasy Nazgúl Baımaǵanbetova.

Al Strategııalyq bastamalar ortalyǵynyń jobalar boıynsha dırektory Baqytjan Sárkeev kóp balaly otbasyn qoldaý bizdiń basym saıasatymyz bolý kerek degendi alǵa tartady. Onyń aıtýynsha, bul demografııaǵa oń yqpal etedi, bolashaqta ekonomıka úshin de tıimdi bolady. 

Tuńǵysh Prezıdent janyndaǵy Álemdik ekonomıka jáne saıasat ınstıtýtynyń sarapshysy, áleýmettanýshy Serik Beısenbaev bolsa kez kelgen áleýmettik kómekti tıimdi jumsalǵan qarajat dep sanaıdy. «Sońǵy ýaqytta memlekettiń bıýdjetine qatty salmaq tústi, halyqty masyldyqqa úıretip alatyn boldyq degen sekildi pikirler aıtylyp júr. Buǵan kelispeımin. Sebebi, halyqtyń tabysy neden quralatyny jóninde statıstıkalyq aqparatqa qarasaq, bizde áleýmettik tólemder alatyn halyqtyń úlesi óte az. Iаǵnı kópshiligi jumys istep, óz kúshterimen tabys tabady. Sondyqtan halyqty masyl deýge negiz joq. Áleýmettik ádilettilik turǵysynan qarastyrǵanda, osy ýaqytqa deıingi bıýdjettiń shyǵyndaryn qarasaq óte qomaqty aqsha bankterdi qoldaýǵa, ımıdjdik is-sharalardy uıymdastyrýǵa ketti. Al halyqty áleýmettik qoldaýǵa sońǵy kezde ǵana bıýdjetten qomaqty qarjy bólinip otyr. Eger salystyrmaly túrde aıtatyn bolsaq muny áldeqaıda tıimdi jumsalǵan qarajat dep oılaımyn. О́ıtkeni bul eń aldymen bizdiń adamı kapıtalymyzǵa salynyp jatqan ınvestısııa, áleýmettik kómekke jumsalǵan qarjy dalaǵa ketpeıdi. Bul alǵashqy kezekte ár adamnyń óziniń jaǵdaıyn jaqsartýǵa jumsalady», deıdi ol.

Áleýmettik toptama sapaǵa saı bolýy tıis

Jańa zań jobasyna saı az qamtylǵan otbasylardan shyqqan balalarǵa kepildendirilgen áleýmettik toptama berilmek. Iаǵnı 6 jasqa deıingi balalarǵa tamaq, gıgıena zattary tegin berilse, 6-18 jas aralyǵyndaǵy balalarǵa mekteptegi ystyq tamaq, mektep jolaqysy, mektep formasy jáne oqý qural-jabdyqtary tegin bolady. Mundaı kómek buǵan deıin de júzege asyrylyp keldi. Mysaly, osy jyly Nur-Sultan qalasynda az qamtylǵan otbasylarǵa mektep formasyn satyp alýǵa sertıfıkattar berilgenin, jolaqyǵa qarjy qarastyrylǵanyn bilemiz. Demek, bul aldaǵy ýaqytta memleket deńgeıinde qolǵa alynbaq.

Degenmen kómektiń bul túri ár aımaqtyń ereksheligine qaraı kórsetilip, qatań qadaǵalaýda bolǵany durys. Áleýmettanýshy Serik Beısenbaevtyń pikiri de dál osyǵan saıady. «Bul oń bastama. Biraq bizde naýqanshyldyq degen bar. Iаǵnı bólingen qarajat pen onyń halyqqa tıgizetin kómeginiń arasynda jer men kókteı aıyrmashylyq bolyp jatady. Kómek sapasyz kıim taratý, zárý jandarǵa suranysqa saı emes buıymdardy berý sııaqty joldarmen kórsetilmeýi tıis. Menińshe, ár aımaq ózine laıyq paket toptamasyn jasaqtaýy kerek sııaqty. Mysaly, mektep formasyn jappaı emes, ár aımaqtyń ereksheligine qaraı otyryp daıyndaý kerek. Ol úshin ata-analardyń jáne mekteptiń talaby eskerilgeni durys dep esepteımin», deıdi ol. Al ekonomıst Maqsat Halyq kómek sapaǵa saı bolýy úshin ortalyqtan taratylýy nemese elektrondy formatta kórsetilýi tıis degendi aıtady. Onyń oıynsha, bul tásil bir jaǵynan aqparattyq ashyqtyqqa qol jetkizýge jáne bólingen qarajatty shyp-shyrǵasyn shyǵarmaı ıgerýge múmkindik beredi.

 

Sońǵy jańalyqtar

Atyraýlyqtar taǵy da úzdikter qatarynda

Aımaqtar • Búgin, 19:19

Táýelsizdik – tuǵyrym

Aımaqtar • Búgin, 17:01

Arhıv ǵımaratyna eskertkish taqta ornatyldy

Rýhanııat • Búgin, 16:43

Jas otbasylar baspanaly boldy

Aımaqtar • Búgin, 16:16

Kúlki kerýeni № 25

Rýhanııat • Búgin, 12:49

Almatyda patrıottyq ánder keshi ótti

Rýhanııat • Búgin, 10:16

BQO-da jastar syılyǵy tabystaldy

Aımaqtar • Búgin, 10:01

Irgeli jobalar júzege asty

Qoǵam • Búgin, 07:47

Jastardy jete tanýǵa jol ashty

Qoǵam • Búgin, 07:46

Qoldaý ǵylymǵa qajet

Qoǵam • Búgin, 07:39

Pleı-off kezeńine shyqqandar belgili

Fýtbol • Búgin, 07:37

Apta úzdigi atandy

Hokkeı • Búgin, 07:35

«Altyn tobylǵy» ıegerleri anyqtaldy

Rýhanııat • Búgin, 07:33

Súıispenshiliktiń anasy – yqylas

Rýhanııat • Búgin, 07:26

Uqsas jańalyqtar