Emdelýshiniń baǵalaýy mańyzdy

Bul kúnderi óńirde de 2020 jyl­dyń 1 qańtarynan bastap engizi­letin «Mindetti áleýmettik medı­sı­na­lyq saqtandyrý» júıe­si boıynsha ju­mys­tar júrgizilýde.

Bul maqsatqa Úkimet densaýlyq saq­taý salasyn jyldar boıy birte-birte daıyn­daý arqyly jetti deý­ge bolar. Mysa­ly, Densaýlyq saq­taý mınıstr­liginiń qura­myn­da «Me­dı­sı­nalyq qyzmetterge aqy tó­leý ko­mıteti» quryldy. Bıýdjet qar­jy­­syn saqtandyrý qaǵıdasy bo­ıyn­sha aýrýha­na­lar­ǵa berý normasy engi­zil­di.

Endi osyndaı jańashyldyqtardy ári qaraı kóbeıtý úshin densaýlyq saqtaý júıesin jańa tásilge kóshirý­diń ýaqy­ty keldi. Onsyz sapaly órke­nıet­ti medı­sına­lyq qyzmetke jetý múmkin emes ekeni túsinikti.

– MÁMS jaǵdaıynda medı­sı­na­lyq kómekke júgingende aldymen medısınalyq qyzmetti tutynýshynyń mártebesin anyq­tap alý mańyzdy. Soǵan qaraı kómek kepil­den­di­rilgen tegin medısınalyq qyzmet­ter­diń ese­binen, ıá bolmasa, keńeıtilgen saq­tan­dyrý paketi esebinen tólenedi, – deıdi fılıal mamandary.

Emdelýshiler burynǵydaı jeke basyn kýálan­dyratyn qujatty kór­set­­ýi tıis. Ári qaraı medısınalyq aq­pa­rattyq júıe bar­lyq qajetti áre­ket­terdi ózdiginen júzege asyrady.

– Sondyqtan aýyl, qala tur­ǵyn­da­­ry arasynda aqparattyq túsindirý ju­mysta­ry jalǵasýda. Mamandar aýyl­dardy ara­lap, halyqpen kezdesý­ler ótkizýde. Qala turǵyndary úshin kóshe bılbordtary men LED-ekran­dar­da, qoǵamdyq kólik­ter­de jarnamalar ornalastyrylyp, radıo jáne tele­arnalardan habar taratylýda, – deı­di medısınalyq qyzmet sapasyn monıtorıng­teý bóliminiń basshysy Almagúl Ahmetjanova.

Sondaı-aq mindetti áleýmettik medı­sı­nalyq saqtandyrý týraly aqpa­ratty Qor­dyń fms.kz saıtynan nemese 1406 nómi­ri­ne habarlasyp, alýǵa bolady.

Oblysta 179686 adam resmı túrde jumys­pen qamtylǵan. Olarǵa jumys berý­shi­­ler medısınalyq saqtandyrý qoryna jarna tóleıdi. 1750 adam biryńǵaı jıyntyq tólemin aýdaryp otyrady. Olar 2020 jyl­dan bastap jarnasyn memleket tólep bere­tin ál­eý­mettik qorǵalmaǵan azamattarmen qatar saqtandyrylǵan adamnyń már­te­besin alady.

 О́ńirdegi barlyq jumys berýshiler óz qyzmetkerleri úshin 2017 jyldyń 1 shil­desinen bastap aqsha aýdarýda. Jumys berý­shiler men jeke kásip­kerler mindetti áleý­met­tik medı­sı­na­lyq saqtandyrý boıynsha 9,3 mlrd teń­ge tólegen.

Jańa júıege qosylǵan jurtshylyq 2020 jyldyń 1 qańtarynan bastap eki túrli paket boıynsha qyzmet almaq. Alǵa­shynda turǵyndar úshin jeńildik qarastyrylady. 1 qańtardan bas­tap, sáýir aıyna deıin medısınalyq kómek barlyq turǵyndarǵa birdeı kór­setiledi.

Al 1 sáýirden bastap saqtandyrý júıe­si­ne tirkelmegender ekinshi paket usy­na­­tyn kómekti tegin ala almaıdy. Bul qatar­da tabysy az, qaltasy qym­­bat sharalardy kótermeıtin MRT, kompıýterlik tomografııa, qan kom­­ponentterimen qamtamasyz etý, me­dı­sınalyq ońaltý jáne qalpyna kel­ti­rý­ge baǵyttalǵan emdeý túrleri bar.

Jańa júıe jańashyldyǵyna jer­­­gilikti medısınalyq mekemeler qan­shalyqty daıyn, másele osyn­da. Fılıal málimetinshe, oblysymyz­da emhanalar men aýrýhana­lar tú­gel­deı kompıýtermen jabdyq­tal­ǵan. Barlyǵy ınternet arqyly aqpa­rat­tyq júıege qosylǵan.

Jalpy, mindetti áleýmettik medı­sı­na­lyq saqtandyrý júıesi jáne tegin medı­sı­nalyq kepildendirilgen kó­mek júıesi bar. Endi osy ekeýi qalaı birge iske asyryla­dy degen suraq týa­dy. Jurtshylyq eki túrli paket boıynsha medısınalyq kómek alady. Alǵashqysy – Kepildendirilgen tegin medısınalyq kómek paketi. Kepildik kómek sheńberinde saqtandyrylǵan nemese saqtandyrylmaǵanyna qara­mastan, adamdar emhana dári­ger­le­rine qaralyp, stasıonarlarda em qabyldaıdy. Al alǵashqy medı­sınalyq-sanıtarlyq kómekti tirkeý­de turǵan emhanalarynan alady. Min­det­ti áleýmettik medısınalyq saq­­tan­dyrý ekinshi paketke jatady. Qalalyq №4 emhananyń bas dárigeri Arman Otarbekovtiń aıtý­ynsha, mun­daı kómekti alǵysy keletin adam emhanada tirkelýi tıis. Árqaısymyz óz densaýlyǵymyzdyń dárigeri bolýǵa úı­renýimiz kerek.

 Naýqastar medısınalyq sarap­ta­madan ótýi úshin qarajatyn jum­saı­dy. Dári-dármek satyp alyp, aqyly negizde emhanalarǵa qaralady. Jańa júıe shyǵynnyń belgili bir bóligin saqtandyrý esebinen óteıdi. Tegin medısınalyq kómekti memlekettik emhanalardan bólek, jekemenshik medısınalyq mekemeler de kórsetedi. Iаǵnı, halyqtyń 15 sanatyna jeńildik berilip, jarnany memleket tóleıdi. Olardyń qatarynda balalar, jumys­syz­dar, múgedek balasy barlar, «Al­tyn alqa», «Kúmis alqa» ıeger­le­ri, ardagerler, stýdentter, 3 jasqa de­ıin­gi bala kútimimen aınalysatyn ana­lar bar.

Al «Áleýmettik medısınalyq saq­tandyrý qory» oblystyq fılıaly azamat­tar­ǵa kórsetiletin medı­sı­na­lyq kómek sapasyn júıeli túrde baqylap, aı saıynǵy qyzmetterin tóleıdi. Tólem kórsetilgen qyz­met­terdiń sapasyna júrgizilgen monı­to­rıngtiń qorytyndysy boıynsha esepteledi.

Almagúl Ahmetjanovanyń aıtýynsha, monıtorıng kórsetilgen me­dı­sı­na­lyq qyzmetterdiń sapasy men kólemin baqy­laı­dy. Medısınalyq kómek kórsetýde aıyp­pul­dan bólek, qor sarapshylary medı­sı­nalyq qyzmetkerler arasynda túsindirý, medısınalyq qyzmetterdiń sapasyn saraptaý, emdelýshilerdiń quqyǵyn qorǵaý men aýrýlardy basqarý baǵ­dar­­lamasyn júrgizý máseleleri bo­ıynsha jumys júrgizedi.

Aıyppul salynǵan emdeý oryn­­darynyń qatarynda óńirdegi Ǵ.Sul­ta­nov atyndaǵy oblystyq aýrý­ha­nasy, Ekibastuz qalalyq aýrýhanasy, oblys ortalyǵyndaǵy №1, №3 aýrýhanalary bar.

– Endi dárigerlik qyzmet kórsetý sapasy boıynsha júrgiziletin monı­to­rıng nátıjesi turaqty túrde jurt­shy­lyq nazaryna usynylady. Bul halyqqa sapaly medısınalyq qyzmet kórsetýge qajet. Medı­sı­nalyq qyz­met­­terdiń sapasyn arttyrý jáne ony naýqastardyń baǵalaýy mańyzdy, – deıdi medısınalyq qyzmet sapasyn monıtorıngteý bóliminiń basshysy.

Medısınalyq saqtandyrý qory qyz­mettiń naqty kórsetilgen nemese kórse­til­me­genin, emdeý hattama­la­ry­nyń talapqa saı toltyrylýy nemese toltyrylmaýyn, jalpy nátıjesin tekseredi. Osy talaptar saqtalmasa, emdeý oryndaryna aıyppul salynady. Eger emdeý barysynda óreskel zań buzýshylyqtar oryn alsa, onymen quqyq qorǵaý oryndary aınalysady.

Qordyń medısınalyq kómektiń sapasy men kólemin baqylaý boıynsha ókilettikteri bar. Medısınalyq qyzmetterdiń barlyq túrleri monıtorıngten ótedi.

 – Aýyldar qajetti jaǵdaıda tolyq kómek alady, – dedi «Áleýmettik medısınalyq saqtandyrý qorynyń» atqarýshy dırektory Nurlan Qasymov.

 Al saqtandyrylmaǵan adamdar úshin jos­parly medısınalyq kómek aqyly bolmaq. Mysaly, saqtandyrýy joq adam­ǵa MRT, ÝDZ salalyq dárigerlik keńes sııaqty sharalarǵa aqy alynady. Al saqtan­dy­ryl­ǵan adam medısınalyq kómekti qajetti mól­sher­­de ala beredi.

 Sonymen qatar Nurlan Qasymovtyń aıtýynsha, medısınalyq kómekti qarjy­lan­dy­rýǵa 2020 jyly 56,9 mlrd teńge bólinbek.

О́ńirde kepildendirilgen tegin medı­sı­na­lyq kómek kórsetetin 63 medısınalyq mekemeler bar. Onyń 30-y – jekemenshik. Medısınalyq qujattama tek sandyq for­mat­ta júrgiziledi. Halyqty tirkeý regıs­trinde bekitilgen oblystyń árbir tur­ǵy­ny jeke elektrondy densaýlyq pasportymen qamtamasyz etilgen. Qujattar emde­lý­shilerdi elektrondy formatta baqylaý jáne emdeý barysyn qadaǵalaýǵa múmkindik bere­di.

Medısınalyq mekemelerdiń qyzmetine tekserý, baqylaý jumystary da asa qajet. Sondyqtan «Áleýmettik medısınalyq saq­tan­dyrý qorynyń» sarapshylary turaqty túrde aýrýhana, emhanalardyń dárigerlik qyzmet kórsetý sapasyna monıtorıng júr­gizedi. Aqparattyq júıe arqyly da baqy­laı alady. Bekitilgen kestege sáıkes, jos­parly tekserý sharalary ótkiziledi. Naý­qas adamnyń quqyǵyn saqtandyrý qory qor­ǵaı­­dy.

– Al aqsha eshqaıda ketpeıdi, mindetti áleýmettik saqtandyrý qoryna jınalady. Básekelestikke aýrýhana, emhanalar qazir­den daıyndalýy kerek. Emdelýshiler qaı aýrýhanaǵa, emhanaǵa kóbirek barsa, qarjy da sonda quıylady, – deıdi emdelýshi turǵyn Jarqynbek Smaıyl.

Jańa júıe densaýlyq saqtaý sala­syn­da­ǵy qyzmet sapasyn jetildirý, osy baǵytta turaqty qarjylyq júıeni qalyptastyrý, em­hanalardyń jumysyn jaqsartýdy kóz­deı­di. Bul júıeniń júzege asýy úshin Úkimet jan-jaqty daıarlyq jasady.

Turǵyndar qazirgi qor 1998 jylǵy bu­ryn­­ǵy qatelikti qaıtalamaıdy dep senedi. Mindetti áleýmettik saqtandyrý engizil­gen­nen keıin jaqsy ózgerister keledi dep asyǵa kútedi. Qazir búkil qarjyny medısınalyq qyzmet kórsetetin mekemeler jınaıdy. Aýrý­hana, emhanalarǵa mamandardyń kelýin qamta­masyz etedi, sheteldik medısınalyq qon­dyrǵylar alady, kúrdeli jóndeý ju­mys­taryn júrgize bastaıdy.

 Joǵarydaǵy medısınalyq qyzmet sapasynda kezdesken olqylyqtar úshin aıyppul tólegen aýrýhanalardyń mysaly sonyń dáleli. Sondyqtan másele qymbat qondyrǵyda, kúrdeli jóndeýde de emes, kádimgi adamı faktorda, turǵyndardyń medısınalyq qyzmetke bergen baǵasy negizgi kórsetkish bolatynyn eskereıik.

Pavlodar oblysy