Qoǵam • 22 Qazan, 2019

Sybaılas jemqorlyq qaýipteri az emes

41 retkórsetildi

Jer qatynastary salasyndaǵy sybaılas jemqorlyq qaýipteri qazaqstandyqtar úshin eń ózekti máselelerdiń biri. О́kinishke qaraı, jer qatynastary salasy jemqorlyq úshin «qunarly topyraq» ekendigin moıyndaýymyz qajet. Muny «Transparensı Kazahstan» kompanııasynyń bıylǵy jyly júrgizgen áleýmettik zertteý nátıjeleri de dáleldeıdi. Jer telimderin alý, rásimdeý sybaılas jemqorlyq sebepteriniń biri bolyp otyr.

Qarapaıym azamattar, bıznes ókilderi kóp jaǵ­daı­da jer resýrstaryn basqarý departa­ment­te­rinde jáne aýdan ákimdikterinde máselelerdi beıresmı sheshýge tap bolady. Para alýdyń ortasha mólsheri 5 myńnan 200 myń teńgege deıingi aralyqta. Alaıda, is júzinde syıaqy birneshe mıllıonǵa jetetin jaǵdaılar kezdesedi. Mundaı jaıttardyń jartysynda laýazymdy tulǵalardyń ózderi jasandy túrde sybaılas jemqorlyq bastamashysy bolýda.

Áleýmettik saýalnama nátıjeleri boıynsha sybaılas jemqorlyqtyń aımaqtyq deńgeıi boıynsha Almaty (26,4%), Atyraý (9,4%), Túrkistan (9,4%), Qaraǵandy (7,5%), Aqmola (7,5%) jáne Shyǵys Qazaqstan (7,5%) oblystary kósh bastap tur. Jer qatynastary salasyndaǵy sybaılas jemqorlyqtyń joǵary deńgeıi jedel-tergeý tájirıbesimen de rastalady. Sońǵy úsh jyldyń ózinde 300-den astam sybaılas jemqorlyq quqyq buzýshylyq tirkelgen. Bul quqyq buzýshylyq úshin 105 tulǵa qylmystyq jaýapkershilikke tartyldy. 87-si sottaldy. Sybaılas jemqorlyq qylmys jasaǵandardyń eń kóp sany Túrkistan (20), Mańǵystaý (15), Jambyl (14), Aqmola (11), Almaty (9) jáne Pavlodar (8) oblystarynda. Kóp jaǵdaıda qylmystardy jer qatynastary, sáýlet, sonymen qatar aýyldyq okrýgter basshylary jasaǵan. Qylmystar negizinen alaıaqtyq, bılikti asyra paıdalaný jáne jerdi berý kezinde paraqorlyqqa, maqsatty zańsyz ózgertýge, jaldaý quqyǵyn uzartýǵa, jerdi satý aýksıonynda jeńimpaz dep tanýǵa jáne t.b. faktilermen baılanysty.

Bul faktiler men azamattardyń ótinishteri jemqor­lyq jer qatynastary salasyna sińip ketken­­digin jáne jaǵdaıdy túzetý úshin túbegeıli shara­lar qoldanýdy talap etetindigin kórsetedi. Osy máseleniń ózektiligine baılanysty agenttik «Ata­me­ken» UKP-men birlesip júzege asyratyn «Jol kartasy» aıasynda jer qatynastary salasyn taldady. Taldaý sybaılas jemqorlyqqa yqpal etetin birqatar sebepter men jaǵdaılardy anyqtady. Negizgi problemalardyń biri – aqparatqa qoljetimdilikti shekteý.

Jergilikti atqarýshy organdardyń qyzmetin taldaý jumystary bul baǵyttaǵy jumystardyń jetkiliksizdigin kórsetedi. Belgilengen talaptarǵa sáıkes, jergilikti atqarýshy organdar ózderiniń ınternet-resýrstaryna jalpy shemalar, egjeı-tegjeıli josparlaý josparlary, kommýnaldyq qyzmetter (toqsanyna bir ret ornalastyrý) týraly aqparatty ornalastyrýǵa mindetti. Sonymen birge saıttarǵa monıtorıng júrgizý barysynda saıtqa belgili bir sybaılas jemqorlyq táýekelderin týdyratyn tolyq emes jáne shashyrańqy aqparat ornalastyrylǵanyn kórsetti. Bul máseleni sheshý úshin jer qory men jyljymaıtyn múlik týraly biryńǵaı aqparattyq derekqor qurý mindeti qoıyldy. Bul jumysty standarttaý maqsatynda osy jyldyń naýryz aıynda Aýyl sharýashylyǵy mınıstrligi Jergilikti atqarýshy organdarynyń geoaqparattyq portaldaryna biryńǵaı talaptardy bekitti.

Sonymen qatar aralyq taldaý jergilikti atqarýshy organdardyń (JAO) geoportaldardy qurý boıynsha belsendi jumys istemeıtinin kórsetti. Halyqqa mańyzdy bul másele pysyqtalý kezeńinde. Qazirgi tańda memlekettik satyp alýlar júrgizilýde jáne tehnıkalyq sharttar daıyndalýda. Osy prosesti jandandyrý maqsatynda agenttik barlyq ákimdikterge tıisti hat joldady.

Tutastaı alǵanda, JAO geoportaldarynda jer ýchaskeleriniń shekaralary, ǵımarattardyń kontýry, avtomobıl joldary jáne t.b. derekteri bar aýmaqtardyń kartalary kórsetiledi dep boljap otyrmyz, bul azamattardyń jer ýchaskesi týraly aqparatqa erkin qol jetkizýin qamtamasyz etedi, sondaı-aq osy salada memlekettik qyzmetterdi (jer ýchaskelerin berý, jer ýchaskesiniń nysanaly maqsatyn ózgertýge sheshim berý jáne t.b.) onlaın alýǵa múmkindik beredi.

Monıtorıngtiń aldyn ala nátıjeleri túrli óńirlerde olardy ázirleýge bólingen soma 16,5 mln teńgeden 500 mln teńgege deıingi aqshany quraıtynyn kórsetedi. Osyǵan baılanysty Jer resýrstaryn basqarý jónindegi komıtet atynan ýákiletti organ men ákimdikter buǵan nazar aýdarýy jáne múmkin bolatyn zań buzýshylyqtarǵa jol bermeý úshin sharalar qabyldaýy qajet.

Taǵy bir másele, bul – qyzmet alýshylarǵa tikeleı baılanysty emes jer ýchaskesin berýden bas tartý negizderiniń bolýy. Munda másele sheshimi jergilikti atqarýshy organdardyń qaramaǵynda bolatyn negizder týraly bolyp otyr. Quqyqtyq aktilerdi zerdeleý nátıjeleri mundaı jaǵdaılardyń biri bekitilgen naqty josparlaý jobasynyń bolmaýy ekenin kórsetti. Bul rette zańnamada jergilikti atqarýshy organdardyń eldi mekenderdi osy josparlarmen ýaqytynda qamtamasyz etý sııaqty tikeleı mindeti belgilenbegen. Bul degenimiz ákimdikter olardy ázirleýge múddeli emes jáne jasandy kedergiler jasaý úshin buǵan sanaly túrde barady degen sóz. Tolyq jobalaý josparyn ýaqytynda ázirlemeýdiń jáne bekitýdiń qosymsha sebebi qarjylandyrý máseleleri bolyp otyr.

Jer ýchaskesin berýden bas tartýdyń basqa da keń taraǵan sebepteriniń biri – negizgi qajetti ınjenerlik jelilerdiń bolmaýy. Máselen, jer ýchaskesi bolǵanymen tıisti kommýnıkasııalar bolmaǵan jaǵdaıda, kásipker tehnıkalyq sharttardy ala almaıdy jáne qurylysty bastaý múmkindigi shekteledi. Bul jerde ákimdik bıýdjettik qarjylandyrýmen shektelmeı, máseleni sheshýdiń basqa nusqalaryn izdep, júıeli jumys júrgizýi qajet dep oılaımyz.

Joǵaryda aıtylǵan sebepter jeke turǵyn úı qurylysy (JTQ) úshin ýchaske alý kezegi taǵy bir máseleniń negizi bolyp tabylady. Jer kodeksine sáıkes, árbir azamattyń jeke qurylys úshin jer ýchaskesin alýǵa quqyǵy bar. Alaıda, ınfraqurylym (sý jáne elektrmen jabdyqtaý jelileri) júrgizilgen daıyn alańdardyń bolmaýyna baılanysty jer ýchaskesin alý qıyn. Elimizdiń barlyq óńirlerinde kezek bar (mysaly, Aqtóbede – 137 myń adam, Taraz qalasynda – 69,2 myń adam, Kókshetaý qalasynda – 13,5 myń adam jáne t. b.). Jalpy respýblıka boıynsha kezekte turǵandar sany shamamen 1,5 mln adamdy quraıdy, onyń ishinde jyl saıyn orta eseppen olardyń 10 myńyna ǵana beriledi. Nur-Sultan men Almaty qalalarynda jer ýchaskeleri múldem berilmeıdi, óıtkeni Bas josparǵa sáıkes azamattardy jer ýchaskelerimen qamtamasyz etý múmkindigi joq. Bul rette ártúrli saıttarda jer telimderin satý týraly habarlandyrýlar bar, sonyń ishinde JTQ-ǵa keletinderi de kezdesedi. Iаǵnı, jer telimderin alǵan azamattar olardy ıgermeıdi jáne maqsatty túrde paıdalanbaıdy.

Kezektilik pen sybaılas jemqorlyq táýekel­de­ri­niń basqa da sebepterine azamattardyń ótinishterin qaraý boıynsha rásimdik máselelerdiń júıeli túrde buzylýy jatady. Taldaý barysynda ótinishterdi qaraý ýaqyty 3 jáne odan da kóp aıǵa jetken, ıaǵnı merzimin saqtamaý faktileri anyqtaldy. Nátıjesinde, azamattardyń jer ýchaskesin alý prosesi 50 jumys kúnin alǵan – bul negizsiz uzaq merzim. Mundaı jaǵdaılar barlyq jerde bar, tek Shymkent qalasynyń ózinde osyndaı 120 fakt anyqtalǵan. Negizinde eldi meken sheginde obekt salý úshin jer ýchaskesin berý boıynsha memlekettik qyzmet standartyna sáıkes memlekettik qyzmet kórsetý merzimi birinshi kezeńde – 28 jumys kúnin, ekinshi kezeńde 22 jumys kúnin quraıdy.

Taǵy bir sybaılas jemqorlyq táýekeli Jer máseleleri jónindegi komıssııa (jer komıssııasy, konkýrstyq komıssııa) qyzmetiniń ashyq emestigi ekenin atap ótý kerek. Jer ýchaskelerin berý tásilderiniń biri – konkýrstar ótkizý, bul memleket úshin de, kásipkerler úshin de tıimdi. Tıisti erejelerge sáıkes saýda-sattyq ótkizý kezinde konkýrstyq komıssııalar qurylady, onyń quramyna tek múddeli memlekettik organdardyń laýazymdy tulǵalary kiredi.

Mundaı tásil obektıvtilikti joıyp, sheshim qabyldaýda qoǵamdyq baqylaý engizýge kedergi bolady. Sondaı-aq rásimdeý máseleleriniń jetildirilmeýi jemqorlyq táýekeli bolyp tabylady. Zańnamamen konkýrs ótkizýdiń jıiligi men mindetteri belgilenbegen (konkýrs jer telimderi bos bolǵanda nemese bosaǵanda júrgiziledi). Bul aram pıǵyldy sheneýnikterge yńǵaıly norma bolyp tur. Eger mundaı talaptar bekitilip, ony ótkizý merziminiń jobalary belgilense kásipkerler jer telimin satyp alýdy aldyn ala josparlaı alady. Jer telimin berý konkýrsynyń basqa da kóptegen zań buzýshylyqtary bar. Máselen, Jambyl oblysynda (2018 jylǵy saraptama) konkýrs ótkizý barysynda formaldi básekelestik belgilengen, atap aıtqanda, aýksıonǵa qatysýshylardyń bir mekenjaıda turatyny nemese týystyǵy týraly faktiler anyqtalǵan. Pavlodar oblysynda (Aqsý qalasynda, 2018 jyly 28 mamyrda) ózge qatysýshylar barlyq talaptarǵa saı kelse de, jer telimi (maqsatty qoldaný – sharýa qojalyǵyn júrgizý) qajetti biliktilik talaptary bar tulǵaǵa berilmegen. Satý barysynda oryn alǵan mundaı kemshilikter az emes.

Maqsatty qoldanylmaıtyn jáne jumys istemeıtin jer telimderin kommýnaldyq menshikke qaıtarý da kúrdeli máseleniń biri. Bul máselege Memleket basshysy Soltústik Qazaqstan oblysynyń aýyl turǵyndarymen sońǵy kezdesýinde nazar aýdardy. Prezıdent qazir 16,5 mln gektar paıdalanylmaı turǵanyn atap ótti.

Saraptama nátıjesi mundaı jer telimderiniń kóptigin kórsetti. Máselen, Batys Qazaqstan oblysynda prokýratýra eki myńǵa jýyq qoldanysta emes jer telimderin anyqtady. Almaty oblysynyń Qarasaı aýdanynda 15 jyldan asa zańsyz ıelikte bolǵan jer telimderin qaıtarý boıynsha sharalar qabyldanýda.

2003 jyldan bastap bul jer telimderi birneshe ret qaıta satylǵan. 2008 jyly aýdandyq jer qatynastary bólimi bastyǵynyń osy máselege qatysty sottalǵanyna qaramastan, jer telimderi memlekettiń menshigine qaıtarylmaǵan.

Tipti Nur-Sultanda da joǵary deńgeıde birneshe márte tapsyrma berilgenine qaramastan áli qarastyrylmaǵan jer telimderi bar. Mundaı máseleler boıynsha kóptegen shaǵym túsýde.

Bir jer telimi birneshe tulǵaǵa berilip, ol sotpen aıaqtalady. Máselen, Soltústik Qazaqstan oblysynda bir azamattyń jer teliminde memlekettik baǵdarlama boıynsha kóppáterli úı salynyp, menshik ıesine jer teliminiń laıyqty quny ótelmegen jáne 2017 jyldan bastap bul isti sot qaraýda.

Jer telimine qatysty mundaı faktiler Shymkent, Atyraý jáne elimizdiń basqa da qalalarynda oryn alǵan. Bizdiń oıymyzsha, munda ókiletti organdar men jaýapty laýazymdy tulǵalardyń tikeleı kinási bar.

Saraptama barysynda sybaılas jemqorlyq táýekelderi anyqtalǵan jergilikti atqarýshy organdardyń uıymdastyrý-basqarý qyzmeti de saralandy.

Munda kadr máseleleri erekshe mańyzǵa ıe. Búginde qoǵamdaǵy parasattylyq ıdeologııasy sybaılas jemqorlyqqa qarsy is-qımyldyń negizine aınaldy. Bul eń aldymen memlekettik apparattyń ashyqtyǵy, aıqyndylyǵy, sonymen qosa barlyq qoǵamnyń adaldyq jáne ádeptilik standarttary. Osy rette sybaılas jemqorlyqqa tóze almaıtyn qasıetteri bar mamandar irikteý bastapqy mindetterdiń biri. Saraptama nátıjesine júginsek, jer máselelerin sheshýge jaýapty qyzmetkerlerdi, mamandardy irikteý jaǵdaıy jaqsy emes. Atap aıtqanda, Pavlodar oblysy ákimdiginiń jer qatynastary basqarmasynyń basshysy qyzmetinde aqtalmaıtyn negizder boıynsha qylmystyq is toqtatylǵan tulǵa jumys isteıdi. Aqtóbede «Azamattarǵa arnalǵan Úkimet» memlekettik korporasııasynyń oblystyq fılıalynyń jer kadastry jáne jyljymaıtyn múlik bóliminiń basshysy qyzmetin buryn jemqorlyq qylmysy úshin sottalǵan adam atqarady. Mundaı faktiler basqa óńirlerde de kezdesedi.

Biz ári qaraı da mundaı faktilerdi anyqtap, laýazymdy tulǵalardy jaýapkershilikke tartý boıynsha sharalar qabyldaıtyn bolamyz. Máselen, bizdiń usynysymyz boıynsha orynbasarlary jer máselelerin sheshýde zańsyz syıaqy alǵany úshin sottalǵan Shymkent qalasynyń jer qatynastary basqarmasynyń basshysy tártiptik jaýapkershilikke tartyldy. Buǵan qosa, jer qatynastary bólimsheleriniń qyzmetkerlerine qatysty negizsiz syıaqy berý jáne tártiptik jazany alý faktileri anyqtaldy. Mysaly, Ekibastuzda jer qatynastary bóliminiń mamany zańmen tyıym salynǵan tártiptik jazasy bola tura, 70 myń teńge syıaqy alǵan. Shymkent qalasynda qyzmetkerlerdiń jazasy buıryq shyqqan soń 10-20 kúnnen keıin alynyp tastalǵan. Aqmola oblysynda qyzmetkerden jazany alyp tastaý jáne syıaqy berý bir kúnde iske asyrylǵan. Jazany tez alyp tastaýdyń eshqandaı aldyn alý áseri bolmaıdy, bul qyzmetkerge jazalanbaý sezimin uıalatyp, jemqorlyqqa jol ashady. Osyǵan oraı biz mundaı jaǵdaılarǵa turaqty monıtorıng júrgizip, osyndaı faktiler anyqtalǵan jaǵdaıda ony joıý jóninde usynymdar beremiz.

 

Anar JAROVA,

Sybaılas jemqorlyqqa qarsy

is-qımyl agenttigi

Prevensııa departamentiniń basshysy

 

Sońǵy jańalyqtar

Elorda ortalyǵynda avtokólik órtendi

Qazaqstan • 15 Qarasha, 2019

MMA: Jastardyń Bahreınde baǵy jandy

Sport • 15 Qarasha, 2019

Baspasóz róli – basty másele

Ádebıet • 15 Qarasha, 2019

Elordada Farıza Ońǵarsynova kóshesi ashyldy

Qazaqstan • 15 Qarasha, 2019

Qazaqstanǵa sheteldik bankter keledi

Ekonomıka • 15 Qarasha, 2019

Qostanaı fılarmonııasyna 75 jyl toldy

Rýhanııat • 15 Qarasha, 2019

Jańa úlgidegi kólikter

Qoǵam • 15 Qarasha, 2019

Balýandar Tarazda beldesedi

Kúres • 15 Qarasha, 2019

Grand Slam jarysynda beldesedi

Sport • 15 Qarasha, 2019

Meksıkalyqtyń qarsylasy atanýy múmkin

Kásipqoı boks • 15 Qarasha, 2019

О́zbek etnosynyń mádenı kúni atalyp ótti

Aımaqtar • 15 Qarasha, 2019

Qazaqstannyń 700 ártisi Reseıge estafeta joldady

Rýhanııat • 15 Qarasha, 2019

Uqsas jańalyqtar