Patrıarhtyń oryndalǵan paryzy

Ádette, Almatyda atalyp óte­­tin qalamgerlerdiń mereıtoıynda halyqtyń qarasy qalyń bol­ǵa­ny­men, ardaqtap keler ákim­qa­ralar qatary sırekteý kórinetin edi. Bul joly qalamyn ǵana serik etken qarapaıym qalamgerdi qur­mettep kelgen mınıstrler men ákimderdiń kóptiginen kóz sú­rin­di. Olardyń bári de protokol boıynsha josparlanǵandyqtan  kelýi tıis kóp sharanyń biri retinde emes, «Qan men terdi» jas kúnimnen jastanyp jatyp oqyǵan oqyrmanyńmyn» dep keldi. Sahna tórine ataqty ǵalym Myrzataı Joldasbekov pen belgili jazýshy Tólek Ábdikti qatar jaı­ǵas­tyryp, 95-tiń torqaly toıyn sergek qarsy alyp, qulaǵyn tilekke tosqan Á.Nurpeıisovke kór­setilgen qurmet pen qut­tyq­taý­lardyń leginde tolas bolmady. Qalamgerler qaýymy «Ábe» dep tóbesine kótergen, qazaq ádebıetiniń burq-sarq qaınaǵan qara qazanyna ómirdiń ózindeı shynaıy da jasampaz týyndylaryn ákep salyp, rýhanı álemniń abyzy men ańyzyna aınalǵan kórnekti jazýshyny birinshi bolyp Qazaqstan Respýb­lı­kasynyń Memlekettik hatshysy Qyrymbek Kósherbaev qut­tyqtady. Q.Eleýuly aldymen Qazaqstannyń Tuńǵysh Pre­zı­denti – Elbasy N.Nazarbaev pen Qazaqstannyń Prezıdenti Q.Toqaevtyń quttyqtaý hattaryn oqyp berip, ózi de úlken minberden aqjar­ma tilegin jetkizdi.

«Uly M.Áýezov qaıtys bola­ry­nyń aldynda Máskeýden arnaıy hat jazyp, ózi úmit artatyn tórt jas qalamgerdiń aty-jónin ataǵanyn sizder jaqsy bilesizder, dep bastady sózin Q.Eleýuly. – Sonyń biri – Ábe, Ábdijámil Nurpeıisov alash jurtynyń abyzyna, ádebıettiń altyn dińgegine aınaldy. Ábe – eshkimge uqsamaıtyn jazýshy. Ádebıetke kelgen jas jazýshylar alǵashqy qadamyn áńgime, povest jazýdan bastasa, ol birden roman jazdy. Al «Qan men ter» romany áp-sátte álemdik ádebıettiń altyn qoryna qosyldy. Álem jazýshysy Aral problemasyna búkil álemniń nazaryn aýdardy. Ol týǵan eliniń aldyndaǵy paryzyn eselep ótegen qalamger», deı kelip, kópshilik qaýymǵa Elbasy N.Nazarbaevtyń quttyqtaýyn oqyp berdi. «Qurmetti Ábdijámil Kárimuly! Mereıli 95 jasqa tolǵan mereıto­ıyńyz­ben shyn júrekten quttyq­taı­myn. Kózi tiri klassık, sóz óne­riniń sańlaǵy, kórnekti qa­lam­ger jáne qoǵam qaıratkeri retinde siz ulttyq ádebıetimiz ben mádenıetimizdiń damýyna, onyń álemdik deńgeıde tanylýyna súbeli úlesińizdi qostyńyz. Qalyń oqyrman jaqsy biletin «Qan men ter», «Sońǵy paryz» sııaqty áıgili shyǵarmalaryńyz arqyly oqyrmannyń, birneshe býynynyń shynaıy qurmetine bólendińiz. Halqymyzdyń san salaly tynys-tirshiligin epopeıalyq aýqymda sýrettep, ómirde qaıtalana bermes biregeı tulǵalardyń beınesin somdaǵan kórkem týyndylaryńyz jas urpaqqa ulaǵatty oı aıtýymen, taǵylymdy tárbıelik mánimen erekshelenedi» delingen Elbasy quttyqtaýynda.

«Qurmetti Ábdijámil Kárimuly! Mereıli 95 jasqa tol­­ýyńyzben shyn júrekten qut­tyq­­taımyn. Sizdi egemen eli­miz­diń ádebıeti men mádenıetiniń órkendeýine ólsheýsiz úles qos­qan asa kórnekti jazýshy, sóz óneriniń patrıarhy retinde qadirleımiz. Qazaqtaı eldiń arasynan daralanyp shyǵyp, biregeı tulǵa dárejesine kóterilgen ózińizdi únemi maqtan tutamyz. «Qan men ter», «Sońǵy paryz» romandaryńyz qazaqtyń kórkem sóziniń altyn qazynasyna enip, álem ádebıetinde ózindik orny bar rýhanı muraǵa aınaldy. Barshany alańdatqan Araldyń ahýaly sizdiń qaıtalanbas shyǵarmalaryńyzdan kórinis tapty. El múddesin ja­Han­­dyq deńgeıge jetkizip, oqyr­man­nyń sheksiz yqylasyna bólenip kelesiz» dep jazady Qazaqstan Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaev. Memleket basshysynyń le­bizin jetkizgen Qyrymbek Eleýuly jazýshynyń ǵasyrlyq toıyn­da birge bolýǵa úmit artyp, jazýshylyq joly men ǵıbratty ǵumyrynyń jalǵasa berýin tiledi.

95 jasqa tolyp otyrǵan tola­ǵaı jazýshynyń toıyna arnaıy baıandama jasaǵan belgili jazýshy-dramatýrg Smaǵul Elýbaı óz sózin qart qalamgerdiń jurt­ty tańyrqatyp kele jatqan «túsiniksiz qyryn» túsindirýden bastady. Qalamgerdiń ózine ózi beımaza jumys taýyp alyp, baıaǵyda baǵasyn alyp qoıǵan «Qan men terdi» qaıta-qaıta óńdeı berýiniń syryna toqtaldy. Baıan­damashynyń topshylaýynsha, kitap­qa qurmeti alabóten aldyńǵy býyn urpaq aýysyp, keıingi qolynan telefony túspeıtin keler býynǵa kitap oqytýdyń kilti men jolyn alǵash bolyp tapqan adam – Ábdijámil aǵamyz. Keshegi ádebıet alyptarynyń oıy túgili túsine kirmegen zaman bastalǵanda, onyń jazýshyǵa qoıǵan birinshi talaby – qysqa jazýdy eriksiz tańǵanyn úlken-kishi qalamger búginde tegis moıyndap otyr. Á.Nurpeıisovtiń janyn otqa da, sýǵa da salyp, kúndiz kúlki, túnde uıqydan aıyrylyp, shırek ǵasyrdan astam ýaqyt boıy «Qan men terdi» qyrnap-jonýmen bolǵanynan jurt habardar. Aqyry qalamgerdiń ózi kútken nátıjege qol jetkizgenin zaldaǵy oqyrmannyń kópshiligi S.Elýbaıdyń baıandamasynan estip, súıinishin qol soǵýmen bildirdi. Sondaı-aq qalamgerdi jaqynyraq biletin S.Elýbaı onyń ulttyq namys synalǵan syn saǵattarynda solqyldamaıtyn ótkir minezin, qıyn shaqtarda qasqaıyp qarsy turar qaırat­ker­lik qyryn da kópshilikke beımálim bolyp kelgen kórnekti mysaldarmen atap ótti.

Saltanatty jıynnyń sahnasyna kóterilgen Senat depýtaty Qýanysh Sultanov óziniń júrekjardy tilegimen birge, Parla­menttiń qos palatasynyń tóra­ǵalary – Qazaqstan Res­pýb­lı­kasy Parlament Sena­­tynyń tóraǵasy Darıǵa Nazarbaeva men Májilis tóraǵasy Nurlan Nyǵmatýllınniń, al Mádenıet jáne sport mınıstri Aqtoty Raıymqulova Premer-Mınıstr Asqar Mamınniń jol­da­ǵan qut­tyq­taýyn jetkizdi. Memle­ket­tik laýazymdy tulǵalardyń bári de Ábdijámil Kárimulynyń qalam qaıratyn joǵary baǵalaı otyryp, qazaq ádebıetin álemge tanytqan eńbeginiń áli san urpaq ókiline ónege bolatynyn jetkizgen.

Almaty qalasynyń ákimi Baqytjan Saǵyntaev quttyqtaý sózin óziniń súıikti jazýshysyna óz qolymen «Almaty qalasynyń qur­metti azamaty» ataǵyn tapsyr­ǵa­nyna maqtanatynymen bas­ta­dy. Búkil sanaly ǵumyryn shy­ǵar­ma­shy­lyqqa arnap, birneshe býyndy óz shyǵarmalarymen tárbıelep kele jatqan jazýshynyń mereı­to­ıy – ádebıettiń toıy ǵana emes, mundaı dúbirli merekeniń halyqqa da ortaq merekesi bolýǵa haqysy baryn oryndy atap ótti. «Ábdijámil aǵamyzdyń abyroı-ataǵyn, marapat-maqtaýyn aıtyp, tanystyryp jatýdyń qajeti joq. Nurpeıisovtiń atyn estimegen, onyń shyǵarmalaryn oqymaǵan, olardy ekran arqyly kórmegen adam joq dese de bolady. Jastaıynan uly Muhtardyń nazaryna iligip, Sábeńder men Ǵabeńderdiń batasyn alyp, áde­bıe­­timizge qymsynyp kelgen qa­lam­­gerdiń barlyq sáýleli shaq­ta­ryn, beıneti men zeıneti mol baqytty kezeńin osy Almaty qala­synda ótkizip keledi. Álem tany­ǵan shyǵarmalaryn osynda jaz­dy. Shyǵarmalary álemniń 35 tiline aýdarylyp, mıllıondaǵan danamen jer júzine tarady. Zamandastaryn, ini, shákirtterin únemi tańǵaldyryp keledi. Qazaq PEN klýbyn ashyp, onyń jumysyn jolǵa qoıǵany – erlik­pen para-par, úlken saýapty is. Astym-tastym, boldym-toldym demeı, óziniń bııazy tabıǵı qal­py­nan aınymaǵan, keshegi alyptar shoǵyrynyń izin basqan qazaq ádebıetiniń abyz avtory Ábeńniń bek­zat bolmysy, jasaǵan eńbegi bári­­mizge ónege bolýy tıis», de­di Almaty ákimi Baqytjan Ábdiruly.

Týǵan jeri – Syr eliniń ystyq yqylasy men sálemin ala kelgen Qyzylorda oblysynyń ákimi Qýanyshbek Ysqaqov óz lebi­zin qalamger týyp-ósken óńir­de­gi rýhanı ıgilikti sharýalardy onyń shyǵarmashylyǵymen qabattastyra, oraılastyra atap ótti. Týǵan topyraǵynda 90 jyl­­dy­ǵy qurmetine oraılas ashyl­­­ǵan Ábdijámil Nurpeıisov atyn­daǵy Ádebıet úıi búginde qara­sózdiń qadirin túsingen kózi­qa­raqty oqyrmannyń rýhanı ordasyna aınalǵanyn zor maq­ta­nysh­pen aıtty. Jazý­shy­nyń shyǵar­malaryndaǵy keıip­ker­lerge arnalyp qoıylǵan kom­po­zı­sııalyq eskertkish Aral qala­­synyń kórkine kórik qosyp, aja­­ryn ashqan biregeı týyndy retinde turǵyndar men qala qo­naqtarynyń súıikti ornyna aı­nal­ýy da aýdan úshin rýhanı jetistiktiń biri. Bir topyraqta týyp, ádebıetke qubylys bolyp kelip, dúnıe júzine tanylǵan jazýshy aǵalary – aımaqtyń ǵana emes, kúlli ulttyń máńgilik maqtanyshy.

Ǵasyrdan ǵasyrǵa jetetin týyn­­­­dylaryn ómirge ákelip, sol shy­ǵarmalarynyń ıgiligin kó­­rip, ózi de ǵasyrǵa jýyq ómir ke­ship kele jatqan Ábdijámil Nur­peıisov qalyń oqyrmanyna iltı­paty men alǵysyn bildirip, Prezıdent Qasym-Jomart Toqa­ev­­­tyń bastaǵan isine qoldaý bil­di^­­­­rip, el bolyp demep otyrýǵa sha­­­­qyrdy. Qazaqtyń birtýar per­­zenti, álemge tanymal klassık jazýshynyń mereıtoıyna arnalǵan shyǵarmashylyq kesh­tiń ekinshi bólimi konserttik baǵ­dar­lamaǵa ulasty. Konsertte Túrkeshtiń «Kóńilashary» sam­ǵap, aıtys aqyny Muhtar Nııazov arnaý aıtyp, M.Áýezov atyn­­daǵy ákemteatr ártisteri «Qan men ter», Ǵ.Músirepov atyn­­daǵy Balalar men jasós­pi­rimder teatry «Seń» spek­takl­derinen úzindiler kórsetti. Qazaqstannyń halyq ártisi Roza Rym­baeva, Mádına Sá­dýa­qa­sova, Memlekettik «Salta­nat» bı ansambli, Abaı atyn­­­daǵy Opera jáne balet teatry­ ártis­teriniń óneri mereı­toıdy shy­nynda da naǵyz ha­lyqtyń mere­kesine aınaldyryp áketti.

ALMATY