Aımaqtar • 24 Qazan, 2019

Kósheler jáne kósheli ister

155 retkórsetildi

Toıbastar kóshesin qýalaı tómen túsken boıda, kúnbatysty betke alyp Taıbýryldyń taqtaıdaı asfalt jolynyń jıegindegi túp-túzý trotýarmen júrip kelemin... Art jaqtaǵy Yqylas kóshesiniń záýlim terekteri kóz ushynda buldyrap qaldy. Aldymda – Taıbýryl tuıyqtalǵan jerden bastalatyn Jazıra kóshesi. Mine, oń qanatta Shabyt shaǵyn aýdany degen taıǵa tańbaı basqandaı etip jazylǵan kórneki taqtaǵa kózim tústi, endi bir elý metr­den soń Atameken, odan ári Almas shaǵyn aýdan­darynyń eńseli úıleriniń qaqpalary qaraıyp jalǵaspaq!..

Bul ózi qaı qııal-ǵajaıyp ertegiden úzindi dersiz? Ertegige bergisiz qaı el, qaı qalanyń kóshe ataýlary ózi?! Oqyrmandy úzdiktir­meı-aq qoıaıyn, bul – kádimgi ózińizdiń súıik­ti Almatyńyz! Kádimgi ózderińizge erteden jaqsy tanys ári óte jaqsy biletin Jandosov – Shalıapın, Saın – Iаsaýı atty tórt kóshe qam­typ jatqan sharshy. Bul – aýmaqtaǵy burynǵy Iýbıleınyı, Novostroıka, Sentralnaıa kósheleri men Dýbok, Dýbok-2, Shkolnyı, Shkolnyı-2 shaǵyn aýdandarynyń búgingi tańdaǵy aýystyrylǵan ataýlary. Nebári sońǵy úsh jyldyń ishinde Almaty qalasynda 181 kóshe men shaǵyn aýdannyń ataýlary qazaqshalandy. Shahar shahar bolǵaly onyń qurylymdyq ǵumyrynda dál mundaı Sharapat is Shapaǵat (kósheler) shashpaǵan eken. Sol 181 kósheniń ishinde,  joǵaryda eske alǵandaı, «ertegi» degen kósheniń ǵana ataýy joq, senesiz be, ózgesiniń bári bar! О́te úlken megapolıs Almatynyń qazirgi jańalanǵan kóshe ataýlary Qylqobyz ben Qulynshaq, Jar-jar men Dombyra, Tekemet pen Kımeshek, Bilezik pen Álqıssa, Ǵalamat pen Ǵajaıyp, Dolana, Dýlyǵa, Máńgilik El, Uly dala... degendeı tirkesip, tizilip kete beredi. Dáýiri О́rleý ústindegi ultymyzǵa tán Tektilik (ondaı kósheler de bar!) emeı nemene bul?! Álbette, ataýlarǵa qatysty ejelgi ákimshilik-aýmaqtyq bólinistiń dástúr talaptary men mindetteri de Kemeńgerlikpen (bar!) saqtalǵan, máselen: Shamǵon Qajyǵalıev, Pol Gýrde, Farıda Sháripova, Tımofeı Sıdelnıkov, О́mirzaq Sultanǵazın, Vasılıı Bartold, Barlybek Syrttanuly... Osy arada qanshama ýaqyt qajymaı Ulaǵat kórsetip eńbek etken ult pen rýh janashyrlaryna – til men onomastıka mamandaryna, qalalyq máslıhattyń Aqjúrek te Ardaqty (úsheýi de kóshe aty!) depýtattaryna tek qana Alǵys, Qurmet jáne Qoshemet (burynǵy Ladýsh­kına-1, 2, 3) arnaǵyń-aq keledi!

Bul úrdistiń Táýelsizdik tańynda bastaý alǵanyn bizder jaqsy bilemiz, tiri kýálarmyz. Mır kóshesin Jeltoqsan ataýyna aýystyrý (Ol kezde qala ákimi  Zamanbek Nurqádilov) týraly sheshimge Almatydaǵy búkil orys tildi basylymdar, turǵyndar emes, dúrligip qarsy shyqqany da este. «Kommýnıstikti – Abylaı han, Komsomoldy – Tóle bı, Sovetti – Qazybek bı dep aýystyrdyńdar, osynyń ózi memlekettiń bıýdjetine orasan shyǵyn (!) ákeldi, qabyrǵaǵa ilinetin qańyltyr metall ysyrapqa ushyrady(?!), Mır degen Beıbitshilik qoı, ony aýystyrý ne úshin qajet, halyq buǵan qarsy» degen qazyna men halyqtyń «qamqorshylary» ertoqymyn baýyryna alyp týlady. Shyntýaıtynda, olar Jeltoqsan oqıǵasyn moıyndaǵysy kelmegender-tin! Qala ákimi men máslıhatynyń depýtattary (olardyń arasynda kertartpalar kóp edi) «olaı bolsa, Sátbaev pen Abaı kósheleriniń aralyǵy, jeltoqsanshylardyń rýhy úshin Jeltoqsan dep atalady» degen ýájben mámi­lege kelgen syńaı tanytty. BAQ-taǵy dúmpý basyldy. Arada jyl ótti me, jyl jarym ótti me, áıteýir, ýaqyt utqan qala basshy­lyǵy ar­naıy sheshimmen Mır kóshesin túgeldeı Jeltoqsan ataýyna yń-shyńsyz aýystyryp jiberdi, «shýyldaqtar» habarsyz qaldy. Ondaı da bolǵan!

Almaty kósheleri qazir Abaı-Abaıa, Tóle bı-Tole bı, Mámetova-Mametova, Baıtursynuly-Baıtýrsynýly sııaqty qosarlanǵan ataýlardan qutyldy. Kóshe aty birizdi qazaqsha, al «kóshe» degen sóz ǵana úsh tilde jazylatyn jaqsy tásil shyqty. Kóshe ózgertý qala bıýdjetin kemiredi-mis degen maýsymdyq keseldiń de emi tabylǵan. Qazir shaǵyn bir baspahana bir kóshe emes, júz kósheniń atyn arnaıy materıalǵa bir saǵattyń ishinde-aq jazyp beredi. Ári óte arzan.

...Taıbýryl kóshesinen jeńil kólikke minip Áýejaıǵa bet alsańyz, ál-Farabı dańǵylyna túsesiz, sodan 40 mınýtta áýe qaqpasyna jetip barasyz. Eń kórikti Tabıǵat (kóshe) aıasy Kóktóbeniń baýraıymen zymyrap (saǵatyna – 80 km!) kele jatyp, Orenbýrgskaıa degen kósheni qıyp ótesiz. Qarsy bette Odesskaıa men Brıanskaıa kósheleri qalady... Bul dańǵylǵa túspegen kisi kemde-kem! Máslıhat depýtattary men bıligi zor til mamandary ony kórmeı júrgen joq! Endeshe, osy úsh kósheniń de qazaqshalanatyn kúni alys emes degen Iltıpatpen (kóshe), búgingi áńgimemizdi aıaqtaıyq!

Almatydan úlgi alaıyq!

Sońǵy jańalyqtar

Qazalyda retro-festıval ótti

Aımaqtar • Búgin, 16:58

Qarqaraly aýdanyna jańa ákim taǵaıyndaldy

Taǵaıyndaý • Búgin, 16:02

Kúlki kerýeni № 20

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar