Aımaqtar • 24 Qazan, 2019

Obyrmen kúreste ornyqty baǵdarlama kerek

23 retkórsetildi

Jýyrda Nur-Sultan qalasynda Dúnıejúzilik onkologııalyq sammıt ótti. Atalǵan jıynǵa Obyrdy baqylaý jónindegi halyqaralyq odaqtyń prezıdenti (UICC), Iordanııa Han­shaıymy Dına Maıred qatysty. Biz elordaǵa kelgen sammıttiń mártebeli meımanyna halyqaralyq odaqtyń qyzmeti jaıly birneshe saýal qoıǵan edik.

– Asa mártebeli Hanshaıym, sizdiń osy qater­li aýrýmen kúres jolyna túsýińizge ulyńyzdyń aq qan aýrýyna shaldyǵýy sebep bolǵanynan habardarmyz. Halyq­ara­lyq odaqtyń jetekshisi retinde sizge álem boıynsha onkolog­ııalyq aýrýlar máselesindegi problemalar bes saýsaqtaı aıan. Búgin­de obyrdan tóngen qaýip qanshalyqty aýyr? Áńgimeni osy taqyrypta órbitsek...

– Ulymnyń qaterli dertke ushyraýy jáne ony jeńý jo­lyndaǵy kúres meni osy jaýap­kershiligi óte aýyr jol­ǵa saldy. 1997 jyly 2 jasar balam leıkemııamen aýyrǵanda Iordanııada zaman men ýaqyttyń talabyna saı klınıkalar bol­ǵanymen, ulymdy emdeýde jaqsy ná­tıjege jete almaıtynymyzdy bildik. Sondyqtan AQSh pen Ulybrıtanııaǵa sapar shektik. Qazir balamnyń ja­sy 24-te, álhamdýlla, syr­qa­tynan jazylyp ketti. Osy jaǵdaıdan soń óz eli­miz­de aýrýdy nelikten je­ńe almadyq dep saýal qoı­dyq. Al joǵarydaǵy el­der­diń tájirı­besinen baı­qa­ǵanymyz, onda joǵary dá­­rejeli, halyqaralyq stan­darttarǵa jaýap bere­tin klı­nıka jumysyn uıym­dastyratyn bilikti menedj­ment qalyptasqan eken. So­nymen Iordanııaǵa da medısınada bilikti menedjment kerektigin uǵynyp, soǵan mán bergen edik, az jyldyń ishinde biraz jetistikke jet­tik. Al álemde bul derttiń qur­saýyna túskender sany óte kóp jáne jyldan-jylǵa artyp keledi. 2018 jyly 18 mln adamǵa jańadan obyr dıagno­zy qoıylyp, 9,6 mln adam osy syr­qattan kóz jumǵan. Bul qanshama resýrs, qandaı aýyr qaıǵy?!

2018 jylǵy onkoaýrýlardy saralaı kelgende qaı jynystyń adamdary da ók­pe, asqazan, ishek, baýyr oby­ryna shaldyǵatyny, áıel­derde jatyr moıyny, er­lerde qýyq obyry kóbirek bo­latyny anyqtaldy. Nazar aýdaratyn basty másele – dúnıe salǵandardyń 70 pa­ıyzyn orta jáne ortadan tabysy tómen elderdiń azamattary quraıdy eken. Al joǵary damyǵan memleketterde obyrdan kóz jumý sany áldeqaıda tómen.
Halyqaralyq odaq bar­lyq naýqastardyń, meıli ol qaı eldiń, damyǵan ba, damýshy ma, ıá kedeı memlekettiń azamaty ma, báribir, onkolo­gııa­lyq aýrýdan emdelýde bir­deı jetistikke jetip, ajal tyrnaǵynan aman qalý úshin birdeı múmkindikterge je­­týi jolynda kúresedi, sol jolda ter tógip keledi.

– О́zińiz aıtqandaı, al­­paýyt elderdiń obyrdy jeń­ýdegi nátı­jeleri jo­­ǵa­ry. Al ózge jurtqa oǵan jetý úshin qandaı qadam­dar kerek?

– Obyrǵa qatysty kartına ár elde árqalaı. Sol se­bepti ár memlekettiń ony­­­­men kúreste óz baǵ­dar­­la­­masy bolýy kerek. Qa­zaqstanda mundaı baǵdar­lama jasalǵanyna kóz jetkizdik jáne aýrýdy erte anyqtaý úshin tegin skrınıng ótkizilip, oǵan memleket tarapynan 4 mlrd teń­ge qarajat bólinedi eken. Soǵan qaramastan, Qa­zaq­stan men Iordanııa kór­set­­­kishteri deńgeıles, 50 pa­­­ıyzdyń mańaıynda. Bul Batys Eýropa elderindegi ispetti aýrýdy jeńýde jetpeı jatqan dúnıeler bar degen sóz. Sonyń eń negizgisi, halyqtyń qulaǵyna durys aqparat jetip, obyrdyń jeńýge bolatyn dert eke­nin uǵynýy. Bul úshin aýrý­dyń aldyn alyp neme­se endi bastalyp kele jat­qanda tunshyqtyrý kerek. Sondyqtan turǵyndar jylyna eń bolmaǵanda bir ret densaýlyqtaryna mán be­rýi, tekserilip turýy óte ma­ńyz­dy. Al Qazaqstanda mundaı jaǵdaı jasalǵan, azamattar tegin skrınıg­ten óte alady. Sammıtte álem­de obyrdy sapaly túr­de erte dıagnostıkalaý, aza­mat­tardyń emdelýine jum­­­salatyn qarjylyq shy­ǵyn­dardy baqylaý, ne­ǵur­lym halyqtyń kóp bó­ligin tekserýden ótkizýdi qam­tý jaıynda kóptegen ke­leli oı­lar aıtyldy, máse­leler kóterildi.

– Obyrdy baqylaý jó­­nin­degi halyqaralyq odaq­­qa mú­she­likke kirýdiń bel­gili bir talaptary bar ma?

– Obyrdy baqylaý jó­nindegi halyqaralyq odaq (UICC) álem boıynsha osy aýrýmen kú­resetin halyq­aralyq uıym. Negizi 1993 jyl­y Jenevada qa­lan­ǵan odaq­­tyń qazirgi tańda 170 mem­­leketten 1100 múshe uıym­­­­dary bar. Olardyń qa­­ta­rynda kóptegen klınıka­lar, úkimettik uıymdar, aza­mat­tyq qoǵam, emdeý meke­melerin kórýge bolady. Biz olardyń bárimen ty­ǵyz qarym-qatynas qu­ryp, Jer planetasy jurt­shy­lyǵynyń nazaryn prob­­le­malarǵa aýdaryp, obyr­dy jeńý jolyndaǵy kú­restiń ádiletti ári sapaly jú­rýine múddelilik tanytamyz. Odaq­tyń BUU-da keńes­shilik már­tebesi bar.

Sonymen bir­­ge biz DDSU-men jáne Obyr­dy zertteý jónindegi ha­lyq­aralyq agent­tikpen, MAGATE-men, BUU-nyń Esirtki jáne qylmys jó­nindegi basqarma­symen ty­ǵyz baılanys ornat­qanbyz.

Biz álem kóshbasshy­la­ryna eger elińizde obyrmen kúreste naqty jospar, baǵdarlama bolmasa, klınıkalar halyqaralyq standarttarmen emdeı almasa, ony­ uıymdastyra biletin menedj­ment qurmasańyz jaq­s­y nátıje men kórset­kish­­ke qol jetkizýge úmitten­be­ńiz deı­miz.
Odaqtyń prezıdenti re­tinde men kóptegen elderge, onyń ishin­de baqýatty, or­ta deńgeıdegi jáne odan da tó­men memleketter­ge bardym. Árıne, qaterli aýrýmen kúre­sýge qarajat kerek. Bul az qarajat emes. Eger Ior­da­­­nııa­­nyń mysalynda aıtar bolsam, bizdiń elde obyrmen kúreste jaqsy nátıjeler bere­tin JCI standarty bo­ıyn­sha akkredıtasııa jasal­dy. Al Qazaqstannyń Den­saý­lyq saqtaý mınıstri El­jan Birtanovpen áńgi­me­les­­kenimde, eldegi birqa­tar klı­nıkalardyń osy stan­dartty ıe­lengenin aıt­ty. Endi elde­gi onkoorta­lyqtardyń osy standarttardy alýyna kúsh salý kerek. Bul – aýrýdy jeńýdiń kepili der edim.

 

Sońǵy jańalyqtar

Mańǵystaýda «ANTIKOR ORTALYGY» ashyldy

Rýhanııat • Búgin, 11:38

Tennıs: Elena Rybakına fınalda

Tennıs • Búgin, 08:52

Basty aqparat (21.02.2020)

Vıdeo • Keshe

Uqsas jańalyqtar