Qoǵam • 30 Qazan, 2019

Din men dástúr

269 retkórsetildi

Sharıǵat, ysyrap degen uǵym-túsinikti alǵa tarta otyryp, qazaqtyń ulttyq dástúrine shabýyl jasaý bastalǵandaı. Sońǵy ýaqytta jeke adamdardyń tirshi­ligine baılanysty ysyrap máselesi jıi qozǵala bastady. Qazaqtyń qonaqjaı­lylyǵyn dańǵoılyqpen baılanystyryp, ysyrapshyldyqqa balaıtyndar kóbeıip tur búginde.

Jaqynda elimizdiń bir telearnasy «Elimizde anaý-mynaý merekeden esh kem túspeıtin as berý rásimi sánge aınalyp barady. Jurt kúlip ketedi dep, dúnıeden ótken adamdy jerleýden keıin júzdegen adamǵa as beriledi, shapan, taqııa, oramal, taratylady. Jalpy, kisisi ólgen qaraly úıdiń osynshalyq deńgeıde shashylyp, shabylýy durys pa?» degen saýalǵa jaýap izdep «shabylǵany» bar. Bylaı qaraǵanda, «shashylyp», «shabylýǵa» basymdyq bere otyryp, adamdy únemshildikke shaqyratyn tárizdi kórinedi telearnanyń saraptamasynda. Alaıda, «as berý rásimi sánge aınalyp barady» degenin qalaı túsinýge bolady? As berý rásimi baıyrǵy zamannan bar emes pe.

As berý ata-baba dástúrin ulyqtaıtyn qazaqpen birge jasasyp kele jatqan ǵuryp. Aqannyń Qulageri mert bolatyn Saǵynaıdyń asynda 500 aq úı tigilip, oǵan 500 buhar kilemi ilingen. Qonaqtarǵa syılaýǵa 500 buhar shapany ákelinip, asqa 20 myń qoı, 100 jylqy soıylypty. Al 1860 jyly Erden Sandybaıulyna as berilgende 500 úı tigilip, 160 jylqy, 200 qoı soıylǵan. At jarystyń bas báıgesi 100 jylqy bolǵan. 1861 jyly Baıdáýlet Qulbekulyna berilgen asta bas báıgege 100 jylqy, 100 qoı, 1 aq otaý, 10 túıe tigilgen. Sondaı-aq Qunanbaıdyń ákesi О́skenbaıdyń asy da búkil el arasynda ańyzǵa aınalǵan.

Qunanbaı demekshi, «Abaı jolynda» Bójeıdiń asy týraly da aıtylady emes pe. Osy Bójeı asyn ótkizýge Abaıdyń ózi 15 úlken jylqy, 5 taıdyń etin, 40 saba qymyz daıyndap, qonaq kútisedi. Bul da ysyrapshyldyq pa? Eldikti tanytý, úlken sharýany kóp bolyp atqarysý kúná ma eken? Eldiń birligin, iriligin, qonaqjaılyǵyn, baýyrmaldyǵyn kórsetken osyndaı as berýdi, alqaly jıyndy «sánge aınaldy» dep tuqyrtýǵa bola ma?

Baqılyq bolǵan kisiniń jetisin, qyrqyn, jyldyq asyn berý sharıǵatta joq dep, halyqtyń arasyna ekiushty pikir taratyp, ári-sári kúıge túsirip jatqandar da bar. Qazaqstan Musylmandary dinı basqarmasynyń janyndaǵy respýblıkalyq aqparattyq túsindirme tobynyń múshesi, teolog Arman Qýanyshbaevtyń pikirinshe, qaıtys bolǵan adamnyń jetisin, qyrqyn, jylyn ótkizý sharıǵatta belgilenbegen. «Anany da, mynany da jaqtaý emes maqsat. Bul jerde sharıǵattyń úkimi. Rasynda da qyrqy, jyly dep belgilenbegen. Ol sharıǵatymyzda joq nárse» – deıdi teolog. Sharıǵatta joq bolsa, bizdiń jasap jat­qanymyz durys emes pe degen zańdy saýal týyndaıdy ǵoı osydan keıin. Al buǵan jaýapty Qazaqstan Musylmandary dinı bas­qarmasynyń ózi shyǵarǵan «Din men dástúr» atty kitaptan(11-bet) taptyq.

«Musylman sharıǵatynda adamdardyń erkine qaldyrǵan mýbah ıakı erikti isteri bar. Mysaly, toılardy, meıramdardy ótkizý joldary, salt-joralǵylary árbir halyqta árkelki. Olardyń bárin sharıǵatqa saı kelmeıdi dep aıtýǵa bolmaıdy» delingen kitapta. Olaı bolsa, qaıtys bolǵan kisiniń jetisin, qyrqyn, jylyn berý sharıǵatta joq bolǵanymen, «mýbah ıakı erikti isteri» qatarynan dep qabyldaýǵa ábden bolady emes pe.

Joǵaryda aıtylǵan «toılardy, meıramdardy ótkizý joldary, salt-joralǵylary» kitapta ári qaraı «árbir musylman halqynyń ǵulamalarynyń kóz aldynda ári olardyń quptaýymen san ǵasyrlardan beri atqarylyp kele jatqan ǵuryptar» dep aıtylady da, odan ári qaraı kitapta tómendegishe túbegeıli núktesi qoıylady: «Sondaı ulttyq erekshelikterge, tildik erekshelikterge qarsy shyǵý, olardy dál arabtardikindeı etýge tyrysý baryp turǵan nadandyq». Budan artyq qandaı naqty dálel kerek?!

Endeshe, ǵasyrlardan beri kele jatqan babalar jolynan, ulttyq dástúrden bas tartyp, arab áleminiń úrdisimen, sharıǵatpen ómir súremiz deý qanshalyqty eldiń kórkeıýine, rýhanı tutastyǵyna ákeledi. Ult rýhanı turǵydan tutas bolmaǵan tusta memleket órkenıetti, dáýletti elder qataryna qosyla ala ma?

«Dástúrli dininen, dili men tilinen, ádet-ǵurpynan ajyraǵan eldiń bolashaǵy joq» dep jazylǵan joǵaryda biz sóz etken kitapta. Olaı bolsa, bolashaǵymyzdy oılaıtyn bolsaq, dástúrli temirqazyǵymyz – ulttyq dástúrimizdi ulyqtaı bilgenimiz abzal.

 

Sońǵy jańalyqtar

Keńeıtilgen alqa otyrysy ótti

Qoǵam • Búgin, 09:05

Erlikti el bilýi tıis!

Qoǵam • Búgin, 08:53

Sapardaǵy syr

Rýhanııat • Búgin, 08:51

Turǵyndar qaýipsizdigi – basty nazarda

Aımaqtar • Búgin, 08:47

Aǵalardyń jas shaǵy

100 • Búgin, 08:42

Aqańnyń amanaty

Rýhanııat • Búgin, 08:40

Taralym hám qaralym

100 • Keshe

Tarhan tekti redaktor

100 • Keshe

Júz jyl

100 • Keshe

Aldaǵy kúnderi aýa raıy qandaı bolady?

Qazaqstan • 20 Qarasha, 2019

Elbasy Joǵarǵy sot Tóraǵasyn qabyldady

Qazaqstan • 20 Qarasha, 2019

Tapa tal tústegi qaraqshylyq

Aımaqtar • 20 Qarasha, 2019

Uqsas jańalyqtar