Kıno • 31 Qazan, 2019

Ádil Ahmetov: Aǵylshyn kórermeni qazaq ónerin joǵary baǵalaıdy dep senemiz

42 retkórsetildi

Sońǵy jyldary qazaq kınosyna degen álem jurtshylyǵynyń qyzyǵýshylyǵy artyp keledi. Kezindegi «Qyz Jibek», «Atamannyń aqyry», «Meniń atym Qoja» týyndylarynan keıingi tańǵalý men tamsaný sezimderin, Sh.Aımanov, S.Qojyqov, A.Qarsaqbaevtar salǵan taǵylymdy soqpaqty búgingi «Qazaqfılm» kınostýdııasy túsirgen jańa jobalar laıyqty deńgeıde jalǵap, jańǵyrta alsa, qanekeı?!

Bul qazaq kınosynyń Londondaǵy aptalyǵy aldyndaǵy oı bolatyn. Ulttyq kıno ónerimizdi Batystyń talǵampaz kórermeni talqysyna usynýǵa attanyp bara jatqan bir top óner maıtalmanyna aq jol tilep turyp ta, osy bir tolqynysty sezim shyrmaýynan shyǵa almaǵanbyz. Ýaqyttyń tym tyǵyzdyǵyna qaramastan oraıyn keltirip, jaýapty sapar aldynda rejısser Aqan Sataevtyń «Anaǵa aparar jol» kartınasynda basty róldi somdaǵan talantty akter, Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri, Memlekettik syılyqtyń laýreaty Ádil Ahmetovpen az-kem suhbattasyp ta úlgerdik.

– Ádil myrza, «Anaǵa aparar joldyń» Londonǵa bas­tar baǵyty sátti bolǵaı. Aby­­roıly oralýlaryńyzǵa tilek­tespiz.

– Rahmet. Iá, aldymyzda ja­ýapt­y sát tur. Aǵylshynnyń tal­ǵampaz kórermeni qazaq ónerin joǵary baǵalaıdy dep senemiz.

– Aptalyqta qandaı fılm­der kórsetiledi?

– Mádenıet jáne sport mınıstrligi, Qazaqstan Respýb­lıka­synyń Ulybrıtanııa men Soltústik Irlandııa Qurama Ko­rol­digindegi elshiligi já­ne­ Sh.Aımanov atyndaǵy «Qazaq­­fılm» kınostýdııasy birlesip uıymdastyryp otyr­ǵan aıtýly mádenı joba aıasynda Sábıt Qurmanbekovtiń «Oralman», Aqan Sataevtyń «Anaǵa aparar jol», Satybaldy Narymbetovtyń «Amanat», Ermek Tursynovtyń «Shal» jáne Sergeı Dvorsevoıdyń «Aıka» fılmderi bir apta boıy Londonnyń VueWest End kınoteatrynda kórsetiledi. Mádenı aptalyq «Oralman» kartınasy­men ashylyp, 1 qarasha kúni Ser­geı Dvorsevoıdyń «Aıka» fılmimen túıindeledi. Elden otan­dyq kıno ónerin Batys jurt­shylyǵyna tanystyrýǵa Nurlan Sanjar, Berik Aıtjanov, Samal Eslıamova, Sergeı Dvorsevoı, Qanat Tórebaı bastaǵan bir top delegat attanyp baramyz. Alla saparymyzdy sátti qylǵaı.

– Endi ózińiz abyroıyn arqa­lap bara jatqan «Anaǵa aparar jol» fılmi jaıynda aıtyp berińizshi. Otandyq hám halyq­aralyq birneshe kı­no­festıvaldarda joǵary baǵa­lanyp, talaı marapatty qanjyǵasyna baılap úlgergen kartınanyń basty tabysy nede dep oılaısyz?

– Menińshe, fılmniń bas­ty tabysy – rejısserdiń izde­ni­sin­de. О́ıtkeni bul shyǵar­ma kóp jyldan beri Aqan Sa­taev­tyń kókeıinde júrgen, ishin­de pisip-jetilgen qymbat dú­nıeleriniń biri. Túsirilim ju­mystary endi qolǵa alyna bas­­taǵan kezdiń ózinde: «Osy ýa­qytqa deıin túsirilip kelgen fılmd­eriniń barlyǵy – Aqan Sataevtyń «Anaǵa aparar jolǵa» daıyndyǵy» dep estıtinbiz. Tú­sirilim barysynda da oǵan kó­zimiz anyq jetti. Odan keıin, árıne kıno taqyryptyq turǵydan da óte aýqymdy. HH ǵasyrda qaz­aq qıyn-qystaý kezeń­di basynan ótkerdi ǵoı. Oǵan deıin bir­qalypty ómir sú­rip keldi de, HH ǵasyrda ulty­myzdyń ómir súrý salty tutas­taı ózgerdi: ujym­dastyrý bas­taldy, malynan aıyryldy, ashar­shylyqqa uryndy, baskóte­rerleri qýda­lanyp, repressııaǵa ushy­rady... endi esin jııa beremin degen­de Ekinshi dúnıejúzilik soǵys bas­talyp ket­ti. Soǵystan keıingi qıyn jyl­dar... Osynyń barlyǵy qazaqty eseńgiretip jiberdi. Bul náý­bet jyldar keleshek urpaq úshin úlken sabaq bolýy kerek. О́kinishke qaraı, tarıhymyzdyń osyndaı aqtańdaq betterine la­ıyq­ty mán bere bermeımiz, kóp qundylyqtarymyzdy esimizden shyǵaryp aldyq. Bizge búgingi Táýel­sizdigimiz, azattyǵymyz jaı­­­­dan-jaı aspannan salbyrap tú­se salǵandaı kórinedi. Shyn má­ninde solaı ma?! Osy beıbit ǵumy­rymyz, erkindigimiz úshin esepsiz qan tógildi, qanshama jan qıyldy. Tarıh bizge osyny­symen taǵylymdy bolýy kerek. Qasiretti jyldardy búgingi qa­sıetti Táýelsizdigimizdiń qadi­rin uǵyný úshin de esten shyǵar­ma­ýymyz qajet. «Anaǵa aparar jol­dyń» aıtar ulaǵaty osy –  tarıhı tamyrymyzdan aıyrylyp qalmaý.

– Iá, fılmniń sıýjetiniń ózi aıryqsha. Ásirese fınaly erekshe júrekti tolqytady. Jalǵyz aǵashtyń túbinde oty­­ryp jalǵyz ulyn saryla kút­ken Ana... Jalpy, bul oqı­­ǵa ómirde bolǵan ba, álde shy­ǵar­mashylyq qııaldyń jemisi me?

– «Anaǵa aparar jol» – ómirde bolǵan oqıǵa. О́zderińiz biletindeı, rejısserdiń ata-anasy Qarǵambaı Sataev pen Ásııa anamyz – óner adamdary. Ol kezde akterler qazirgideı emes, jaz mezgilinde aılap gastroldik saparda júretin bolǵan. Sondaı gastroldik saparlarynyń bi­rinde óner ujymy kishigirim aýyl­ǵa toqtaıdy. Aýyldyń she­tindegi jalǵyz aǵashtyń túbinde kúnuzyn tapjylmastan otyrǵan aq jaýlyqty ájeni kórip, tańyr­qaı qarasqan sahnagerler mán-jaıdy turǵyndardan surasa, keıýananyń balasy soǵysqa ketip, qaıtyp oralmapty. «Soǵys bitti!» degen súıinshi habardy es­tigeli beri ana kúnde osylaı jol boıyna shyǵyp, tań qylań bergennen kún uıasyna batqansha jalǵyz ulyn saryla kútedi eken. Osy oqıǵany keıin ata-anasynyń aýzynan estigen Aqan Sataev qatty tolqıdy. Jalǵyz ulyn kútip, jol tosqan aq jaýlyqty áje beınesi rejısserdiń oıynan ketpeı qoıady. Aqyry ol tolqynysty kúı jyldar boıy júrek túkpirinde pisip-jeti­lip, «Anaǵa aparar jol» bolyp kórer­menine jol tartady. Áý basta tek Ekinshi dúnıejúzilik soǵys keze­ńin ǵana qamtyǵanymen, keıin aýqymy keńeıtilip, HH ǵasyr­daǵy qazaq halqynyń jaı-kúıin tutastaı ala otyryp, ssenarıst Tımýr Jaqsylyqovpen tandemde osyndaı kóńil tebirenterlik kórkem dúnıeni ómirge ákeledi.

Keıin fılmniń túsirilý ba­ry­synda taǵy mynadaı bir oqıǵany estidik. Shaǵyn aýylda óz muńyna tunshyqqan taǵy bir áje bolypty. Ol da qaltasyna kurt-kámpıtin salyp alyp, tań­nan keshke deıin soǵystan qaıt­paǵan jalǵyz ulyn kútip, jol torıdy eken. Ony bilip alǵan jas balalar aldynan shyǵyp: «Apa, balańyz kele jatyr, súıin­shi!» dep, súıinshi surasa, keıýana qýanyp, qolyndaǵy bar táttisin balalarǵa úlestirip bere­di eken. Bul oqıǵa kúnde qaı­talanady. Sóıtip óz ótirigine ózi sengisi keledi eken qarııa. О́mi­riniń so­ńyna deıin solaı ózin ózi aldaýmen ótipti. Mundaı taǵdyr­lar kóp bolǵan.  Fılm sondaı oqıǵalar umyt bolmasyn, halyq­tyń aýyz áńgimesinde ǵana qalmasyn degen nıette qolǵa alynyp, kıno tilinde kórermenge usynyldy. «Anaǵa aparar jol»  – jalǵyzyn kútip, kúlli ómirin sarp etken taǵdyry taýqymetti analarymyzǵa qoıylǵan máńgilik eskertkish. 

– Sońǵy ýaqytta Aqan Sa­taev fılm­deriniń basty róli­nen jıi kórinip júrsiz. «Anaǵa apa­rar joldaǵy» Ilııas róli «Tomırıstegi» Arǵun beınesine jal­ǵas­ty degendeı... Jalpy rejıs­sermen shyǵarmashylyq tan­dem qalaı bastalǵan edi?

– Meniń Aqan Sataevtyń fılm­derine kelý jolymnyń ózi qyzyq. Eń alǵash «Reketır» fılminde kópshilik sahnaǵa tús­tim. Orystyń qyzy ekeýmiz qol ustasyp, birneshe sekýndtyq kadr­da ǵana kórindik. Keıin túsirilgen «Jaýjúrek myń bala» kartınasynda da jalǵyz-aq kadr­da barmyn. Kópshilik sahnanyń «Áýmın!» dep qol jaıatyn epızodynda Raıymbek batyrdyń rólinde kórindim.  Odan soń «Reketır 2» fılminde sóz sóı­lep, kólemdirek epızodtarǵa  jaılap kire bastadym. Ara­ǵa az ýaqyt salyp «Anaǵa aparar jol» tarıhı týyndysynan bas­­ty ról buıyrdy. Jaqynda kórer­menmen qaýyshqan «Tomı­rıs» fılmindegi Arǵun beınesi de men úshin akter retinde  sátti izde­nisterdiń basy bolǵany anyq. Qazir oılap qarasam, Aqan Sataev­tyń fılmderine birden qoıyp ketpeppin, oryn-ornymen, saty-satysymen kelgen ekenmin (kúldi). 

– Búginde Ilııas sekildi osyndaı qaharmandyq fılmderge keıipker bolatyn tulǵalar bar ma? Sizdińshe, búgingi zamannyń qaharmany qandaı bolý kerek?

– Qaharmandar qaı kezde bolmasyn bar ǵoı. Sol sekildi bizdiń aramyzda júrgen beıbit kún­niń batyrlary jeterlik. Qahar­mandyq degen qolǵa qarý alyp, jaýǵa qar­sy soǵysýmen ólshen­beıdi. Máse­len, osyndaı aýmaly-tókpeli zamanda óziniń tilin, dinin, dili men ult­­tyq dás­túrin saqtap, úlkendi qur­­met­tep, kishige izet kórsetip, «elim, jur­tym» dep júrgen ár azamat­ty men búgingi kúnniń qa­har­­many dep esepteımin. Tarı­hymyz­dy umyt­paı, bolashaq úshin eńbek etip júrgen kez kelgen adam – qaharman.

Áli esimde, «Anaǵa aparar jol» fılminiń premerasy­nan keıin Oral qalasynan bir jigit aǵasy telefon shaldy. Úzdik­siz alǵysyn jaý­dyryp jatyr. Tol­­qyp, tebirenip turǵany daý­synan anyq seziledi. «Meniń ju­baıym: «Qazaqtar kıno túsire al­maıdy»  dep, otandyq fılm­derge mensinbeı qaraıtyn. Sodan «Anaǵa aparar jol» jaıly dos­tarymnan estip, kelinshegimdi kınoǵa ádeıi ertip apardym. Fılm­­nen áserlengeni sonshalyq, jubaıym jylap,  biraýyz sóz aıtpaı úıge keldi. Meniń jarymdy moıyndatqandaryńyz úshin kóp rahmet!» dep óziniń emosııasyn bildirip jatyr. Sol sekildi fılmdi kórgen ımam aǵalarymyz da «Myń ýaǵyzdan artyq dúnıe eken» dep rızashylyqtaryn jet­kizdi. Budan artyq qandaı baǵa kerek! Alla osy abyroıdan aıyrma­syn dep tileımin.

– Áńgimeńizge rahmet.

 

 Áńgimelesken

Nazerke JUMABAI,

«Egemen Qazaqstan»

Sońǵy jańalyqtar

Dárigerlerge sertıfıkattar tabystaldy

Aımaqtar • Búgin, 09:52

Qaraǵandyda resýrstyq ortalyq ashyldy

Aımaqtar • Búgin, 09:45

Túrkistanda isker áıelder forýmy ótti

Aımaqtar • Búgin, 09:20

Ǵylym men bıznesti ushtastyrǵan jıyn

Ekonomıka • Búgin, 09:05

Qonaev týrnıri máresine jetti

Kúres • Búgin, 07:49

Aqynǵa arnalǵan kún

Rýhanııat • Búgin, 07:46

Qalany damytý qujaty daıyn

Aımaqtar • Búgin, 07:43

Innovasııa men shyǵarmashylyq úılesimi

Rýhanııat • Búgin, 07:31

Baspanamen qamtıtyn basty qujat

Baǵdarlamalar • Búgin, 07:23

Bolmysy bútin Baǵaev

Rýhanııat • Búgin, 07:19

Bıznes jáne áleýmettik jaýapkershilik

Ekonomıka • Búgin, 07:13

Er Edige jáne eldik múdde

Rýhanııat • Búgin, 07:11

Temekiniń taýqymeti

Medısına • Búgin, 07:05

Aqtóbe ınvestısııa tartýdan alda tur

Ekonomıka • Búgin, 07:04

Arzan jolaqy Almatyǵa aýyr tıip tur

Ekonomıka • Búgin, 07:01

Jetimniń basynan sıpa, júregiń jumsarady

Rýhanııat • Búgin, 06:58

Taýar aınalymyna tosqaýyl bolmaýy tıis

Ekonomıka • Búgin, 06:54

Eń qysqa áńgime. Oljas Sándibek

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Talǵat Eshenuly

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Nurdáýlet Qabasov

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Ǵanıbet Ǵalymbekuly

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Ermek Begzada

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Nurnazar Túrikben

Eń qysqa áńgime • Keshe

Uqsas jańalyqtar