Qazaqstan • 31 Qazan, 2019

Altyn Orda memleketiniń 750 jyldyǵyna arnalǵan dóńgelek ústel ótti

79 retkórsetildi

Dóńgelek ústelge Qazaqstan Respýblıkasy Premer-Mınıstriniń orynbasary Berdibek Saparbaev, Monǵolııa Premer-Mınıstriniń orynbasary О́lzıısaıhany Enhtúvshın, memleket jáne qoǵam qaıratkeri Myrzataı Joldasbekov, Mońǵolııanyń Qazaqstandaǵy tótenshe jáne ókiletti elshisi Lývsangıın Battýlga, Halyqaralyq Túrki akademııasynyń Prezıdenti Darhan Qydyráli, Túrki keńesi Aqsaqaldar keńesiniń múshesi Ádil Ahmetov, belgili ǵalym Smaǵul Orazaq, Mońǵolııanyń Syrtqy ister vıse-mınıstri Batmónhıın Batseseg, birqatar ǵylymı mekemelerdiń basshylary, BAQ jetekshileri, zııaly qaýym ókilderi qatysty.

Sýretti túsirgen: Erlan OMAROV «EQ»

Jıyndy ashyp sóılegen Halyqaralyq Túrki akademııasynyń prezıdenti Darhan Qydyráli, Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev Ulytaýda ótken halyqaralyq týrıstik forýmda sóz sóılep, qazaq dalasynda handyq qurǵan kóshpeli ımperııa Altyn Ordanyń 750 jyldyǵyn atap ótý týraly bastama kótergenin bilesizder, nátıjesinde dál qazir Úkimet tarapynan kóptegen jumystar qolǵa alynyp jatyr. Osy oraıda Halyqaralyq Túrki akademııasy da osyndaı úlken iske uıtqy bolý maqsatynda birqatar keleli ister atqardy. Atap aıtqanda, «Burhan Haldýnnan - Ulytaýǵa» atty ǵylymı ekspedısııasynan bastap, jýyqta ótken halyqaralyq forýmdar sonyń dáleli ekenin jetkize otyryp, mańyzdy sharaǵa arnaıy at basyn burǵan Úkimet basshysynyń orynbasary Berdibek Saparbaev myrzaǵa sóz kezegin usyndy.

«Tarıhty jaqsy bilesizder, bizdiń babalarymyz osy Uly dalada týyn tigip, ordalardyń altyn qazyǵyn qaqqan. Bıylǵy jáne aldaǵy jyl bizdiń qazaq eli úshin úlken tarıhı mańyzdy kezeń bolmaqshy. Memleket basshysy tısti sheshim qabyldap, Úkimetke tapsyrmalar júktedi. Osy oraıda Altyn Ordanyń 750 jyldyǵyna erekshe ekpin qoıylǵan. Atap aıtqanda, bul baǵytta birqatar is-sharalar uıymdastyrylyp keledi. Ondaǵy maqsatymyz – ózimizdiń ǵalymdardy, mamandardy, sondaı-aq kórshiles elderdiń ǵalymdaryn biraz aýqymdy zertteýlerge tartý, qazba jumystaryn júrgizý, ózge memleketterde ǵylymı-tájirıbelik konferensııa ótkizý. Bul turǵyda Altyn Orda memleketiniń tarıhyn barsha dúnıejúzine keńinen tanytý mindeti qoıylyp otyr»,dedi Saparbaev.

Kelesi kezekte sóz tizgini buıyrǵan Monǵolııa Úkimetiniń orynbasar mınıstri О́lzıısaıhany Enhtúvshın myrza, eń áýelgi pikirin osy jıynǵa qatysyp otyrǵan tulǵalarǵa  rahmet aıtýdan bastap: «Mońǵol men qazaq qadym zamannan beri, irgesi bólinbegen, enshisi ajyramaǵan, álemde óshpeshteı izi qalǵan kóshpendiler mádenıetiniń keremet bolmysyn boıyna sińirgen, túri de bir, tirligi de uqsas halyq. Al qazirgi jahandaný zamanynda Qazaq eli men bizdiń qarym-qatynasymyz jańa deńgeıde damıdy degen senimdemiz. Ásirese, uly qaǵan Shyńǵystyń úlken balasy ataqty Joshy ulysynyń irgesin qalap, keıingi Altyn Ordanyń shańyraq tikteýine sebepker bolǵan Joshy atamyzdyń kesenesin ǵasyrlar boıy saqtap, búgingi tańda álemdik tarıhı-týrızmniń ózegine aınaldyrýǵa nıet etip otyrǵandaryńyzǵa bek rızashylyq bildiremin. Odan keıin Mońǵol dalasynda ómir súrgen túrkilerdiń tór abyzy Tonykóktiń 1300 jyldyǵyn keler jyly IýNESKO kóleminde toılaýǵa bastama kóterip otyrǵan Halyqaralyq Túrki akademııasynyń sheshimi quptaýǵa turatyn is. Atalmysh akademııa dál qazir Mońǵolııa Ǵylym akademııasy,  Arheologııa jáne tarıh ınstıtýty, Ulttyq mýzeı, Memlekettik arhıv t.b. iri-iri mekemelermen birlesip, 2014 jyldan beri turaqty atqaryp kele jatqan jumysy óz nátıjesin beredi degen oıdamyn» dedi.

Sol sııaqty, keler jyly Mońǵol úkimeti de ózderiniń ejelgi astanasy Qaraqorym qalasynyń 800 jyldyǵyn toılaý qamynda eken. Osy sharaǵa qazaqstandyq ǵalymdardyń da at salysý múmkindigi bar ekenin jetkizip: «Al Halyqaralyq Túrki akademııasyna baqylaýshy bolý máselesin ekijaqty jumys toptaryn qatystyrý arqyly, Mońǵolııa eliniń ishki zań aktileri sheńberinde sheshemiz» dedi qurmetti meıman О́lzıısaıhany Enhtúvshın myrza.

2

Bas qosý barysynda atqarylǵan taǵy bir mańyzdy oqıǵa mártebeli meımandardyń qatysýymen eki jurttyń ortaq tarıhy Altyn Orda taqyrybyn qamtyǵan birneshe týyndynyń tusaýy kesildi. Sonyń biri – «Ulyq Ulys (Altyn Orda) Shaǵataı, Moǵolstan memleketteri» atty týyndy. Bul jınaqta Shyńǵyshan qurǵan ımperııanyń kishi ulystarynyń tarıhyna qatysty jarlyqtar, hattar, elshilik nysandar, nýmızmatıkalyq keshender, artefaktiler jáne jazba derekterdiń tańdaýly nusqalary qamtylsa, «Zolotaıa orda. Istorııa, gosýdarstvennnost, kýltýrnoe nasledıe» kitaby qazirgi ulystaný máselesin jan-jaqty túsindirýge negizdelgen týyndy eken.

1

Shara sońynda Halyqaralyq Túrki akademııasy ótkizip otyrǵan jıyn jaıly óz paıymdaryn bildirgen memleket jáne qoǵam qaıratkeri Myrzataı Joldasbekov, Túrki aqsaqaldar keńesiniń múshesi Ádil Ahmetov, antropolog-akademık Orazaq Smaǵulov uıymdastyrýshy tarapqa alǵys bildire otyryp, alystan kelgen mońǵolııalyq meımandarǵa da rızashylyqtaryn jetkizdi.

Sońǵy jańalyqtar

Qaraǵandyda resýrstyq ortalyq ashyldy

Aımaqtar • Búgin, 09:45

Túrkistanda isker áıelder forýmy ótti

Aımaqtar • Búgin, 09:20

Ǵylym men bıznesti ushtastyrǵan jıyn

Ekonomıka • Búgin, 09:05

Qonaev týrnıri máresine jetti

Kúres • Búgin, 07:49

Aqynǵa arnalǵan kún

Rýhanııat • Búgin, 07:46

Qalany damytý qujaty daıyn

Aımaqtar • Búgin, 07:43

Innovasııa men shyǵarmashylyq úılesimi

Rýhanııat • Búgin, 07:31

Baspanamen qamtıtyn basty qujat

Baǵdarlamalar • Búgin, 07:23

Bolmysy bútin Baǵaev

100 • Búgin, 07:19

Bıznes jáne áleýmettik jaýapkershilik

Ekonomıka • Búgin, 07:13

Er Edige jáne eldik múdde

Rýhanııat • Búgin, 07:11

Temekiniń taýqymeti

Medısına • Búgin, 07:05

Aqtóbe ınvestısııa tartýdan alda tur

Ekonomıka • Búgin, 07:04

Arzan jolaqy Almatyǵa aýyr tıip tur

Ekonomıka • Búgin, 07:01

Jetimniń basynan sıpa, júregiń jumsarady

Rýhanııat • Búgin, 06:58

Taýar aınalymyna tosqaýyl bolmaýy tıis

Ekonomıka • Búgin, 06:54

Eń qysqa áńgime. Oljas Sándibek

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Talǵat Eshenuly

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Nurdáýlet Qabasov

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Ǵanıbet Ǵalymbekuly

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Ermek Begzada

Eń qysqa áńgime • Keshe

Eń qysqa áńgime. Nurnazar Túrikben

Eń qysqa áńgime • Keshe

Uqsas jańalyqtar