Rýhanııat • 04 Qarasha, 2019

Elbasy jáne túlegen Túrkistan

255 retkórsetildi

Elbasy Nursultan Ábishuly Nazarbaev kıeli Túrkistanǵa bir kezde: «Árbir halyq, árbir táýelsiz memleket óziniń rýhanı ortalyǵyn naqtylap alýy kerek. Qazaqstannyń rýhanı ortalyǵy – Túrkistan. Ol – Qazaq eliniń rýhanı júregi» dep bıik baǵa bergen bolatyn. Bul pikir Túrkistannyń qaıtalanbas daralyǵyn, onda tulǵa, tarıh jáne din týraly irgeli túsinikterdiń bir núktege shoǵyrlanyp, tuǵyrly memlekettigimizdiń uly qubylysyna aınalǵanyn dáıekteıdi.

Qazirgi sáýletti elordamyzdyń izasharynyń biri bolǵan, qıly zamanda qazaqtyń asqaq aıbaryna aınalǵan biregeı ári shejireli shahar Túrkistan – Qazaqstannyń talaıǵy tarıhyn búgingi tynys-tirshiligimen úzbeı baılanystyryp kele jatqan qutty meken, baıandy qonys. Ol ýaqyt pen keńistiktiń tarıhı kontekste túıisken kıeli mekeni retinde eńsemizdi bıiktetip, aýyz toltyryp aıtar taqyryptyń altyn arqaýy bolýǵa laıyq.

Jalpy, Túrkistandy qaı­ta túletý ıdeıasyn elimiz táýel­siz­dik alǵan alǵashqy jyldan bastap kóterip, ony júzege asyrýǵa den qoıǵan Tuńǵysh Prezıdentimiz ekenin atap aıtý ádiletti bolmaq. Sonyń aıshyqty bir aıǵaǵy – Túrkistanda 1991 jyly Elbasynyń Jarlyǵymen Halyqaralyq qazaq-túrik ýnıversıtetiniń ashylýy. Ol úshin N.Á.Nazarbaevtyń abyroı-bedeli arqasynda Túrkııadan qomaqty qarjy tartyldy.

Uly aqyn, ǵulama oıshyl Qoja Ahmet Iаsaýı babamyzdyń atyn ıelengen oqý orny – túrki álemindegi tuńǵysh halyqaralyq ýnıversıtet. Onyń ashylý saltanatynda Elbasy: «Keleshekte bul Túrki halyqtaryna ortaq oqý ornyna aınalady. Túrkistandy osy ýnıversıtet órkenıet bıigine kóterýge tıisti» degen úlken mindet júktegen edi. Sonyń aınymaı oryndalyp kele jatqanyn qazirden-aq kórip otyrmyz. Búginde Túrkistan Nursultan Ábishulynyń 2018 jylǵy 19 maýsymda qol qoıǵan Jarlyǵy negizinde oblys ortalyǵy mártebesine ıe bolyp, ósip-órkendeý ústinde. Atalǵan kúnnen bastap tutas ólkeniń jańa tarıhy bastaldy. 

 Baıtaq meken baıany

Túrkistan – myńjyldyq órkenıetterdiń toraby bolǵan, tarıhı kezeńderdiń shejiresin jınaqtaǵan, san ult pen ulystyń uıyt­qysyna aınalǵan baıtaq sha­har. Arheologııalyq qazbalar men túr­li mádenı qabattardy aqtar­ǵanda tabylǵan, saq-ǵun dáýiri­nen bastap, oǵyz-qypshaq zamany­na deıingi aralyqqa tıesili talassyz jádigerler, osyny rastaıdy.

Elbasy 2000 jyly qazanda Túrkis­tannyń 1500 jyldyǵyna arnalǵan ǵylymı konferensııada ja­saǵan baıandamasynda: «Túr­kistan – ulttyq bostandyǵymyz ben eldigimizdiń aq ordasy. Qazaq hal­qynyń ulttyq memlekettiligin dúnıe­ge ákelgen altyn besik ári ony ke­meldendirgen ónegeli mektep», degen tujyrym jasaǵan bolatyn.

Jalpy, túrkilik uǵymnyń júgin arqalaǵan Túrkistan shahary – erte dáýir, orta ǵasyr jáne jańa zaman tarıhynda erekshe orny bar, urpaqtar sabaqtastyǵy úzilmegen jer. Ony oblys ortalyǵy etip bekitkende Elbasy naqty sheshimge kelmes buryn birqatar máseleni oı tezine, aqyl tarazysyna salǵanyn aıta ketý kerek.

Aldymen qalanyń ilgeri za­mandaǵy jáne qazirgi dáýirdegi mán-mańyzy tarıhı, saıası, má­denı ekonomıkalyq, ınfra­qu­rylymdyq turǵydan zerdelendi. Bul arada kórshiles týys túrki halyqtarynyń ortaq tarıhy túıisetini, soǵan oraı etnosaralyq jáne memleketaralyq baılanystar salmaǵy arta túsetini de eskerildi.

Túrkistannyń tarıhy jáne onyń búgingi geografııalyq sharttary aınala­daǵy kórshilerimizben ózara qarym-qatynasymyzdy tıimdi uıymdastyrýǵa múmkindik beredi. Bul rette Nursultan Nazarbaevtyń 1992 jyly  Túrkistanǵa О́zbekstan prezıdenti Islam Karımov saparmen kelgende aıtqan myna sózin baǵdar etýge ábden bolady: «Sonaý alys zamandardyń ózinde de bizdiń babalarymyz tarıhtyń sheshýshi kezeńderi men syn saǵattarynda osy arada bas qosyp, bolashaq jóninde osy arada pátýalasqan. Kúlli Shyǵys áleýmeti ımandaı uııtyn uly ǵımarattyń ishinde aıtylǵan sert pen ýádege bolattaı berik bolǵan. Sol dástúrden aınymaý – bizdiń de paryzymyz. О́ıtkeni bizdiń moınymyzǵa taǵy da zamanaýı zańǵar júk artylyp otyr. Bilekke bilek, júrekke jú­rek, tilekke tilek qosa bilsek, sonda ǵana alda turǵan syn beles­ten abyroıly óte alamyz».

Túrkistan ólkesiniń asa mańyzdy strategııalyq sıpaty onyń halyqaralyq aýqymdaǵy saıasat, ekonomıka, mádenıet, til, din máseleleri boıynsha múddeler sharpysqan ýaqytta únemi shekaralyq meje bolǵanynan kórinedi. Ol Uly Jibek joly arqyly bir jaǵynan Qytaı men Eýropany jalǵastyryp jatsa, ekinshi jaǵynan Ortalyq Azııa men Uly dalany baılanystyrady. Oǵyz-Qypshaq, Qarahan, Horezmshah, Shyńǵyshan, Altyn Orda kezeńderi, odan bergi Joshy, Shaǵataı ulystary, Ámir Temir men Qazaq handyǵy dáýirlerindegi saıası, mádenı, dinı, ekonomıkalyq ahýal aımaqta bir-birimen sabaqtasa órbidi. Otyrar qalasy burynǵy qýatynan aıyryla bastaǵan tusta onyń aımaqtyq bedeli men saıası-mádenı salmaǵy Túrkistan shaharyna oıysyp, aradaǵy rýhanı sabaqtastyq otyrarlyq ustaz Arystan bab pen onyń shákirti Ahmet Iаsaýı arasynda jalǵasty. Túrkistan óńiriniń jalpytúrkilik mańyzy arta tústi. «Shejireli ólke musylmandar úshin de qasıetti bolyp sanalady. El ishinde «Medınede – Muhammed, Túrkistanda – Qoja Ahmet» degen qanatty sóz aıtylady», degen Elbasy pikiri aımaqtyń osynaý bir ǵana qyryn aıshyqtaıtyn aıǵaqty sóz.

Patshalyq Reseı zamanyn­da «Túrkistan» ımperııa qura­myn­daǵy ákimshilik-aýmaqtyq bir­liktiń ataýy bolyp, baǵzydan túr­ki halyqtary mekendep kele jat­qan Ortalyq Azııa óńirin qam­tydy. Oıshyldarymyzdyń  «Qa­zaqtyń túp atasy – batyr túrik», «Ar­ǵy atam – er tú­rik, biz – qazaq elimiz» sekil­di tu­jy­rymdarǵa taban tireýi tegin emes. О́kinishke qaraı, bolshevıktik saıasat túr­kilik tanymnyń tamyryna aıaýsyz bal­ta shapty. Túrki birligin sóz etip, Túr­kistan avtonomııasyn qurmaqshy bolǵan arystar qýǵynǵa ushyrap, japa shekti. Túrkistandy oblys ortalyǵyna aýys­tyrý týraly jarlyqqa qol qoıǵanda Qazaq­stannyń Tuńǵysh Prezıdenti N.Á.Nazarbaevtyń: «Jıyr­masynshy ǵasyrda qazaqtyń birtýar azamat­tarynyń el múddesi úshin júrgizgen saıası kúresi de Túrkistan ataýymen tyǵyz baılanysty bolǵanyn bilemiz», deýi tarıhtyń sol bir talaıly tusyn meńzegeni edi.

Tarıh sahnasynda az ǵana ýa­qyt boı kórsetken Túrkis­tan Avtonomdy Keńestik Sosıa­lıs­tik Respýblıkasynyń ǵumyry, ókinishke qaraı uzaqqa barmaı 1924 jy­ly «bólip al da, bıleı ber» saıasatynyń qurbany boldy. Sóı­­tip ǵasyrlar boıy Túrkistan ólkesinde qanat­tasa tirshilik etip kele jatqan baýyrlas, tili ja­qyn, taǵdyry uqsas, tarıhy ortaq, tilegi bir qazaq, ózbek, qara­qalpaq, qyrǵyz, túrik­men halyq­tarynyń arasyna syna qa­ǵyldy. Tipti áý basta birdeı dybys­talyp, jalǵyz maǵynany bildir­gen «túrki» já­ne «túrik» sózderin bir-birinen ajyrata qaraı­tyn jaǵdaıǵa jettik. Osy­nyń qo­laı­syz zardabyn áli kúnge deıin kórip kelemiz.

 Eldiktiń altyn tuǵyry

Elbasy N.Á.Nazarbaev sonaý 1991 jyldyń ózinde Ortalyq Azııa elderiniń ekonomıkalyq ıntegrasııasyn iske asyrý ıdeıasyn usynǵanda óńirdegi ekonomıkalyq múddelerdiń, mádenı-tarıhı tamyrlardyń jaqyndyǵyn, tildiń, dinniń, tipti eko­lo­gııalyq máselelerdiń de, syrtqy qater­lerdiń de ortaq ekendigin eskerip, baıyrǵy birligimizdiń zamanaýı jańa úlgisin qalyp­tastyrýdy maqsat etken edi.

Keńes Odaǵy kezinde Qazaq KSR Mı­nıs­trler Keńesiniń tóraǵasy bolyp qyzmet atqarǵan Nursultan Ábishuly Nazarbaev Áziret Sultan kesenesine arnaıy baryp, jaǵdaıymen tanysady. Sodan beri bul qalaǵa degen yqylasy kemimeı, onyń bola­shaq taǵdyry jóninde árdaıym tereń tol­ǵanyp kelgenine janynda júrgen úzeńgiles serikteriniń bári kýá.

Elbasy Túrkistan qala­sy­nyń ult­tyq, óńirlik jáne jahandyq aýqym­daǵy bedeli men mańyzyn arttyratyn she­shim­der men sharalarǵa qoldaý kórsetýdi udaıy nazarda ustap otyrdy. Táýelsizdiktiń eleń-alańynda Túrkııaǵa barǵan saparynda sol eldiń basshylaryn shaqyryp, Túrkistanǵa ózi ertip baryp júrdi. О́zbekstan Prezıdenti Islam Karımovpen kezdesip, «Túrkistan memorandýmyna» qol qoıǵan 1992 jyly Elbasynyń: «Budan bylaı túrki halyqtary basshylarymen kıeli Túrkistanda kezdesip turatyn bolamyz», degen pikiri birliktiń basty másele ekenin bildirgen bátýaly tujyrym bolatyn.

Eshqashan sózi men isi alshaq bolyp kórmegen Nursultan Ábishulynyń muryn­dyq bolýy­men ár jyldary Túrkis­tan shaharyna baýyrlas Túrkııa Res­pýb­lı­kasynyń Prezıdentteri Tur­ǵyt О́zal, Súleımen Demırel, Ahmet Sezer, Abdýlla Gúl, Rejep Erdoǵan arnaıy kelip, Iаsaýı mazarynyń basynda duǵa oqydy. Bul – túrkiniń qarashańyraǵyn ustap qalǵan qazaq topyraǵyna degen rııasyz kóńildiń, sheksiz qurmettiń belgisi.

Sol kezeńde Elbasy, maqa­la­myz­dyń basynda aı­tyl­ǵan­daı, Qoja Ahmet Iаsaýı atyn­daǵy Halyqaralyq qazaq-túrik ýnıversıtetin saldyrdy. Sony­men qatar túrik aǵaıyn­darmen tize qosyp, olardyń qara­jatyna Iаsaýı kesenesine jóndeý júrgizip, qabyrǵasy dymdanyp, buzylý aldynda turǵan qasterli jádigerdi jańǵyrtý, irgesin nyǵaıtý múmkindigi týdy.

Sonymen qatar Nursultan Ábish­ulynyń aralasýymen Túr­kis­tan­dy túletýge tikeleı septigin tı­­gizgen tómendegideı ilkimdi is­ter atqarylǵanyn atap ótken jón:

2000 jyly Túrkistan qala­synyń IýNESKO deńgeıinde atap ótilgen mereıtoıy saltanatynda Qazaqstan Prezıdenti N.Á.Nazarbaev kópshilik aldynda mazmundy baıandama jasady.

2002 jyly Túrkistanda ótken Dúnıe júzi qazaqtarynyń II quryltaıy da elimiz­diń ómirindegi aıtýly oqıǵaǵa aınaldy.

2009 jyly Ázerbaıjannyń Nahchyvan qalasynda uıymdas­tyrylǵan Túrkitildes memleketter yntymaqtastyǵy keńesiniń sam­mıtinde N.Á.Nazarbaevtyń bastamasy­men Túrki akademııasy qurylyp, Túrkis­tannyń atalǵan elder tarıhyndaǵy ornyn zerdeleý tapsyryldy. Búginde atalǵan akademııa Qazaqstannyń astanasynda tabysty jumys istep keledi.

2015 jyly Iаsaýı kesenesi IýNESKO-nyń búkilálemdik murasynyń tizbesine engi­zildi. 2016 jyly osy halyqaralyq uıym deńgeıinde Qoja Ahmet Iаsaýı jy­ly atalyp ótti.

Munyń bári túgel túrkiniń qadir­mendi tulǵasyna aınal­ǵan, taıaýda Ázer­baı­jan­nyń as­tanasy Bakýde ótken Túrki­tildes memleketter yntymaq­tastyǵy keńesiniń Qurmetti tóraǵasy mártebesin alǵan El­basymyzdyń uıytqy bolýymen birlesip atqarylǵan úlken sharýalar edi.

 Izgi murattar ilimi

Túrkistan – áıgili jerlesimiz Ahmet Iаsaýıdiń ilimi arqyly ıslam dinin dástúrmen astastyryp, onyń baıtaq ólkege taralýyna ólsheýsiz úles qosqan qasıetti meken. Osy qalada  ǵulama oıshyl kóziniń tirisinde-aq jalpy túrki áleminiń, ıaǵnı uly Túrkistannyń rýhanı ustazy retinde tanyldy.

Bul týraly Elbasy óziniń  «Tarıh tol­qynynda» atty kitabynda bylaı dep jaz­dy: «Túrkilerdiń tuńǵysh sopysy – Qoja Ahmet Iаsaýı 1093 jyly týǵan. Ol Ortalyq Azııadaǵy, onyń ishinde Qazaqstanda da, barlyq túrki halyqtaryna ulttyq rýhanı ilim júıesin órnektep berdi. Naq osy Iаsaýı ilimi arqyly ıslam qazaqtardyń rýhanı ómir saltyna aınaldy da, keıingi segiz ǵasyrdyń ón boıynda solardy jebep keldi. Qazaq handyǵy men qazaq halqy qurylǵanda, solardyń bastaý-bulaǵynda osy ilim turdy. Iаsaýıdiń ustazy Arystan babtyń Otyrardaǵy kesenesi men Qoja Ahmet Iаsaýıdiń Túrkistandaǵy kesenesi – qazaqtardyń ulttyq rýhanııatynyń asa mańyzdy ortalyqtary».

N.Á.Nazarbaevtyń «Ǵasyrlar toǵy­synda», «Syndarly on jyl» atty kitap­tarynda da danyshpan babamyz Iаsaýıdiń ilimi týraly tolǵamdary usynylǵan.

Buǵan qosa Elbasymyzdyń qasıetti sha­harǵa ár sapary jaqsy jańalyǵymen este qaldy.

Máselen, Túrkistanǵa 2010 jyldyń 26 mamyryndaǵy jasaǵan sapary kezinde ol Qoja Ahmet Iаsaýı atyndaǵy Halyqaralyq qazaq-túrik ýnıversıtetindegi kezdesýge jınalǵan jastardyń aldynda uly baba murasyn oqyp-úırený jáne onyń máni jóninde sóz qozǵady. Sóıtip ıasaýıtanýdyń, onyń murasyn ıgerý salasynyń jańa beleske kóterilýine alǵyshart jasaldy.

Al 2011 jyly naýryzda Túr­kistanda zııaly qaýym ókilde­rimen júzdeskende Elbasy oıshyl dana babamyzdy rýhanııa­tymyzdyń asyl tiregine balap, «qazaq dalasynyń Konfýsııi» dep baǵalaǵan edi. Elordamyzdaǵy eńseli meshit ǵımaratynyń «Áziret Sultan» atalýy da son­dyq­tan.

Tarıh tereńine úńilsek, qa­zaq handyǵy 1598 jyldan bas­tap Túrkistan shaharyna ordasyn tigip, HVIII ǵasyrdyń sońyna deıin bul ólkede áýeli Eńsegeı boıly er Esim, odan keıin Salqam Jáńgir, Batyr, Táýke, Ábilqaıyr, Qaıyp, Bolat, Ábilmámbet, Abylaı handar bılik etkeni belgili. Bul áıgili handar men qazaqtyń kóptegen ıgi jaqsylaryna Áziret Sultan janynan topyraq buıyrdy. Elbasy «Tarıh tolqynynda» kitabynda buǵan da toqtala kelip, tómendegideı tujyrymdy oı aıtady: «Qoja Ahmet Iаsaýı kesenesi qazaq memlekettiginiń nysanyna aınalyp, keıingi ýaqytta jalpyulttyq zııarat-qorym (panteon) qyzmetin atqardy. Qazaq halqynyń uly perzentteriniń múrdeleri osy jerde saqtaýly. Sondyqtan osynaý tamasha eskertkishti qalpyna keltirip, bas biriktirer ortaq kindikke búkil ulttyń nazaryn aýdaryp otyrǵanymyz durys».

Sózimen ǵana emes, naqty nusqaý berip, ıgi isterge uıytqy bolǵan Tuńǵysh Prezıdenttiń Áziret Sultan kesenesine degen qamqorlyǵy arqasynda  kóne shahardyń shynaıy shejiresin aıqyndaý baǵytynda atqarylǵan eńbekterdiń ózi bir tóbe. Sonyń nátıjesinde Iаsaýı kesenesine álemniń túkpir-túkpirinen aǵylyp, zııarat etýshiler qatary jyldan-jylǵa kóbeıip keledi.

 Kıeli shahar keleshegi

Tuńǵysh Prezıdentimizdiń memlekettik deńgeıdegi asa mańyzdy sheshimder qabyldaý isinde aldyn ala baıypty boljam jasap, alystan oılaıtyn aıryqsha qasıetiniń bar ekeni bizdi talaı ret tánti etken bolatyn. Túrkistan qalasyn oblys ortalyǵyna aınaldyrý máselesine qatysty 19 jyl buryn aıtqan sózi – sonyń naqty bir dáleli.

Atap aıtqanda, Elbasy Túr­kis­tan qalasynyń 1500 jyldyǵyna arnalǵan ǵylymı konferensııa­da jasaǵan baıandamasynda: «Túrkistandy oblys ortalyǵy jasaımyz. Bul toı – Túrkistandy ortalyqqa aınaldyrýdyń basy», degen edi. Sol aıtqany búginde aqıqatqa aınalyp, buljymaı oryndalǵany barshaǵa belgili.  

Buǵan qosa, atalǵan shara Shymkent shaharynyń turǵyn halqynyń sany 1 mıllıonnan asatyn respýblıkalyq mańyzy bar qalaǵa aınalyp, tynysy ashylýyna, jańasha ósip-órkendeýine jaǵdaı jasaǵany anyq.

Kóz jetpesti kózdeıtin kóre­gen Elbasy oblys ortaly­ǵyn aýystyrǵan bette birden eki birdeı mańyzdy qujatqa – Túr­kistan qalasyn damytý tujy­rymdamasyna jáne «Turkistan» arnaýly ekonomıkalyq aımaǵyn qurý týraly Jarlyqqa qol qoıdy. Soǵan sáıkes, qalany damytýdyń maqsat-mindetteri, basymdyqtary men júzege asyrý joldary pysyqtalyp, aýqymdy sharalar qolǵa alyna bastady.

Búginde ákimshilik ǵıma­rat­tardy, turǵyn úılerdi, áleýmet­tik jáne ınjenerlik ınfraqu­rylymdy qamtıtyn, Túrkistanda qolǵa alynǵan jalpy quny 275 mıllıard teńge kólemindegi qyrýar qarjy qarastyrylyp, júzege asyrylmaq 150 qurylys jobasynyń 102-si – bıylǵy jyldyń enshisinde.

Qazirdiń ózinde qalanyń ajaryn asha túser jańa nysandar – oblys ákimdiginiń ǵımaraty, medıa ortalyq, «Nur-Sultan» alańy, Olımpıada rezervi sport mektebi, avtovokzal ashylǵanyn, záýlim shyǵys monshasy salynyp jatqanyn aıta ketý kerek.

Tarıhı Túrkistan shahary óz zama­nyn­daǵy qala qurylysy tehnologııasynyń ozyq úlgi­lerine negizdelip salynǵan,  or­taǵasyrlyq arab-parsy jáne túrkilik sáýlet óneriniń jetis­tikterin boıyna jınaqtaǵan qonys bolǵan. Endeshe, qalanyń keleshektegi arhıtektýralyq kelbetin qalyptastyrǵanda, sóz joq, tarıhı sabaqtastyqtan bas tartýǵa bolmaıdy. Batystyń postmoderndik áshekeıleriniń túrkilik dástúrli aıshyqtarmen úılesim tapqany abzal. Bul rette Elbasynyń qurylys zattarynyń bárin syrttan tasymaldaı bermeı, Saýrannyń saz balshyǵyn uqsata paıdalanǵan baıaǵynyń sheberlerinen ónege alyp, otandyq ónimderdi kádege jarata bilý kerektigin eskertýi oryndy.

Tarıhı eskertkishterdi res­tav­ra­sııa­laýdaǵy túıtkilderdi júıeli ári túbegeıli sheshý, kóne­den kele jatqan ulttyq qolóne­rimizdi keıingi urpaqqa jetkizý, sheberlik qupııalary men qolóner tehnologııalaryn saqtaý, nyǵaıtý jáne jańǵyrtý úshin Túrkistanda bilikti sheberlerdiń basyn qosatyn, tájirıbesin taratatyn «Uly Jibek jolynyń ulttyq dástúrli qoló­ner ortalyǵyn» ashý máselesiniń qolǵa alyn­ǵany da – Nursultan Ábishulynyń nusqaýy.

«Elbasynyń: «Tarıhy tereń Túrkis­tannyń týrızm úshin de mańyzdylyǵy erekshe. Qalanyń toǵyz joldyń torabynda ornalasýy syrtqy týrıster men jergilikti turǵyndar úshin óte qolaıly» dep  baılam jasaýy qazirden qolǵa alynyp jat­qan talaı ilkimdi isterge túrtki boldy. Máselen, óńirdiń turǵyn­daryn, kıeli qalanyń qonaq­taryn qolaıly kólik ınfra­qu­rylymymen la­ıyq­ty qamtamasyz etý úshin Túrki­s­tan halyqaralyq áýejaıy qury­lysynyń sapaly júrgizilýine Nursultan Ábishuly basa mán berip otyr.

Sonymen qatar 2018 jyly Aqmola oblysyndaǵy týrıstik nysandarǵa barǵan kezde sóılegen sózinde ol: «Túrkistandy tez arada damytamyz. Onda jaqsy týrıstik ortalyq jasaý kerek. Qazirdiń ózinde týrıster baryp jatyr, 100 myń týrıst bolyp qaldy. Olardyń sanyn áli kóbeıtýge bolady», dep, jańa oblys ortalyǵynyń bolashaǵyn udaıy oılap júretinin taǵy da ańǵartty. Munyń ar jaǵynda kórshi О́zbekstannyń Tashkent, Buhara, Samarqand sııaqty tarıhı qa­lalarymen Túrkistandy týrıster aǵyny arqyly baılanys­ty­rý­dyń el­aralyq dostyqqa da, ózara tıimdi ekono­mıkalyq damýǵa da paıdasy ushan-teńiz ekeni jó­nindegi janashyr oıdyń jatqany belgili.   

Túrkistannyń ósip-órkendeýi tek Qazaq­stannyń mártebesin kóterip, álemdik qoǵamdastyq aldyndaǵy bedelin bıiktetip qana qoımaı, kúlli túrki dúnıesiniń abyroıyn asyrary anyq.

Oblys ortalyǵy kıeli qalaǵa kóshken soń Elbasy baıaǵy babalar úlgisimen «Kóne Túr­kistan jańa Qazaqstannyń shyraıly sha­haryna aınalady» degen sózderdi tasqa qashap jazdyryp edi. Sol kóregen bol­jam­nyń qazirdiń ózin­de júzege asyp, aqıqatqa aınala bastaǵanyna barsha halyq kýá.

Ǵulama ǵasyrlardyń tere­ńinen tamyr tartqan Túrkistan árbir atqan kúnnen úmit kútip, ár tańdy jańa josparlarmen qarsy alady. Onyń keleshegi kemel, erteńi eńseli bolatyny­na biz kámil senemiz, óıtkeni qas­terli qalany jarqyn bola­shaqqa bastaǵan búgingi ulan­ǵaıyr ózgeristerdiń basynda Táýelsiz elimizdiń Tuńǵysh Pre­zı­denti – Elbasy Nursultan Ábish­uly Nazarbaevtyń ózi tur.

 

Mahmut QASYMBEKOV,

QR Tuńǵysh Prezıdenti – Elbasy Keńsesiniń basshysy

Sońǵy jańalyqtar

Altyn Adam Afınada

Qazaqstan • Búgin, 18:40

Almaty kógaldandyrýdy kúzden bastaıdy

Aımaqtar • Búgin, 17:21

Arys qalasynda 100 otbasy baspanaly boldy

Aımaqtar • Búgin, 17:18

Jer jamylǵysy sortańǵa aınalyp barady

Ekologııa • Búgin, 17:12

Almatyda janarmaı beketi órtendi

Aımaqtar • Búgin, 16:29

Mańǵystaýda qylmysy kóp sala anyqtaldy

Aımaqtar • Búgin, 15:50

Elordada halyqaralyq bıznes-forým ótti

Qazaqstan • Búgin, 15:17

Bıýdjet qarjysy boıynsha kezdesý boldy

Qazaqstan • Búgin, 10:54

Tartymdylyq tereńdeı túspek

Aımaqtar • Búgin, 09:37

Jańyltpash jaýaptar kimge qajet?

Aımaqtar • Búgin, 09:17

Jaıylymǵa baǵylmaǵan jylqy da qaýipti

Aımaqtar • Búgin, 09:12

Qorǵanys-ónerkásip kesheni

Qoǵam • Búgin, 07:59

Úzdikter marapattaldy

Fýtbol • Búgin, 07:57

Jastar jarady

Sport • Búgin, 07:51

Jerlesterimiz joǵarylady

Kásipqoı boks • Búgin, 07:50

Maskúnemderdi marapattaıtyn medal

Aımaqtar • Búgin, 07:44

Jańa kezeń jáne ulttyq dúnıetanym

Aımaqtar • Búgin, 07:34

Front-keńse ashyldy

Aımaqtar • Búgin, 07:31

Qorshaýdan qutylǵan qala

Qoǵam • Búgin, 07:28

Qazaqstandyq BAQ hám din taqyryby

Qoǵam • Búgin, 07:26

Tehnıkalyq baıqaý talapqa saı ma?

Qoǵam • Búgin, 07:19

Qarapaıym edi-aý Qalekeń

100 • Búgin, 07:14

Sózi de, izi de qalǵan qalamger

100 • Búgin, 07:03

Anaǵa taǵzym etińder!

Rýhanııat • Búgin, 06:57

Úmitińdi úzbe, úlesker...

Qoǵam • Búgin, 06:51

Ulylar murasy – urpaqqa ónege

Aımaqtar • Búgin, 06:42

«Atyńnan aınalaıyn, Áýlıe ata»

Rýhanııat • Búgin, 06:40

Paralımpıadalyq nysandy aralady

Úkimet • Búgin, 06:24

El ardaǵy – elý esim

Qoǵam • Búgin, 06:20

On aıdaǵy ornyqty damý

Ekonomıka • Búgin, 06:17

Strategııalyq yqpaldastyq artady

Parlament • Búgin, 06:09

Mıssııa basshysymen kezdesti

Úkimet • Búgin, 06:08

Uqsas jańalyqtar