Rýhanııat • 04 Qarasha, 2019

Ortaq paryz ben abyroıly mindet

41 retkórsetildi

Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń «Syndarly qoǵamdyq dıalog – Qazaqstannyń turaqtylyǵy men órkendeýiniń negizi» atty Qazaq­stan halqyna Joldaýy álemdik qoǵamdastyqtyń bir bólshegine aınalǵan egemen elimizdi jańa jetistikterge jeteleıdi.

Jańa tarıhı kezeńge jol ashatyn bul tarıhı qujattyń táýelsizdigimizdiń tól tarıhyndaǵy mańyzy bólek. Prezıdent elimizdegi qoǵamdyq kelisimdi nyǵaıtýdyń «negizgi kilti» bolyp tabylatyn til máselesine de erekshe toqtaldy. Bul jóninde ol: «Elimizdegi etnostyq toptardyń tili men mádenıetin damytýǵa jaǵdaı jasaı beremiz. Qazaq tiliniń memlekettik til retindegi roli kúsheıip, ultaralyq qatynas tiline aınalatyn kezeńi keledi dep esepteımin. Biraq mundaı dárejege jetý úshin bárimiz dańǵaza jasamaı, jumyla jumys júrgizýimiz kerek», dep atap kórsetti. Memleket basshysy Q.Toqaevtyń Joldaýynda túrli máseleler, sonyń ishinde memlekettik qyzmet, azamattyq qoǵam, etnosaralyq tatýlyq sııaqty birqatar taqyryptar qozǵaldy. Elimizdegi 130-dan astam ult ókilderiniń bir úıdiń balasyndaı tatý-tátti aýyzbirshilikpen turaqty ómir súrýi, oǵan memleketimizdiń óz dinderin, tilderin, mádenıetin saqtaýǵa tolyq jaǵdaı jasaýy naqty dálel. El ishindegi ulttar men ulystar arasyndaǵy tatýlyq, ártúrli din ókilderiniń óz dinderin, salt-dástúrin ustana otyryp, bir-birimen túsinise ómir súrýi el ekonomıkasynyń, halyqtyń áleýmettik jaǵdaıynyń qaryshtap damýyna mol septigin tıgizýde. Biz ózimiz elimizde qalyptasqan etnosaralyq jáne konfessııaaralyq kelisimdi saqtaýǵa tıispiz.

Ony Prezıdent Joldaýynda biz úshin eshkim eshqashan syrttan kelip jasamaıtynyn taǵy da naqty atap kórsetti. Turaqtylyq pen kelisim degenimiz ne? Bul otbasy­lyq ál-aýqat, qaýipsizdik, baspana. Beıbitshilik – áke men ana qýanyshy, ata-analar densaýlyǵy jáne bizdiń bala­larymyzdyń baqyty. Beıbitshilik pen turaqtylyq – kún saıynǵy eńbekpen qorǵap, nyǵaıtýdy qajet etetin jalpyhalyqtyq jetistik.

Sonymen qatar Prezıdent «Memlekettik qyzmetshi­lerdiń sapasyn arttyrý úshin olardyń qataryna jas daıarlanǵan mamandardy tartý qajet» dep jastardy qoldaıtynyn da bildirdi.

 Sondaı-aq keler jyly atalyp ótetin mańyzdy mereıtoılar men eleýli oqıǵalarǵa daıyndyq jumystary bastalǵanyn aıta kele, ál-Farabı babamyzdyń 1150 jyldyq, Abaı Qunanbaıuly atamyzdyń 175 jyldyq mereıtoılaryn atap ótiletini erekshe qýantty.

Memleket basshysy muǵalimderdiń máselesin de nazardan tys qaldyrmaı, «Pedagogtardyń mártebesi týraly» jańa zań qabyldaýdy tapsyrǵanyn barlyq ustazdar qaýymy zor yqylaspen qabyldady. Sonymen birge áskerı qyzmettiń bedelin arttyryp, Qarýly Kúshterdiń materıaldyq bazasyn nyǵaıtý qajettiligin basa aıtty. Otanyna adal, kásibı turǵydan daıyndalǵan ofıserler men áskerı qyzmetshiler jańa geosaıası jaǵdaılarda el qaýipsizdigine qaýip tóndiretin qaterlerge toıtarys berýge daıyn bolýy qajet. Eń bas­tysy, «Qazaqstan-2050» Strategııasy nurly bolashaqtyń baǵdaryn aıqyndap bergeni aqıqat. Ras, Máńgilik El bolý – óz qolymyzda. Tek birlik, yntymaq, Otanǵa degen patrıo­tızm bizdi bıik shyńdarǵa talmaı jetkizedi. Memleket basshysynyń Joldaýynda atalǵan mindetterdiń júzege asyrylýyna barlyq qazaqstandyqtarmen birge Ulttyq ulan áskerleriniń jeke quramy da óz úlesterin qosady dep senemin.

 Jalpy, osy Joldaý arqyly ekonomıkamyzdyń ósip-órkendep áleýmettik jaǵdaıymyzdyń turmystyq ál-aýqatymyzdyń artatynyna senimim mol.

 

Baqyt ALAZOV,

Qazaqstan Respýblıkasy Ulttyq ulannyń «Batys» óńirlik qolbasshylyǵy qolbasshysynyń tárbıe jáne áleýmettiq-quqyqtyq jumystar jónindegi orynbasary, podpolkovnık

 

ORAL

 

Sońǵy jańalyqtar

Donor bolýǵa estafeta joldady

Medısına • Keshe

Balalardy baýyryna basqandar

Aımaqtar • Keshe

Jastar úshin oljaly jyl

Qoǵam • Keshe

Myrqymbaı

Ádebıet • Keshe

Qalamgermen kezdesti

Ádebıet • Keshe

Qarashadaǵy qońyr óleń

Aımaqtar • Keshe

Tamyrlastyq kókjıegi

Qoǵam • Keshe

Aqsha aýdarymyn tekseredi

Ekonomıka • Keshe

17,5 myń quıma altyn satyldy

Ekonomıka • Keshe

Tramp taǵy qatelesti

Álem • Keshe

Altynshy raýndta jeńdi

Kásipqoı boks • Keshe

Nur-Sultan: qaı kósheler jaryqsyz otyr?

Qoǵam • 10 Qarasha, 2019

Uqsas jańalyqtar