Qoǵam • 06 Qarasha, 2019

Útikpen salynǵan úr sýretter

79 retkórsetildi

Adamnyń sheksiz qııalynan óristep shyǵatyn ónerdiń túri kóp, biraq sol kóp ónerdiń ishinde shoqtaı janyp, «órtenip» turǵan ystyq útikpen salynǵan erekshe sýretterdi kórgende ras, alǵashynda tilimiz baılanyp qalǵandaı, aıtarǵa sóz tappadyq. Buryn-sońdy útikpen sýret saldy degen «sumdyqty» kórgen de, estigen de emespiz. Jyltyraǵan appaq qaǵazdyń ústine qyzyldy-jasyldy boıaýdy jaı ǵana quıyp ıakı jaǵa salyp, ústinen tokqa qosylyp turǵan yp-ystyq útikti eki-úsh márte súıkeı salsa boldy, ǵajap, qandaı beıne qalasańyz, tap sondaı sýrettiń sulbasy kórine bastaıdy. «Súıkeı saldy» degenimiz sóz syraǵysy árıne, áıtpese qaǵaz ústinde qalaǵan keskindi shyǵarý úshin de ynta men ep, ájeptáýir eńbek kerek.

Ystyq balaýyzben sýret sa­lý óneri kóneden kele jat­qan kórinedi, bizge belgisiz bol­ǵanymen, óziniń ǵylym belgilep bergen arnaýly aty da bar: Batysta bul óner «enkaýstıka» degen ataýǵa ıe. Al alyp Al­maty shaharynda Gúlnár Beı­senqyzynan ózge enkaýstıkamen aınalysyp, útikpen salyn­ǵan tutas sýret kórmesin jasa­ǵan sýretshi ál-ázirge joq dep senim­men aıta alamyz. Gúlnárdiń ma­mandyǵy sýretshi emes, enkaýs­tıkany ınternetten kórip, óz­diginen úırenip alǵany bolmasa, birneshe býyndaǵy temir­jol­shylar áýletiniń izin jalǵaǵan ónerden jyraq salanyń mamany. Ákesi Beısen Shormaqov – ulttyq temir jol tarıhyna baı­lanysty búkil málimetter men shoıynjoldyń qoldanystan qalyp bara jatqan árbir jádigerin jaıaý júrip jınap, Almaty Temir­ jol basqarmasynyń ǵana emes, elimizdegi temir jol sala­sy­­nyń tuńǵysh jáne jalǵyz mýzeıin uıymdastyrǵan adam. Qurylǵanyna 20 jyl bolǵan sol mýzeıdiń búgingi dırektory, qyzy Gúlnár Beısenqyzy Shormaqova.

N.Nazarbaev kóshesindegi Temir jol mýzeıinde Gúlnárdiń 100-den astam sýreti tur. Kileń temir jol jumysyna baılanysty shyǵarylǵan shym-shytyryq tehnıka men temir-tersektiń arasynda Gúlnárdiń túrli taqyryptaǵy sýretteri erekshe menmundalap, kóz tartady. Sýret salýdy bala kúninen armandaǵanymen, qolyna qylqalam ustaı almaǵan kúıi ketken Gúlnár útikpen sýret sa­lýdy ınternetten kezdeısoq kezdestirip qalǵanda, úıretýshiniń nemis tildi ekenine qaramastan, qyr-syryna erinbeı úńiledi. Germanııada turatyn nemis sýretshisiniń qolyndaǵydaı arnaıy útigi, dál sondaı jyltyr qaǵazy bolmasa da qolda bar kádýilgi plakattardyń syrt ja­ǵyn aınaldyryp alyp, qara­paıym boıaýmen-aq qazaqqa tańsyq ónerdi tolyqtaı meńgerip aldy. Úırengen eki jyldyń ishinde eki júzden astam sýret salyp, jeke shyǵarmashylyq kórmesin de ótkizip úlgerdi.

Gúlnárdiń sýretterin qyzyq­tap qaraǵan adam olardy útikpen saldy degenge eshqashan senbes edi. Qylqalamdy serik etken kási­bı sýretshiniń jumysynan esh aıyr­mashylyǵy joq sýretterde ómir bar, jan bar, sezim bar. Tipti qalammen salynǵan sýretke qaraǵanda mazmuny túsinikti, qa­byldaýǵa jeńil, aıtar oıy sezimdi qozǵap ketedi. Jurtqa jú­zi tanys ataqty adamdardyń avto­portretteri, ertegi jelileri, natıýrmorttar, janýarlar men jándikter, romantıkalyq kúzgi randevý – kásipqoı sýretshilerdiń kúrdeli qoltańbasyn Gúlnár útikpen-aq ıgerip alǵan. Gúlnár kóz aldymyzda boıaýdy qaǵazǵa quıyp jiberip, ústinen útikpen júrgize bastaǵanda, alýan túr­li gúlge tunǵan jazǵy ja­zı­ra dala­nyń tósinde aınadaı jar­qyrǵan kógildir kól, jaǵa­synda jaıqalǵan ný toǵaı, tóbede qa­lyqtaǵan aq sharby bulttar bir­tindep paıda bolyp, bes mınýttyń ishinde ózara úılesim qurǵan tutas tabıǵattyń bir úzik peızajy shyǵa keldi. О́z kózimizge ózimiz senbedik. Kózben kórip tursaq ta, osynshama syr tunǵan sulýlyqty ystyq útiktiń salyp shyǵýy múmkin emes­teı, saýsaqpen sıpap ta kórip jatyrmyz. Jalyn atyp turǵan joǵary temperatýra keptirip úl­geripti, qurǵaq qaǵazdaǵy sheber qoldan shyqqan shedevr bas shaıqatyp tamsantqany bolmasa, aýyzǵa bóten sóz túsirmeıdi. Biraq Gúlnár munymen de shektelmeı, adam qııalynyń sheksiz ekenin dáleldegendeı, oı kernep turatyn kásibı sýretshiler sııaqty túrli taqyryptaǵy qyzyqty ıdeıasyn jyltyr qaǵaz betinde ústi-ústine jarqyratyp sala berdi. Syrt qaraǵanǵa Gúlnár úı jaǵdaıynda kıim útiktep jatqan adamǵa uq­saıdy, anyǵynda, búginde shyǵar­mashylyq izdenisten sharshamaı, tańsyq ónerdi kásip kózine aınal­dyrǵan ol kezekti tapsyrysyn oryndap, qyzyqty taqyryptaǵy kartınasyn salýǵa kirisken.

 

ALMATY

 

Sońǵy jańalyqtar

Shymkenttiń úlgili otbasylary anyqtaldy

Aımaqtar • Búgin, 18:38

Almatyda páter balldyq júıemen beriledi

Aımaqtar • Búgin, 18:13

Jer máselesi jaıly otyrys ótti

Qazaqstan • Búgin, 16:33

Bakýde greplıngten qolaǵa qol jetkizdi

Qazaqstan • Búgin, 16:07

Nur-Sultanda kómir qory jetkilikti

Qazaqstan • Búgin, 15:13

21 jyl boıy qujatsyz júrgen

Aımaqtar • Búgin, 10:59

VII PR forýmy Almatyda ótti

Aımaqtar • Búgin, 10:45

Fermerdiń maýsymdyq tabysy qansha?

Aımaqtar • Búgin, 09:51

Jánibek aýdanynda et óndirý artty

Aımaqtar • Búgin, 09:26

MRT alýǵa jarty mıllıard jumsalǵan

Aımaqtar • Búgin, 09:21

Bas basylymnyń baıtaq belesi

Aımaqtar • Búgin, 09:08

Qaıta oralǵan qumarshyq

Aımaqtar • Búgin, 07:54

Termeshiler tereńnen terbedi

Ádebıet • Búgin, 07:52

Túrik kınolary tegin kórsetiledi

Qoǵam • Búgin, 07:47

«Arý» – kóz arbaǵan kórkemdik álemi

Rýhanııat • Búgin, 07:45

«Speshranda» saqtalǵan...

Rýhanııat • Búgin, 07:26

«Tákappar eken qulja alma»

Qoǵam • Búgin, 07:23

Zań kerek!

Ekologııa • Búgin, 07:20

El qurmeti erekshe

100 • Búgin, 07:14

It júgirtip, qus saldy

Aımaqtar • Búgin, 07:12

Senim hám serpin

Rýhanııat • Búgin, 07:09

Ekologııany qorǵaýǵa adaldyq kerek

Ekologııa • Búgin, 07:03

Uqsas jańalyqtar