Qazaqstan • 07 Qarasha, 2019

Aqtóbe megapolısterdiń qataryna qosyla ala ma?

56 retkórsetildi

Aqtóbe elimizdegi tórtinshi megapolıske aınalatyny týraly áńgime jıi aıtylady. Qolda bar derekterge súıensek, qazir Aqtóbe men Qaraǵandy qalasy halqynyń sany deńgeıles, jarty mıllıonnyń o jaq, bu jaǵynda. Aqtóbeniń bolashaqta megopolıs qala mártebesine ıe bolýǵa qanshalyqty múmkindigi bar? Soǵan jaýap izdep kóreıik.

Qala qalaı qanat jaıdy?

Toqsanynshy jyldardyń bas kezinde Aqtóbe qalasy men onyń mańyndaǵy eldi mekenderdegi turǵyndardyń sany keńestik kezeńmen salystyrǵanda ájep­táýir azaıyp ketken-di. Ekinshi myńjyldyqtyń bas kezinde, turalaǵan jaǵdaı túzelip, el eńsesin tiktegen tusta halyq sanyna qatysty kórsetkish kúrt kóterilip sala berdi. Shalǵaı óńirlerdegi kúnkórisi tómen aýyl turǵyndary oblys ortalyǵyna qaraı aǵylǵan bolatyn. Sonyń nátıjesinde Aqtóbe qalasynyń irgesinen tutas aýyldar paıda boldy. Mundaı jabaıy ýrbanızasııa úderisi, oblys ortalyǵy men onyń mańyna halyq tyǵyz qonystana bastaǵany jańa shaǵyn aýdandar salý qajettigin týǵyzdy. Búgingi sáni men sáýleti kelisken Nur-Aqtóbe shaǵyn aýdany osylaı salyndy.

Sodan beri Aqtóbe qala­synyń demografııalyq ósi­mi ishki kóshi-qon esebinen jyl­ma-jyl kóbeıip keledi. Statıs­tıka­lyq derekter tek sońǵy 10 jyl­dyń ishinde shahar halqy 145 myńǵa jýyq óskenin aıǵaq­taıdy. Osy turǵyda elimiz­diń ba­tys óńirindegi shahar tur­ǵyn­­darynyń sanyn mıllıonǵa jet­kizý máselesi jalań maqsatqa qu­­ryl­maýy qajet. Eger onyń tıis­­ti te­tikteri men joldary aldyn-ala bel­gi­lenbese, bul áńgi­me­­ler­­diń bári bos sóz bolyp shyǵady.

Aqtóbe qalasyn búgingi za­man­ǵy ýrbanıstıkalyq orta­lyqqa aınaldyrý jobasy 2014 jyl­dyń qańtar aıynda Tuńǵysh Prezıdent – Elbasy Nur­sul­tan Nazarbaevtyń tike­leı aralasýymen jasalǵan eken. Bul joba óz kezeginde aglo­me­ra­sııa­lyq damý jolymen enshiles ekeni aıan. О́sý men órleýdiń osy jo­lymen júrgen Almaty qalasy turǵyndarynyń sany búginde eki mıl­lıondyq mejege taıap qalsa, damý baǵyty birdeı Nur-Sultan men Shymkent qalalaryndaǵy halyq mıllıondyq mejeden asty.

Aglomerasııalyq damý sıpaty arqyly turǵyndardyń sanyn odan ári ósirý baǵytyn ustanatyn Aqtóbe mundaı tájirıbeden úırene otyryp, tek ózine tán damý modelin qalyptastyra alsa, alǵa qoıǵan maqsatyna jete alary anyq. Aıtalyq, Nur-Sultan – egemen elimizdiń ákimshilik ortalyǵy ǵana emes, qarqyndy damý boıynsha álem jurtshylyǵyn tańǵaldyra bilgen ǵajaıyp qala. Táýelsizdik jyldarynda munda turǵyndar sany bes eseden artyq ósti. Al Almaty – otandyq qarjy júıesi shoǵyrlanǵan, qazaq rýhanııaty tý tikken shahar. Shymkent halyqtyń tabıǵı ósimi jóninen el óńirleri arasynda kóshbasshy bolýymen erekshelenedi.

Áleýeti jetetini anyq

Al Aqtóbe she? Onyń aglomerasııa atanýǵa laıyqty artyqshylyǵy qandaı? Bul óńir munaı-gaz sekildi strategııalyq shıkizat kózderine jaqyn bolýymen ǵana emes, sonymen birge jeriniń qoınaýy basqa da qazba baılyqtarǵa toly ekenimen erekshelenedi. Aqtóbe topyraǵynda Mendeleev kestesine kiretin elementterdiń bári de bar degen sóz tekten-tek aıtylmasa kerek. Toǵyz joldyń torabynda ornalasqany da onyń elimizdegi iri kólik-logıstıka ortalyǵyna aınalý múmkindigin arttyra túsedi. Eń úlken rynok – Reseıge shyǵatyn qaqpanyń biri de Aqtóbe desek, qatelese qoımaspyz. Sondaı-aq bul qala arqyly ońtústik jáne ortalyq aımaqtaǵylar Kaspıı teńizine shyǵa alady. Osyndaı jaǵdaıda Aqtóbeniń júıe túzeýshi keshenniń biri retinde damýy tabıǵı zańdylyq dese de bolady.

Investısııalyq jáne ındýstrııalyq kúshterdi bir jerge shoǵyrlandyrý aglomerasııalyq damý jolyna tán basty sıpat desek, bul turǵyda da Aqtóbeniń bási bıik tur deýge tolyq negiz bar. Mundaǵy ferroqorytpa hrom qosyndylary jáne rels-arqalyq zaýyty sekildi iri kásiporyndardy ataýǵa bolady. Sondaı-aq elimizdiń batys óńirindegi úlken qalanyń munaı-gaz hımııasy keshinin damytýǵa mol múmkindigi bar. Osyndaı óndiristik áleýeti mol, ekonomıkalyq ósimi joǵary qalada halyqtyń shoǵyrlaný úderisi qarqyndy bolýy da tabıǵı zańdylyqtaı kórinedi. Jurt qalalyq ortadan oryn tabý úshin jerdiń sheti jeldiń ótinen úlken úmit arqalap kelgende, keýdeden ıterip tastaýdyń jóni joq.

Aglomerasııa ortalyǵyndaǵy ınfraqurylymdyq júıelerdi jańǵyrtý men jetildire túsý qajettiligi de dál osy tustan týyndaıdy. Iаǵnı turǵyndardyń tez kóbeıýi qosymsha múmkindik kózderin izdestirýdi qajet etedi. Buǵan deıingi qurylǵan ınfraqurylymdyq júıeler dál osyndaı deńgeı men mólsherge sáıkes kelmeıtin edi. Mundaı problemalardy iri qalalardyń bári bastan keshkeni anyq. Mine, osy áleýmettik-turmystyq máselelerdi shuǵyl sheshý isi óńirdegi is basynda júrgen basshylar úshin de úlken syn. Osy oraıda birinshi kezekte jabaıy ýrbanızasııa úderisin tejep, ishki kóshi-qon úderisterin ońtaıly sheshý joldary shuǵyl qarastyrylǵany jón sekildi. Álbette, áleýmettik ınfraqurylymǵa artylǵan júkteme óz deńgeıinen eki-úsh ese artyp ketse, munyń ózi shıelenisti jaǵdaıǵa soqtyrýy ábden múmkin.

Ásirese mundaı túıtkilder birinshi kezekte densaýlyq saqtaý men bilim berý jáne turǵyn-úı salalarynda oryn alsa, onyń sońy turǵyndar tarapynan keıbir túsinispeýshilik aparyp soqtyrýy múmkin. Sondyqtan da halyq sanynyń jedel damýy eskerile otyryp, el óńirleri arasynda balamasy joq medısınalyq klaster quryldy. Mundaǵy dárigerlerdiń sany men sapalyq quramy, ári olardyń kásibı biliktiligi, densaýlyq saqtaý nysandary turǵyndardy medısınalyq qyzmetpen tolyqtaı qamtýǵa múmkindik beredi. Qazir bul júıe odan ári qanat jaıyp keledi.

Jaýapkershilik júgi artady

Aqtóbe qalasynda turǵyndardy bilim berý júıesi nysandarymen qamtý máselesinde birqatar problema qordalanyp qalǵanyn kóremiz. Atap aıtqanda, oblys ortalyǵynda qazirdiń ózinde jańa bilim berý ǵımarattaryna suranys aıqyn baıqalyp otyr. О́ıtkeni jyl saıyn Aqtóbede mektep oqýshylarynyń sany 5-7 myńǵa deıin ósýde. Sonyń saldarynan qaladaǵy keıbir úsh aýysymdaǵy mektepter sanyn retteý isinde kóptegen kedergiler bar. Oblystyq bilim berý basqarmasynan alynǵan derekterge súıensek, joǵaryda aıtqan oı-tujyrymdardyń naqty kórinisteri aıqyndala túsedi.

2018-2019 oqý jyldary oblys ortalyǵyndaǵy orta mektepterde bilim alǵan oqýshylar sany 75 430 bolsa, bıylǵy oqý jylynda 82 140-qa kóterilip, ósim 6710 jetkinshekti quraǵan. Buǵan qosa aıtarymyz, qalanyń jańadan turǵyzylǵan aýdandarynyń birinde úsh aýysymda 3550 oqýshy oqyp júr. Bul kórinis mektep ǵımaraty nebári 1000 orynǵa arnalǵanyna baılanysty. Endigi úmit Nur Aqtóbe jáne Batys-2 shaǵyn aýdandarynda keler jyly paıdalanýǵa beriletin jańa mektep ǵımarattarynda bolyp otyr.

Turǵyndar sanyn mıllıondyq mejege jetkizý jobasy belgilengen qalada ýrbandalý problemalaryn búgingi zaman talaptaryna saı sheshýdiń mańyzy joǵary. Halyq sany kóbeıgen saıyn jumyssyzdyq bolmaı turmaıdy. Ashyǵyn aıtqanda, Aqtóbede ázirge shıyrshyq atqan mundaı áleýmettik máseleni sheshý úshin iri aýqymdaǵy jobalar qolǵa alyna qoıǵan joq. Jergilikti ókiletti organ jetekshileri bergen ótken jylmen salystyrǵanda oblysta jumyssyzdyq deńgeıi osynshama paıyzǵa azaıdy degen eshqandaı jylýy joq aqparattar eshkimdi selt etkizbeıdi. Kerisinshe aýyldan qalaǵa eriksiz kelgen, naryqtyq suranystarǵa saı jańa mamandyqtar alý isine tartylmaǵan azamattardyń jaı-kúıi qaǵa beriste qalyp keledi. Jańa kásipke beıimdelmegen turǵyndar eńbek ónimdiliginiń artýy men joǵary tehnologııaǵa negizdelgen jobalardy engizýge kedergi keltirmek.

Ekinshi bir eskeretin tus, qazirdiń ózinde Aqtóbe qalasynda kúrdeli ekologııalyq ahýal qalyptasty. Keıin turǵyndar sany mıllıonǵa jaqyndaǵan kezde onyń saldary tipten aýyr tıetini, megapolıs qala ataný týraly aqtóbelikterdiń maqtanysh sezimi túkke de turmaı qalary haq. Osy qaýiptiń aldyn alýdyń basty joly – joǵaryda atalǵan iri kásiporyndar men metallýrgııa jáne hımııa ónerkásibi salasynda zııandy qaldyqtardy azaıtýǵa ári joıýǵa áser ete alatyn qondyrǵylardy ornyqtyrý bolmaq.

Taǵy bir aıta keterlik jaıt, megapolıs qala jaǵdaıynda ony jasyl jelekke oraýdyń orny aıyryqsha. Osy oraıda Aqtóbede tal-terek ósirý isi nátıjeli bolǵanyn qalaımyz. Balapandy kúzde sanaıtyny sekildi, kóshetterdiń sanyn otyrǵyzylǵan sátinen emes, japyraq jaıyp terekke aınalǵan kezimen ólsheıtin kez áldeqashan kelgeni anyq. О́ıtkeni óńirde jerge shanshylǵan taldardyń kóp keshikpeı solyp, qýrap qalý kórinisteri tyıylar emes. Bul ispen kásibı turǵyda aınalysatyn baǵbandardyń jetispeýi, aǵash ósirýmen aınalysatyn arnaıy salalyq qurylymdardyń qurylmaýy «Jasyl el» baǵdarlamasyn jarǵa jyǵyp ketpeı me degen qaýip te joq emes.

О́ndiristik jáne ınvestısııalyq kúshter bir ortalyqqa toptastyrylǵan aımaqty energetıkalyq resýrstarmen qamtý isi aldaǵy perspektıvalyq múmkindikterdi qosa qamtyp oılastyrylmasa bul da úlken kedergi. Sondyqtan da óńirdiń energetıkalyq qýaty men múmkindigin odan ári ósirý jóninde shuǵyl sharalar qabyldaý qajettigi eshqandaı talas týǵyzbaıdy. Osy qaǵıdattyń kólik-logıstıka kesheni áleýetin odan ári ósirýge tikeleı qatysy bar. Osy arqyly ekonomıka men sharýashylyq máselelerin sheshýdiń óńiraralyq jáne memleketaralyq baılanystardy damytýdyń ári tranzıttik shekaralyq qarym-qatynastardy tereńdetýdiń jańa joldary ashylmaq.

Taǵy bir eskeretin másele – qaýipsizdik. Atap aıtqanda halyqaralyq mártebeni ıelengen Aqtóbe áýejaıy qala irgesindegi turǵyn úı aýmaqtaryna taıaý ornalasqan. Muny qaýipti qashyqtyq deýge de bolady. Iаǵnı mundaı jaǵdaıda ushaqtardyń ushýy, ári qonýy men kóterilýi kezinde tótenshe jaǵdaılar oryn almasyna eshkim kepildik bere almaıdy. Sondyqtan taıaý ýaqytta Aqtóbe áýejaıyn jańǵyrtý nemese ony turǵyndarǵa qaýip tóndirmeıtin qala shekarasy syrtyna kóshirý máselesi oılastyrylsa, bul bolýy múmkin qaýiptiń aldyn alýdyń bir joly bolmaq.

Toqsan aýyz sózdiń tobyqtaı túıini, qala halqynyń kóptigi qur maqtanysh emes, kerisinshe buǵan baılanysty týyndaǵan máselelerdiń jaýapkershiligi Jergilikti atqarýshy organdardyń udaıy nazarynda bolsa, Aqtóbe taıaý bolashaqta elimizdegi megapolıs qalalar qataryna qosyla alady.

 

AQTО́BE

Sýrette: Aqtóbe qalasy kórinisi

 

Sońǵy jańalyqtar

Úmitińdi úzbe, úlesker...

Qoǵam • Búgin, 06:51

Ulylar murasy – urpaqqa ónege

Aımaqtar • Búgin, 06:42

«Atyńnan aınalaıyn, Áýlıe ata»

Rýhanııat • Búgin, 06:40

Paralımpıadalyq nysandy aralady

Úkimet • Búgin, 06:24

El ardaǵy – elý esim

Qoǵam • Búgin, 06:20

On aıdaǵy ornyqty damý

Ekonomıka • Búgin, 06:17

Strategııalyq yqpaldastyq artady

Parlament • Búgin, 06:09

Mıssııa basshysymen kezdesti

Úkimet • Búgin, 06:08

Kúlki kerýeni № 14

Rýhanııat • Keshe

176 keli qyzylbalyqpen ustaldy

Aımaqtar • Keshe

6 myń shaqyrym jol aqyly bolady

Ekonomıka • Keshe

Arnaıy ekonomıkalyq aımaq

Ekonomıka • Keshe

Qaharmanǵa qurmet

Rýhanııat • Keshe

Maqsaty bıik «Mámile»

Aımaqtar • Keshe

JITS-ke qarsy is-sharalar ótedi

Medısına • Keshe

Talanttar tálimgeri

Rýhanııat • Keshe

Aqyn jáne onyń mýzasy

Rýhanııat • Keshe

Aýadan qarmaǵan aıyppul

Aımaqtar • Keshe

Sholohovqa aq bota syılaǵan

Aımaqtar • Keshe

Uqsas jańalyqtar