Medısına • 07 Qarasha, 2019

Dárigerdiń mereıin túsiretin – dáriger

448 retkórsetildi

Sońǵy kezderi dárigerlege qatysty birinen soń biri oryn alyp jatqan shýly vıdeolar men oqıǵalar dúıim jurtty dúrliktire tústi. Aq jeleńdi mamanǵa qatysty kezekti oqıǵa Aqtaý qalasyndaǵy Mańǵystaý oblystyq stomatologııalyq ortalyǵynda oryn aldy.

Aqtaýda tis dárigeri qyzmetten «julyndy»

Qarasha aıynyń alǵashqy kúni tisi aýyryp kelgen balany tynyshtandyra almaǵan dáriger ony julqylap, dárigerlik etıkaǵa saı emes minez tanytady. Meıirbıkeniń kómegimen kresloǵa kúshtep jatqyzyp, tipti zorlyq sıpatta desek te artyq bolmas, aýzyn ashyp qaraýǵa árekettengen tis dárigeriniń qylyǵyn halyq aqtaı almady. Áleýmettik jelige tarap, aıdaı álemge aıan bolǵan oqıǵa halyqtyń ashý-yzasyn týdyrsa, dárigerlerdiń atyna kir keltirgeni anyq. Alaıda, óz qateligin uǵynǵan dáriger kóp uzamaı halyqqa vıdeoúndeý joldap, balanyń anasynan jáne óz áreketin synǵa alǵan barsha qazaqstandyqtardan keshirim suraǵanymen, bul úndeýi de ony aqtap alýǵa kómektese almady.

Tisi aýyryp mazasyzdanǵan serebraldy sal aýrýy dertimen aýyratyn ulyn jandármen tis dárigerine aparǵan kóp balaly ana beınejazbany qolǵa túsirip, oqıǵaǵa qatysty quqyqqorǵaý oryn­daryna aryz jazady. Osy­dan soń shýly oqıǵaǵa qatysty daý týdy. 

О́z qyzmetin adal atqar­maǵan dárigerdiń ári qaraı qyzme­tin jalǵastyrýyna jol beril­meı­tindigin aıtqan Mańǵystaý oblys­tyq stomatologııalyq ortaly­ǵynyń dırektory Qýat Mashy­ryqov osy oqıǵaǵa qatysty:

– Dáriger óte bilimdi. Jas dáriger. Minezi shapshań, óte shynshyl jigit. Mektepti «Al­tyn belgige», al 2017 jyly M.Os­panov atyndaǵy Batys Qazaqstan memlekettik medısına ýnıversıtetiniń stomatologııa fakýltetin úzdik bitirgen. Sol jyly tamyz aıynda ortalyqqa ju­mysqa ornalasty. Eki jyl ishin­de ózin jaqsy jaǵynan kór­sete bildi. Bolashaǵynan óte úlken úmit kútetin azamat qal­pynda oılaıtynbyz. Endi keshegi óreskel qylyqtaryna qarap, Eńbek kodeksiniń 49-babynyń, 5-tarmaqshasy, 56-babyna sáıkes jumystan bosatýǵa sheshim qabyldadyq, – dedi. 

Al Aqtaý qalalyq polısııa basqarmasy bastyǵynyń oryn­basary Qaldymurat Aıǵara­qov­tyń aıtýynsha, dáriger T.Mu­ham­betovtiń ústinen ákimshilik is qozǵalyp, sot-medısınalyq saraptama taǵaıyndalǵan. Eger jasóspirimniń denesinde jaraqat bolǵan jaǵdaıda ákimshilik quqyq-buzýshylyq kodekstiń 73/1 babymen, al eger denesinde jaraqat bolmaǵan jaǵdaıda atalǵan kodekstiń 73/2 babymen uryp-soqqany úshin ákimshilik jaýapkershilikke tartylmaq. Atalǵan derek bo­ıynsha Qylmys­tyq Kodekstiń 141 baby, ıaǵnı «Balalardyń ómiri men den­saýlyǵy qaýipsizdigin qamta­masyz etý jónindegi mindetterdi tıisinshe oryndamaý» boıynsha qylmystyq is qozǵalý úshin zańdy buzǵan azamat muǵalim nemese tárbıeshi bolýy kerek eken.

Al Q.Mashyryqovtyń aıtýynsha, turǵyndar sany jyldan-jylǵa artýyna baılanysty qoldanystaǵy stomatologııalyq ortalyq tarlyq etýde. Eki mezgilde 600-ge jýyq adamdy qabyldaıtyn ortalyqqa, ásirese jaz mezgilinde balalar kóp keledi eken. Qazirgi tańda basshylyq emhanany keńeıtý jóninde tıisti oryndarǵa usynys bergen, bolashaqta Aqtaý qalasynda 32-shaǵyn aýdannan jańa emhana ashylady degen jaqsy úmit bar.

 Dárigerler tarapynan soraqylyqtar nege kóp?

Elimizde dárigerlerge qatysty yńǵaısyz, tipti soraqy qylyqtardyń oryn alýy ókinishti. Daýly máselelerde dárigerler aqtalyp ábiger bolsa, halyq ashý-yzasyn aqtaryp álek. Adam taǵdyryna arashashy bolyp, ólim men ómir arasynda arpalysýy tıis dárigerlerdiń senimnen aırylýy, shıge shanshylǵandaı ájýa men synǵa qalyp, ashý-yzanyń nysanasyna aınalýyna kim kináli? Kóp jaǵdaıda, dárigerdiń ózi. Áıtpese, orynsyz tıisip, negizsiz aryzdanyp, urynarǵa qara tappaı júrgen eshkim joq. «Basy aýyryp, baltyry syzdamasa» da arnaıy aýrýhanaǵa baryp, dárigerdi ańdyp, «tyrnaqtyń astynan kir izdep» tıisip júrgen jan týraly aıtylmaıdy. Qıyndyqqa dýshar bolǵandy adamı turǵyda aıap, shyn tilektes bolýmen birge, búgin basqanyń basynda oryn alǵan jaǵdaı kúni erteń-aq óz otbasynda qaıtalanýy múmkin ekenin eskergen halyqtyń shyr-pyr bolýy oryndy. Shyndyq ashy bolady, áleýmettik jelilerdegi aýyr syndy kótere almaǵan dárigerler qansha jerden aqtalǵanymen, taspaǵa tartylyp qalǵan beınejazbalar olarǵa bultarmaq túgili, bulqynýǵa mursha berer emes. Osy jerde kúmándi oı týady – jaryqqa shyqpaı qalǵan, ártúrli sebeptermen tasada qaldyrylǵan beınejazbalar qanshama... Jáne bul oqıǵalardyń bolashaqta beınejazbanyń qoljetimdiligine áseri qanshalyqty bolmaq? Áıteýir, el arasynda dárigerlerge qatysty qurǵaq renish qana emes, adam ólimine nemese múgedektigine aparyp soqtyrǵan qaıǵyly jaǵdaılar týraly az aıtylmaıdy. Bul týraly aıtylyp ta, jazylyp ta júr. 2018 jyly 8 tamyzda «Egemen Qazaqstan» gazetinde «Mańǵystaý medısınasy nege maltyǵyp tur?» degen kólemdi maqala jarııalanǵan bolatyn. Halyqtyń muń-muqtajyn, dárigerlerdiń salǵyrttyǵyn aıtqan maqalaǵa ýaqytynda selt etken eshkim bolǵan joq, alaıda ýaqyt óte kele atalǵan saladaǵy shyndyq pen bylyq ártúrli jaǵdaıda ózdiginen ashylyp jatyr...

Árıne, dárigerlerdiń barlyǵyn birdeı paraqor, báleqor deýden aýlaqpyz. Mamandyǵyna adal bolyp, halqynyń alǵysyna bólengen, bir syrqatqa jasaǵan jaqsylyǵyna ózi qýanyp, ózi rahat alatyn dárigerler joq emes. Tek olardyń abyroıynyń «aqtarylýyna» óz áriptesteri kináli bolyp júr.

 Dárigerlerdiń qatygezdigi qaıdan týady?

Iá, bul mańyzdy suraq. Aldyna barǵan naýqasqa «seniń taǵdyryń meniń qolymda» degendeı tiksine qarap, tikireıe sóıleıtin dárigerler bar. El aýzyndaǵy «Soqyr men sańyraýdyń qolyna túsirme» degen kóne tirkes búginde óńin aınaldyryp, «dáriger men polıseıdiń qolyna túsire kórme» degen sıpatqa ıe bolǵan. Nege? Jaýabyn saladaǵy jaǵdaılarǵa qarap aıtpasa da túsinýge bolady.

Elimizdiń medısına salasyn tek qural-jabdyqtar jaǵynan jetildirip qoımaı, dárigerlerdiń jaýapkershiligi men tártibi jaǵynan da «emdeý» qajet. Dáriger qyzmetine adal bolmasa, memleket pen halyq aldyndaǵy óz paryzyn uǵyna almasa qyrýar qarjyǵa alynǵan qural-jabdyqtar men sheti joq dáris, konferensııa, jınalystardyń paıdasy bolmaýy da múmkin. Medısına salasynyń barlyq qurylymyna, densaýlyq saqtaýǵa qatysty barlyq mekemeler men uıymdarǵa, olardyń menshik ıeligine qaramaı, tyń jańalyq, ózgeris kerek syndy. Áıtpese taptaýryn jolǵa túsip alǵandar «sýǵa salsa batpaıtyn, otqa salsa janbaıtyn» ábden ákki bolýǵa aınaldy. Al dárigerden kóńili qalǵan el-jurt jýrnalıst jaǵalap, áleýmettik jelige júginedi. Biri múgedek bola tura múgedektikke shyǵa almaı júrgenin aıtsa, biri alǵashynda teris emdelýi saldarynan aıaǵyn kestirýge májbúr bolǵanyn aıtady, úshinshisi dárigerdiń qaramaı úıine qaıtaryp jibergenin,  tórtinshisi para jaıly aıtady, bul tizbek jalǵasa beredi...

Osy oraıda joǵaryda aıtylǵan Aqtaý qalalyq polısııa basqarmasy bastyǵynyń orynbasary Q.Aıǵaraqovtyń sózinde keltirilgen «QR QK 141 baby, ıaǵnı «Balalardyń ómiri men densaýlyǵy qaýipsizdigin qamtamasyz etý jónindegi mindetterdi tıisinshe oryndamaý» boıynsha qylmystyq is qozǵalý úshin zańdy buzǵan azamat muǵalim nemese tárbıeshi bolýy kerek» degeni de kóp jaıdy ańǵartady. Iаǵnı zańda muǵalim men tárbıeshi adam denesine jaraqat salýy múmkin, al dáriger balanyń, adamnyń ómirine tek arashashy bolady, olardan adam denesine tańba túsedi degen túsinik bolmaǵany baıqalady. Sóıtip, zańymyz zańǵar tutqan dárigerler ózderin ózderi áshkerelep júr. Onyń ústine «jumysqa ornalasqanyna eki-aq jyl bolǵan bilimdi» jas dárigerdiń óz yrqyna ıe bola almaı, óreskel áreketke jol berýi de qýanarlyq jaǵdaı emes.

Mamandyqtyń bári jaqsy, biraq dárigerliktiń orny bólek. Bul ári kúrdeli, ári qasterli mamandyq. Dáriger ózin bilim men bilik, tártip pen tazalyq, jaýapkershilik jaǵynan ornyna, mamandyǵyna laıyqty ustasa, oǵan qurmet pen halyqtyń yqylas-senimi ózdiginen-aq oralady. Ony joǵaltyp alǵan nemese tipti, boıynda aq halattyǵa laıyqty qasıetter men qyzyǵýshylyq bolmaǵan, tek dıplom alýmen dáriger atanǵan dáriger tek ózine ókpeleýge tıisti.

 * * *

Densaýlyq saqtaý salasynda oryn alyp jatqan jaǵdaılar atalǵan salada máseleniń bar ekenin dáleldep keledi. «Jabýly qazandy jabýly» kúıinde qaldyrýdy durys kórgenmen, shyndyqty búrkemeleý ońaıǵa túspeıtini belgili. Salanyń ozyq jaǵyn qoldaı otyryp, «aýrýyn jasyrǵan óledi» demekshi, tozyǵyn da aıtýǵa tıistimiz. Muny el-jurttyń muń-zaryn qulaqpen emes, júrekpen tyńdaı alǵanda ǵana uǵynasyz.

 

Mańǵystaý oblysy

 

Sońǵy jańalyqtar

Altyn Adam Afınada

Qazaqstan • Búgin, 18:40

Almaty kógaldandyrýdy kúzden bastaıdy

Aımaqtar • Búgin, 17:21

Arys qalasynda 100 otbasy baspanaly boldy

Aımaqtar • Búgin, 17:18

Jer jamylǵysy sortańǵa aınalyp barady

Ekologııa • Búgin, 17:12

Almatyda janarmaı beketi órtendi

Aımaqtar • Búgin, 16:29

Mańǵystaýda qylmysy kóp sala anyqtaldy

Aımaqtar • Búgin, 15:50

Elordada halyqaralyq bıznes-forým ótti

Qazaqstan • Búgin, 15:17

Bıýdjet qarjysy boıynsha kezdesý boldy

Qazaqstan • Búgin, 10:54

Tartymdylyq tereńdeı túspek

Aımaqtar • Búgin, 09:37

Jańyltpash jaýaptar kimge qajet?

Aımaqtar • Búgin, 09:17

Jaıylymǵa baǵylmaǵan jylqy da qaýipti

Aımaqtar • Búgin, 09:12

Qorǵanys-ónerkásip kesheni

Qoǵam • Búgin, 07:59

Úzdikter marapattaldy

Fýtbol • Búgin, 07:57

Jastar jarady

Sport • Búgin, 07:51

Jerlesterimiz joǵarylady

Kásipqoı boks • Búgin, 07:50

Maskúnemderdi marapattaıtyn medal

Aımaqtar • Búgin, 07:44

Jańa kezeń jáne ulttyq dúnıetanym

Aımaqtar • Búgin, 07:34

Front-keńse ashyldy

Aımaqtar • Búgin, 07:31

Qorshaýdan qutylǵan qala

Qoǵam • Búgin, 07:28

Qazaqstandyq BAQ hám din taqyryby

Qoǵam • Búgin, 07:26

Tehnıkalyq baıqaý talapqa saı ma?

Qoǵam • Búgin, 07:19

Qarapaıym edi-aý Qalekeń

100 • Búgin, 07:14

Sózi de, izi de qalǵan qalamger

100 • Búgin, 07:03

Anaǵa taǵzym etińder!

Rýhanııat • Búgin, 06:57

Úmitińdi úzbe, úlesker...

Qoǵam • Búgin, 06:51

Ulylar murasy – urpaqqa ónege

Aımaqtar • Búgin, 06:42

«Atyńnan aınalaıyn, Áýlıe ata»

Rýhanııat • Búgin, 06:40

Paralımpıadalyq nysandy aralady

Úkimet • Búgin, 06:24

El ardaǵy – elý esim

Qoǵam • Búgin, 06:20

On aıdaǵy ornyqty damý

Ekonomıka • Búgin, 06:17

Strategııalyq yqpaldastyq artady

Parlament • Búgin, 06:09

Mıssııa basshysymen kezdesti

Úkimet • Búgin, 06:08

Uqsas jańalyqtar