Aımaqtar • 07 Qarasha, 2019

Zerendidegi áýlıeli mekender

52 retkórsetildi

Omyraýyna seksen kólden seksen monshaq taqqan kógildir Kóksheniń aıdyn shalqarlarynyń ishindegi tazasy – Zerendi kóli. Úzilip túsken monshaqtaı kógildir kóldiń jaǵalaýy ıt tumsyǵy ótpeıtin qaıyń-qaraǵaıy aralas ósken ný orman. Tartymdysy – jalǵyz tabıǵı ajary ǵana emes, tarıhı ańyzyna da baılanysty.

VIII ǵasyrdyń shamasyn­da Zerendi kóliniń arǵy jıe­gindegi taıyzdaý tusynda án­sheıinde meltekteı kólkip jata­tyn kól sýynyń sál-pál tartylýyna baılanysty shókimdeı aral paıda bolypty. Arada az ýaqyt ótkende taqııadaı araldyń jıegine balaýsa qaıyń, baldyrǵan tal qaýlap ósse kerek. Birte-birte jaǵalaýdan janaryn qadaǵan adam kól ústinde qalqyǵan qazaqy bórik pishindes araldyń ózin kórgenimen, qoınaýyna kóz jetpeıdi eken.

Ilkiden jetken ańyz kóp. Sonyń birinde bylaı deline­di. Qoshqarbaı taýynyń ete­gin jaılaǵan qalyń eldiń ishin­de aı dese aýzy, kún dese kózi bar jas sulýdyń sylań qaǵyp boı jetedi. Aýyzynyń sýy quryp sıpattaıtyndar has sulýdyń ajarynan ásem aıdyń ózi yqqan desedi. Sulýǵa kim qumartpaǵan?! At tuıaǵy jetetin jerden arýdy kórýge, shamalary jetip jatsa quı­ryq-baýyr jesip, quda túsý­den dámeli top kóptep kelip jatady. Biraq álgi sulýdyń talǵa­my basqa, talaby da sumdyq. Talaı jigittiń taýy shaǵylady. Arasynda baı da, baǵlan da bar. О́z býyna ózi pisip kelgenderdiń birde-biri sózin ótkize almapty. Sóıtse arýdyń kóńili qulaǵan bozbala sol eldiń ishinde eken. Jaratqan ıe pendeniń bar tile­gin tolaıym-tegis bergen be? О́rligi kórkine saı álgi bozbala shyr bitpegen, ta­qyr kedeı áýletten eken. Qyz ákesi kelisimin bereıin dese, quda bolyp baryp at baılaı­tyn jeri joq. Pushaıman qyl­ǵan pendeliktiń qybyn qarasa­ńyz­shy. Biraq bar qıyndyqty naq Zerendi kóliniń sýyndaı móldiregen ýyz mahabbat jeń­gen. Bozbala men boıjetken sóz baılasyp bir túnde áke jyl­qysynyń ishindegi aýzymen qus tistegen qos kúreńdi ert­tep minip, el shetinen jy­lys­taǵan. Baǵyt – arydaǵy Aıyr­taý. Biraq ókshe izine túsken qýǵynshylar tym taqap kelgen soń amaly quryǵan eki jas aralǵa ótip ketedi.

Jasyl jelek kómkergen, mólt-mólt etken móldir sý jaǵalaýyn shaıyp jatqan shap-shaǵyn aral uıadaı jyp-jyly eken. Tal-terekti ný ishine uıalaǵan júz san qus ta án salady. Uly daladaǵy uly sezim – mahabbat ánin. Qulaǵy bar kez kelgen adam túsiner edi. Onsyz da móldir sezimge balaý­sa kókirekteri tunyp turǵan eki jas masaıraǵan tabıǵat qushaǵynda qustardyń mahabbat ánine elitip, kóńilderinen kóktemniń lebi esedi. Antalaı shapqan qalyń qýǵynshy iz sorabyn shyǵara almaı, adasyp ketse kerek. Eki jas aman qalǵan. Mahabbat besigine aınalǵan aral keıin Kókaral atanypty. Kók – bolashaq­tyń belgisi. Al bolashaq mahabbatpen baılanǵan. Qazirgi kúni Kókshetaý men Zerendi aımaǵyndaǵy arman-tilekteri qosylǵan jastar Kókaralǵa barady. О́ıtkeni bul jer máńgilik mahabbattyń tıtimdeı ǵana besigi ispetti.

Kókaraldan kóp uzamaı at shaptyrym jerdegi Kókterek aýylyn kókteı ótetin joldan attanar jaǵyńyzǵa burylsańyz aldyńyzdan Áýlıetastyń mańdaıy jarq etip kórineri bar. Toıǵan qozydaı tompaıyp jatqan, taqta tastary qolmen qalaǵandaı jymdasqan, kirikken jerlerine qara tasty qaq jaryp, záýlim qaraǵaılar ósken, etek jaǵy jylqynyń qartasyndaı buıra-buıra Áýlıetas jergilikti jalpaq jurttyń uǵymynda qasıetti sanalady. Ilki zamanda qursaq kótermegen, áldebir sozylmaly aýrýǵa shaldyqqan adamdar Áýlıetastyń túbinde túnep, Jaratqannan minájat tilegen. At tuıaǵy jetetin jerden ádeıi­lep Áýlıetasty izdep kelip, medet suraǵan talaılar syr­qatynan pyshaqpen syly­ǵandaı aıyǵyp ketken oqıǵa­lary óte kóp bolǵan desedi. Uly Otan soǵysynda qan maı­danǵa attanǵan bozdaqtar Áýlıetastyń basyna kelip medet suraǵan. Yqylym zamannan beri jeldiń ótinde, Arqanyń qara qarǵanyń mıy qaınaıtyn aptabynda miz baqpaı turǵan Áýlıetas baýyryndaǵy qalyń eldiń qamqory ispetti.

Túktiniń qalyń ormanynyń uıysqan bir tusy – Jańatýǵan aýylynyń irgesin kómkerip jatyr. Qasqataýdyń qalyń jotasy qalyń qaraǵaı, oıdym-oıdym qaıyń shoqtary. Taý eteginde tastan tasqa seki­rip aǵyp jatqan bulaq bar. Áýlıebulaq atalady. Yqylym zamannan beri sýy tis jaratyndaı sýyq, biraq aıryqsha dámdi. Qasqataýdyń etegin qonystanǵan áldeneshe aýyldyń tylsym tarıhty kókiregine qattap jınaǵan qarııalary Áýlıebulaqtyń qadir-qasıeti týraly kúndi tańǵa ulastyryp, taǵylymy tamasha ańyzdardy aqtarar edi. Osy ólkede este joq eski kezeń­de Saryarqanyń saıyn dalasyn ánge bólegen ánshi jigit ǵumyr keshipti. Álde kóz tıgen, álde basqa bir sebepteri boldy ma, daýasyz dertke dýshar bolsa kerek. On eki múshesi saý kezinde án salǵan shaqta Qasqataýdyń baýyryndaǵy myń san ánshi qus álgi áýenge elitip birge qosylady eken. Sol shaqta darhan dalanyń júregi dúrsildep, tóńirek siltideı tynyp, ádemi áýenniń áserimen del-sal kúı keshpek. Ánshi jigit janyna syrqat batqan soń dombyra­syn qolyna alýdy qoıǵan. El bolyp kúızelipti, jurt bolyp tile­gin tilegen. Baqsy-balgerdiń qaramaǵany joq. Biraq em-domy qonbaǵan. О́mirde baz keshken óliara shaqta aýyldyń aqsaqaly ánshige Qasqataýdyń baýyryndaǵy bulaqqa baryp sýynan meıirińdi qandy­ryp iship, basynda túneseń, dertińnen aıyǵasyń dese kerek. Sýǵa ketken tal qarmaı­dy emes pe? Ánshi jigit qarııa­nyń aıtqanyn qapysyz oryndaıdy. Arada áldeneshe kún ótkende qur súlderi qalǵan ánshi qur atqa mingendeı qul­pyryp shyǵa keledi. Taǵy da án esken. Saryarqa­nyń sal­qyn samaly ánshiniń kóki­reginen shyqqan syrbaz ándi ózimen birge ilestirip ala ke­tip, bar Alashtyń dalasyna jaı­ǵan. Sodan beri osy bulaq Áýlıe­bulaq atanypty. Keıin de Úlken Túkti men Kishi Túktiniń qoınaýyn jaılaǵan qalyń el turmaq, aıshylyq alys jerlerden ádeıi izdep kelip, kıesine tabynǵan jurt kóp bolatyn.

Týǵan jerdiń tuǵyryn bıik­tetetin de tylsymyn qoı­naýyna buqqan qasıetti jer eken­digi belgili. Biz bergi betin qalqyp aıtqan zerli Zeren­didegi atajurttyń aıtýly mekenderiniń bir parasy osyndaı.

 

Aqmola oblysy,

Zerendi aýdany

Sońǵy jańalyqtar

Kásipqoı boks: WBC reıtıngi jarııalandy

Kásipqoı boks • Búgin, 12:18

Kúlki kerýeni № 14

Rýhanııat • Búgin, 11:47

Jańaózende «Ashyq esik kúni» ótti

Aımaqtar • Búgin, 11:37

176 keli qyzylbalyqpen ustaldy

Aımaqtar • Búgin, 09:50

О́ńiraralyq forýmda tanystyryldy

Ekonomıka • Búgin, 08:23

6 myń shaqyrym jol aqyly bolady

Ekonomıka • Búgin, 08:21

Arnaıy ekonomıkalyq aımaq

Ekonomıka • Búgin, 08:13

Úzdik nátıje – 12-oryn

Sport • Búgin, 08:04

Qaharmanǵa qurmet

Rýhanııat • Búgin, 08:02

Balýandardyń Syrdaǵy básekesi

Aımaqtar • Búgin, 08:01

Maqsaty bıik «Mámile»

Aımaqtar • Búgin, 07:59

Kelisimshart qural bolmasa...

Qoǵam • Búgin, 07:56

Nur-Sultanda «adaldyq saǵaty» ótti

Qoǵam • Búgin, 07:52

Internet qoldanýshylar eskeretin jaıt

Tehnologııa • Búgin, 07:50

JITS-ke qarsy is-sharalar ótedi

Medısına • Búgin, 07:43

Talanttar tálimgeri

Rýhanııat • Búgin, 07:41

Aqyn jáne onyń mýzasy

Rýhanııat • Búgin, 07:40

Kúı qudireti arab álemin moıyndatty

Aımaqtar • Búgin, 07:38

Aýadan qarmaǵan aıyppul

Aımaqtar • Búgin, 07:34

Sholohovqa aq bota syılaǵan

Aımaqtar • Búgin, 07:30

Úrkimbaev úılesimi

Aımaqtar • Búgin, 07:27

Joshyǵa aparar jol

Qoǵam • Búgin, 07:23

Túrlenip, túlegen Túrkistan

Aımaqtar • Búgin, 07:21

Kásibı kadrlar jumys isteýi tıis

Ekonomıka • Búgin, 07:12

Basshylyq quram attestattaldy

Qoǵam • Búgin, 07:08

Ońaltý ortalyqtary salynady

Aımaqtar • Búgin, 07:03

Baýyrlastyq baılanystar bekı túsedi

Saıasat • Búgin, 07:00

Baǵdarlamalarǵa belsendi qatysady

Saıasat • Búgin, 06:52

Telefon arqyly sóılesti

Prezıdent • Búgin, 06:50

Elorda nege jaryqsyz qaldy?

Qoǵam • Búgin, 06:42

Jahandyq únqatysý is-sharalaryn talqylady

Prezıdent • Búgin, 06:33

Uqsas jańalyqtar