Aımaqtar • 07 Qarasha, 2019

Ishimdik ishpeıtin, shylym shekpeıtin aýyl

2952 retkórsetildi

Túkpirdegi eldi mekende keńi­nen qanat jaıǵan ónegeli is ózgelerge úlgi etilmeýi qalaı?! At basyn buryp osy aýylǵa kelip, el-jurttyń berekeli tynys-tirshiligin kórgennen keıin kókeıimizge osyndaı saýal tireldi.

Masyldyqty bilmeıtin býyn

Bir kezderi bul mańaı tútini túzý ushqan, myńǵyrǵan tórt túlik mal ósken, ulttyq salt-dástúrdiń qaımaǵy buzyl­maǵan aýyldardyń qutty mekeni boldy degenge sený qıyn. Qazir odan Birlik pen Kózashardyń orny úńireıip, jurty ǵana qalǵan. Qal­ǵan­dary Teńdik aýyldyq okrýgy­n­yń quramyna endi. Ortalyǵy – osy attas eldi meken. Munda júzge jýyq otbasy turady. 11 jyldyq mektep, feldsherlik-akýsherlik pýnkt, meshit, dúken jumys isteıdi. Al az úıli Kantemır men Kotovskıı «bolashaǵy joq aýyldar» sanatyna jatqyzylyp, bilim oshaqtary jabylyp qalǵan. Oqýshylar aýdan ortalyǵyna qatynap oqıdy. Áń­gimemiz Taıynsha aýdanynyń bir súbeli pushpaǵy týraly.

Teńdik el aýzynda «Orynbaı Áljanovtyń aýyly» dep te atalady. «Halyq aıtsa, qalyp aıtpaıdy» demekshi, mundaı qurmetke ekiniń biri bólene bermesi anyq. Tańdaý nege Orekeńe túsken degen saýalǵa kelsek, ótkenge az-kem sheginis jasaǵan jón sekildi. Orynbaı Shaıhanuly – keńestik kezeńniń temirdeı tártibin kórip, qatań kadrlyq súzgisinen ótken «qyzyl dırektorlardyń» biri. Osydan jarty ǵasyrǵa jýyq buryn mal bordaqylaýmen arnaıy aınalysatyn keńshar qurylǵanda jas mamanǵa úlken senim artylyp, osynda basshylyqqa jiberildi. Qyz-qyz qaınaǵan eńbek alańynda tájirıbesi azdaý bolsa da, aýylda jastaıynan jylqy tizgindep, mal qaıyryp óskeniniń paıdasy tıdi. Mamandyǵy agronom jigit atakásiptiń qyr-syryn tez-aq meńgerip aldy. Onyń ústine kindik qany tamyp, balalyq shaǵynyń izi qalǵan atamekenge kelgenine qýanyp, bar kúsh-jigerin, qajyr-qaıratyn el ıgiligine arnady. Iri qara maldyń sany on myń basqa deıin jetip, oblystaǵy aldyńǵy qatarly sharýashylyqtyń birine aınaldy. Jurtshylyqtyń turmysy túzelip, ál-aýqaty artyp, jańa úlgidegi mádenı, áleýmettik nysandar kóptep boı kótere bastaǵany sol edi, Keńes Odaǵy ydyrap, qýatty ekonomıkanyń arqaýy sógile bas­tady. Bılik, sharýashylyq tizginin ustap otyrǵan nebir pysyqaılardyń memlekettiń, halyqtyń mysqaldap jınaǵan en dáýletin pyshaq ústi bólisip qolyna tıgen qaltaǵa basyp jatqanyn kórgende «esil eńbek-aı» dep ishi ýdaı ashydy. Qatty qapalanǵany sonshalyq, tún uıqysy tórt bólinip, tereń oıdyń qushaǵynda júrdi. Sosyn tosyn sheshim qabyldap, jumysshy-qyzmetkerlerge tıesili dúnıe-múlikti ózderine teńdeı etip bólip berdi. Asyǵys júrgizilgen jekeshelendirýdiń aqyry jaqsylyq­qa soqtyrmaıtynyn sezip, aldyn ala osyndaı áreketke baryp, onyń túbi bereketke aınalaryna qapysyz sendi. Iá, aýmaly-tókpeli shaqta mundaı sheshim qabyldaý – úlken erlikke para-par. О́ıtkeni joǵarynyń nus­qaýyna qarsy shyqqandar saýsaq­pen sanarlyq qana bolatyn. Solardyń biri – Orekeń úkimet múlki ustaǵannyń qolynda, tistegenniń aýzynda ketkenshe kópshilik óz rızyǵyn kórip, nápaqasyn terip jesin degen izgi oıǵa toqtady. О́zi de ótpeli kezeńniń ótkeleginen qınalmaı shyǵýdyń joldaryn tynbaı izdestirip, «Qaratomar» sharýa qojalyǵyn qurdy. Qustyń qos qanaty sekildi mal sharýashylyǵy men eginshilik qatar damyp, tabystyń taıqazany qaıta toldy. Osylaısha qıyndyq sheńgelinen qutyla almaı «shyqpa jynym shyqpamen» júrgen turǵyndardyń úmit oty qaıta janyp, erteńge degen berik senimderi nyǵaıdy. Qyrda egin sebilip, oıda tórt túlik ósirilip, jumyssyzdyq azaıdy. Otbasyn, bala-shaǵany asy­raýdyń jaıy sheshilgen soń ma­syldyq pıǵyl da eńserildi. Jasóspirimder, oqýshylar arasynda da toǵysharlyq kóńil-kúıden aryltý sharalaryn ótkizý berik dástúrge endi.

«Jasta bergen tárbıe – jas qa­ıyń­dy ıgendeı» demekshi, mańdaı termen tapqan tabystyń dámi qashanda tátti keletinin, eńbek – álemniń ámir­shisi, sheshýshi ulttyq faktor ekenin uqtyra, uǵyndyra bilsek, «az jumys istep kóp tabý», «aýadan aqsha jasaý» sekildi qaýipti keselderden aryl­tý ońaı. Arzan jyltyraqqa elik­teý­­shilik ulttyq qundylyqtardy keri ysyryp, dúnıeqońyzdyq derti meń­dep bara jatqan sekildi», deıdi kóshe­li qarııa kóńilinde áldebir alań, maza­syz­dyq bar ekenin ańǵartyp.

Sonaý aýmaly-tókpeli kezeńde Teńdik mektebinde bala azaıyp, jabylý qaýpi tóngende Orekeń ózge aımaqtardan kóp balaly otbasylardy kóshirip ákelgen. Árqaısysyna baspana berip, aldyna mal salǵan. Mundaı jarqyn mysaldar az emes.

Qazir Teńdikke «Shoqan-Aqan aýyly» degen qosalqy at ta telinip júr. Seksenniń seńgirinen asqan aqsa­qal kóshten qalmasa da Shoqan men Aqan atty eki ulyna sharýashylyqty se­nip tapsyrǵan. «Áke kórgen oq jonar, sheshe kórgen ton pisher» degen­deı, ata-ananyń jaqsy tálim-tár­bıesin alǵan Shoqan asyl tuqymdy muǵal­jar jylqysyn, edilbaı qoıyn ósirý­men, al Aqan eginshilikpen shu­ǵy­l­danady. Aýyl irgesiniń shaı­qal­­maýyna zor úles qosyp kele jat­qan ekeýine jerlesteri dán rıza. Mektep, feldsherlik-akýsherlik pýnkt, taǵy basqa ǵımarattardyń jóndeý jumystaryn aǵaıyndy azamattar óz mindetterine alǵan.

Dastarqan sáni – ulttyq taǵam

16 jylǵa jýyqtapty, Teńdik aýy­lynda oıyn-toı araq-sharapsyz ótip keledi. О́mirsheń bastama órken jaıǵan alǵashqy kezdi Orekeń bylaı eske alady: «2003 jyly Qazaqstan Musylmandarynyń dinı basqarmasy Ramazan aıy qarsańynda jamaǵatqa Orazada araq ishýdi toqtatý týraly úndeý tastady, maǵan ony nege qoldamasqa degen oı keldi. О́z qara­jatyma salynǵan meshittiń ashylý rásiminde aýyl bolyp aqyldasyp, ishimdikti birjola doǵarýǵa, dúken sórelerinen shylym, basqa da zııan­dy zattar men taǵamdardy alyp tastaýǵa pátýalastyq. Sodan beri ázázil sý dastarqanǵa qoıylǵan emes. Kerisinshe, otyrystyń sáni, berekesi sanalatyn ulttyq sýsyndar men dámi til úıiretin taǵamdar samsap turady. Onyń adam aǵzasy úshin de paıdasy mol, túrli dárýmenderge baı. О́zim qajylyq paryzymdy birneshe ret ótep keldim. О́zgelerge úlgi bola bersin degen nıetpen balalarymnyń úılený toılaryn qymyz-qymyranmen atap óttim. Bul rásimdi toıshylar jyly qabyldady. Araqqa salynyp qanshama shańyraq ortasyna túsip, jastar ajyrasyp jatyr deseńshi. Densaýlyqqa da zııany orasan ekeni medısınada áldeqashan dáleldengen. Allanyń elshisi Muhammed paıǵambarymyz /ǵ.s.ǵ./ óziniń hadısterinde «barlyq mas qylýshy – araq hám barlyq mas qylatyn nárse – haram» dep aıtady. О́kinishke qaraı, aramyzda haram men halaldy shatastyryp júrgender az emes. Munyń bári otbasy, oshaq qasy tálim-tárbıesiniń kemdiginen, aqparattyń jetkiliksizdiginen deıdi».

Bir sát statıstıkalyq derekterge júginip kóreıik. Resmı málimet bo­ıynsha jer betindegi halyq­tyń úshten bir bóligi ishimdikke áýes kórinedi. Demek 6 mıllıardtan astam adamnyń 2 mıllıardtaıy «tentek sýǵa» ket ári emes. Dúnıejúzilik densaýlyq saqtaý uıymy jan basyna shaqqanda 8 lıtrden kóp alkogol ónimin tutynatyn elderdiń ulttyq genofondy degradasııaǵa ushyraıtynyn anyqtaǵan. Júrek-qan tamyrlary, obyr, basqa da aýrýlardyń kóbeıip ketýiniń bir sebebi osynda. Bul jaǵynan alǵanda, Qazaqstan ishimdikti kóp tutynatyn memleketterdiń qatarynda ekeni oılandyrmaı qoımaıdy. Eki júz myń­nan astam adam maskúnemdik kese­line shaldyqqan. О́ńirler boıyn­sha Soltústik Qazaqstan kóshbas­shylar sanatynda tur.

– Araq-sharap ishý doǵarylǵaly iri qylmystar múldem tirkelgen joq. Urlyq-qarlyq, tóbeles te sap tyıyldy. Áldebir usaq kıkiljińder týa qalsa, aqsaqaldar alqasynyń qaty­sýymen tóreligin aıtyp, bitim­gerlikke shaqyryp otyramyz. Basty maqsat – urys-keristiń sebebin anyq­taý, aldaǵy ýaqytta boldyrmaý, aldyn alý, taraptardy tatýlastyrý. Maıda-shúıde túsinbestikterdi syrttan eshkimdi aralastyrmaı-aq, óz aramyzda sheshemiz. Eń bastysy, óskeleń urpaqtyń sanasynda araq-sharapsyz da ómir súre alamyz, odan da ózime, qoǵamǵa, elge paıdaly ispen aınalysaıyn degen jańasha oılaý júıesi qa­lyp­tasty. Bul – óte quptarlyq, qýa­narlyq jaıt. Bile bilgenge salamatty ómir súrýdiń tıimdi baǵyttary kóp qoı. Ár otbasy mal, qus, baý-baq­sha ósiredi. Jazda bıe baılap qy­myz ashytady. Qurt-irimshik, jent sııaq­ty ulttyq taǵamdar jasaıdy. Tur­ǵyn­dar túgel Orekeńniń sharýa­shyly­­ǵynda eńbek etedi. Tepse temir úzetin aza­mat­tardyń bos júrgenin kórmeısiz, – deıdi aýyl ákimi Rústem Jumaǵulov.

Jergilikti bılik oryndaryna qulaq­qaǵys: «Jaqsydan úıren, jaman­nan jıren» demeı me dana halqy­myz. Olaı bolsa ishimdik ishpeı­tin, shylym shekpeıtin tutas aýyl­dyń is-tájirıbesi ózgelerge taratyl­sa, nasıhattalsa, úlgi etilse, óńir­de mundaı salamatty ómir salty ornyq­qan ázirge jalǵyz eldi mekenniń órisi keńeıip, basqalar da jaman qylyq­­tardan arylar ma degen saýal ma­­za­laıdy. Ishimdikten múldem tyıy­­lý arqyly ǵana basqa da jat qylyq­­tar­dan arylýdyń jolyn teńdiktik­ter­diń tájirıbesi aıqyn baıqatyp otyr.

Aýyl turǵyndaryn qınap turǵa­ny – tek jol jaıy eken. Aýdan or­ta­lyǵy men Teńdik arasyndaǵy 25 shaqy­rym jol shurq tesik, oıdym-oıdym. Bıyl jyl basynda aýylǵa aparar greıder joldy qarǵyn sý shaıyp ketkendikten jaǵdaı múldem qıyndap ketken. Egistik alqap arasyndaǵy súr­leý jolmen júrýge májbúr. Jań­byr­ly, laısań kúnderi qatynas úziledi.

 

Soltústik Qazaqstan oblysy,

Taıynsha aýdany

 

BET QATTALYP JATQANDA: Turǵyndardyń janaıqaıyn aýyl ákimine jetkizgenimizde tender jarııalanyp, úsh mıllıon teńge qarajat bólingenin, merdiger uıym jýyq arada iske kirisetinin jetkizdi. Biraq teńdiktikter oǵan sengisi joq. Ýádeniń úsh aıdan beri aıtylyp, sóz júzinde ǵana qala beretinine renishti. Bıliktiń joǵary tutqasyn ustap otyrǵan laýazym ıelerinen buǵan jaýap kútemiz.

 

Sońǵy jańalyqtar

Altyn ordanyń aq tańy

Rýhanııat • Keshe

Qobyz bizge qaı dáýirden jetken?

Rýhanııat • Keshe

Almatyda kitap kórmesi ashyldy

Rýhanııat • Keshe

Kúlki kerýeni № 23

Rýhanııat • Keshe

Jańǵyrǵan Jambyl óńiri

Aımaqtar • Keshe

Baǵa QR kodtar arqyly beriledi

Medısına • Keshe

Rýhanı ráýishtegi tartý

Aımaqtar • Keshe

Turar taǵdyrynyń taǵylymy mol

Rýhanııat • Keshe

Orynbor jáne qazaq zııalylary

Rýhanııat • Keshe

El erteńi – jalyndy jastar

Prezıdent • Keshe

Uqsas jańalyqtar