Rýhanııat • 07 Qarasha, 2019

Almatyda «Aspantaý asqan úrkin kósh» kitabynyń tanystyrylymy ótti

75 retkórsetildi

1948 jyly jıyrma myńǵa jýyq qazaqtyń otbasy dúnıe-múlkin býyp-túıip, qoı men jylqysyn, túıelerin aıdap, kommýnıster basqarǵan Qytaıdyń Shyńjań aımaǵynan azapty kóshin bastady. Kósh sońynan qalmaǵan kommýnıst jasaqtarynyń úzbeı jasaǵan soqqylary az bolmady. Oǵan qosymsha sýsyz shól dalamen júrgen kezde maly shólden óldi. Tıbettiń muzdy qyrattarynan, teńiz deńgeıinen bes jarym myń metr bıiktiktegi taý asýlarynan, jolsyz jerlermen, jan-jaǵy dushpan qabaqty bóten elmen ótken kezderde azyq-túliksiz túneıtin, baspanasyz qalyp, uzaq jol qııametin keshti. Eki jyldan soń jolǵa shyqqan qazaqtardyń alǵashqy sanynyń tórtten birinen az toby ǵana ábden tıtyqtap, Shyǵys Kashmırge jetti. Aman qalǵandary osy jerden baspana tapty. Biraq bul az ǵana ýaqytqa tynyǵý edi. Erjúrek adamdardyń kópshiligi Túrkııaǵa jaqsy ómirge jetemiz degenshe basqalary qıyn jolda qazaǵa ushyrady...

 Qalıbek hakim bastaǵan kósh ótken ǵasyrdyń 50-jyldary aryp-ashyp Túrkııa jerine jetti. Úrkin kóshtiń Túrkııaǵa at basyn tireýi eleń etkizgen tarıhı oqıǵalardyń birine aınaldy. Dál osy kezde aǵylshyn jýrnalısi Gofrı Laıas uly kósh kýágerleriniń aýzynan osynaý taǵdyrly sátti estip, jazyp alady. Qazaqtardyń kósh boıy kórgen aýyr taǵdyry  1956 jyly «Kazak Exodus» ataýymen Londonda kitap bolyp jaryqqa shyqty.

Jaqynda Gofrı Laıas jazǵan «Kazak Exodus» qazaq jáne orys tilderine aýdarylyp, «Aspantaý asqan úrkin kósh» jáne «Velıkıı ıshod kazahov» ataýymen «Amalbooks» baspasynan oqyrmanǵa jol jartty. Jobanyń jetekshisi, saıasattanýshy Baqytjan Buqarbaı  Almatyda «Ǵylym ordasyndaǵy» Sırek kitaptar mýzeıine tarıhı derekti basylymdardy syıǵa tarta otyryp, ǵylymı ortaǵa derekti basylymnyń jaryqqa shyǵý barysynan málimetter berip ótti.

«Tarıhta «Qazaqtardyń Shyńjańnan bosýy» ataýymen belgili bolǵan kitapta 40-60-jyldarda Qytaı qazaqtarynyń Shyńjańnan Qytaıdyń basqa aımaqtaryna, Mońǵolııa men Úndistanǵa májbúrli kóshý tarıhy baıandalady. Onda Qytaı kommýnısterine qarsy aıqasqan Ospan batyrdyń da erligi dáripteledi. Ǵalamtordan Ospan batyr jaıyndaǵy derekterdi izdestire kele Gofrı Laıas jazǵan kitap bar ekenin kóz jetkizip, oqyp kórý maqsatynda basylymdy izdestire bastadym. «Amazon» saıtynan aǵylshyn nusqasyn taýyp, eki-úsh júz jyl emes, osydan seksen jylǵa jýyq ýaqytta halqymyzdyń basynan keshkenderine qaıran qaldym» deıdi baspager.

Kitapta qanshama tyń maǵulmattar jatyr. Basylymnyń aǵylshyn nusqasy oqıǵa kýágerlerdiń óz aýzynan jazyp alynǵandyǵymen qundy. Sondaı-aq bul osy taqyrypqa baılanysty batysta jaryq kórgen alǵashqy kitap.  Onda avtor oqıǵalardy, kýágerler ómirin barynsha keń aýqymda baıandaıdy. Qanshama qıyn-qystaý kezeńdi bastan keshken halyqty rýh pen jigeri jetelep, urpaǵyn aman alyp qalýǵa septigin tıgizdi.  

Kitapty tanystyrý barysynda «Ǵylym ordasy» RMK bas dırektorynyń orynbasary, tarıh ǵylymdarynyń kandıdaty Nurlan Seıdin tarıhymyzǵa, mádenıetimizge qatysty qundy dúnıelerdi izdep, taýyp, aýdaryp shyǵarǵan baspagerdiń izdenisine rızashylyǵyn bildirip, qazaqtyń uly kóshiniń tarıhyna qatysty keıbir kezeńderge qatysty maǵulmattarmen bólisti.

Tarıhı qundy basylymdy Sırek kitaptar mýzeıine tabystaý bastamasyn kótergen zańger Aıgúl Kenjebaevanyń aıtýynsha, kitapty oqyǵannan keıin Qytaıdan kelgen aǵaıyndarmen suhbat quryp, olardyń kópshiliginiń el tarıhyndaǵy kósh jaıyndaǵy málimetterden beıhabar bolǵandyǵyna toqtalyp, aǵylshyn jýrnalısiniń kitapty jazýdaǵy sheberligi týrasynda aıtyp ótti. Sondaı-aq kitapta jaryq kórgen derekterdiń qujattamalyq sıpaty bar ekendigin aıta kele, basylymnyń ulttyq sanany qalyptastyrýdaǵy mańyzy zor dedi.  

 

ALMATY

Sońǵy jańalyqtar

Ulylar murasy – urpaqqa ónege

Aımaqtar • Búgin, 06:42

«Atyńnan aınalaıyn, Áýlıe ata»

Rýhanııat • Búgin, 06:40

Paralımpıadalyq nysandy aralady

Úkimet • Búgin, 06:24

El ardaǵy – elý esim

Qoǵam • Búgin, 06:20

On aıdaǵy ornyqty damý

Ekonomıka • Búgin, 06:17

Strategııalyq yqpaldastyq artady

Parlament • Búgin, 06:09

Mıssııa basshysymen kezdesti

Úkimet • Búgin, 06:08

Kúlki kerýeni № 14

Rýhanııat • Keshe

176 keli qyzylbalyqpen ustaldy

Aımaqtar • Keshe

6 myń shaqyrym jol aqyly bolady

Ekonomıka • Keshe

Arnaıy ekonomıkalyq aımaq

Ekonomıka • Keshe

Qaharmanǵa qurmet

Rýhanııat • Keshe

Maqsaty bıik «Mámile»

Aımaqtar • Keshe

JITS-ke qarsy is-sharalar ótedi

Medısına • Keshe

Talanttar tálimgeri

Rýhanııat • Keshe

Aqyn jáne onyń mýzasy

Rýhanııat • Keshe

Aýadan qarmaǵan aıyppul

Aımaqtar • Keshe

Sholohovqa aq bota syılaǵan

Aımaqtar • Keshe

Úrkimbaev úılesimi

Aımaqtar • Keshe

Uqsas jańalyqtar