Rýhanııat • 07 Qarasha, 2019

Ádilettiń appaq álemi

22 retkórsetildi

Sándik-qoldanbaly óner túri pape-mashemen on jyldan beri aınalysyp kele jatqan Ádilet Baımuqannyń qaǵazdan jasaǵan týyndylary Tuńǵysh Prezıdent mýzeıinde saqtaýly tur. Respýblıkalyq «Juldyz-aı» baıqaýynda júldeli oryndarǵa ıe bolypty.

Keýdesi esikteı, baltyry besikteı, badana kózdi saýyt kıgen batyrdyń túksıgen qabaqtarynyń astyna meıirim tabyn uıalatqysy kelgen. Ánsheıinde aıbarynan támam jurt yǵatyn, el qorǵany – erdiń júreginde, júzinde meıirim de bolǵany durys qoı. Taý tulǵasyna oraı óne boıynan qajyr men qaırattyń, órlik pen erliktiń lebi esip tursa. Al, myna bir esildiń quba talyndaı solqyldaǵan boıjetkenniń boıyna aqyl men parasat jaraspaq. Saryarqanyń lúp etken samal jelimen kózge kóriner-kórinbes bolyp terbeler náziktik te kerek shyǵar. Aradaǵy Alash jurtynyń máńgilik óshpesteı minsiz beınesin bahadúr batyr men aı sıpatty arýdyń boıyna qondyrsa, bar qazaqtyń keskini menmundalap qylań bermeı me?..

Nur Otan partııasy oblystyq fılıaly uıymdastyrǵan «Kedergisiz keleshek» jobasy aıasyndaǵy festıvalde dál osyndaı músinderdi minsiz qalyptaýǵa umtylyp kele jatqan 16 jasar Ádiletpen jolyqtyq. Jatyrqap-jatsynbaıdy eken. Jas júregindegi alqaýsyz armannyn jaıyp saldy. Keleshekte mynaý degen qolóner sheberi atansam deıdi. Onda da jańa josyqtaǵy pape-mashe túrinen. Aıtqandaıyn, pape-mashe fransýz tilinen nobaılap qotarǵanda «shaınalǵan qaǵaz» degen maǵynany bildiredi eken. Til fransýzdiki bolǵanymen, ónerdiń tirshilik bastaýy Qytaıda qanat jaıǵan.

Oqyrmanǵa túsinikti bolýy úshin sál ǵana taratyp aıtatuǵyn bolsaq, bul ýyldyrǵysh zat qosylǵan qaǵaz massasy. Áldebireýler úshin ánsheıin sándik-qoldanbaly óner túri bolsa, Ádilet tárizdi qııal keńistigi keń sheberler úshin shet-shegi joq baıtaq álem.

Máselen, Ádilettiń ózi osy ónerdi ómiriniń bir bólshegi sanaıdy eken. О́z qolymen jasaǵan músinderimen syrlasyp, keńesedi. Syrtqy keskin-keıip qana emes, ishki jan-dúnıesindegi jaýhar dúnıeni de jarqyratyp kórsetkisi keledi. Músinderiniń basym kópshiligi Alashtyń bahadúr batyrlary. Olar eshqashan qıyndyqtan qoryqpaǵan. Taǵdyr-talaıyndaǵy kóldeneńnen kılikken qıyndyq ataýlyny jaýjúrektigimen, qaısarlyǵymen jeńgen. Kishkentaı kezinen beri talma aýrýyna shaldyqqan Ádilet, bálkim, taǵdyrdyń salǵan tálkegin kátepti qara nardaı tózimdiligimen jeńgisi kelgen shyǵar. Tal boıyna qaısarlyq bitse eken dep tileıtin bolar, syrqatpen kúresý úshin de syrttan minez kerek qoı.

– Balam kishkentaıynan beri ónerge birtaban jaqyn. Balalar shyǵarmashylyq úıine barady. Kádimgi kóp adam eskere bermeıtin qaǵaz qaldyqtarynan áp-ádemi músinder jasaýǵa yntyq. Talabyna nur bitsin dep otyramyn, – deıdi Ádilettiń anasy Ázına Salyqova, – eńbegin el kórgeni durys qoı. Baǵy janyp, baǵalanyp jatsa, balanyń da yntasy arta túspeı me?  Esirkeı eskerip, jasaǵan buıymdaryn el nazaryna usynyp jatqan Nur Otan partııasynyń bastamasy baǵaly jaı eken.

Festıvalden soń taǵy bir márte jolyqtyq. Bul joly Ádilettiń ýyljı nurlanǵan júzine ózi qalyptaǵan músinderdiń dıdaryndaǵy qajyrdyń qonaqtaǵanyn kórip qýanyp qaldym.

 

Aqmola oblysy

      

 

Sońǵy jańalyqtar

21 jyl boıy qujatsyz júrgen

Aımaqtar • Keshe

VII PR forýmy Almatyda ótti

Aımaqtar • Keshe

Bas basylymnyń baıtaq belesi

Aımaqtar • Keshe

Qaıta oralǵan qumarshyq

Aımaqtar • Keshe

Termeshiler tereńnen terbedi

Ádebıet • Keshe

Haziretter qazynasy

Rýhanııat • Keshe

«Speshranda» saqtalǵan...

Rýhanııat • Keshe

Zań kerek!

Ekologııa • Keshe

El qurmeti erekshe

100 • Keshe

It júgirtip, qus saldy

Aımaqtar • Keshe

Senim hám serpin

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar