100 • 08 Qarasha, 2019

Ǵasyrlyq tarıh tarazylandy

196 retkórsetildi

Tuǵyry bıik tulǵalar

Tar zamanda taǵdyry talqyǵa tússe de ulttyń múddesin ulyqtaǵan  tulǵalardyń erligi ár kez urpaq jadynan óshpek emes. Mine, sondaı qaıratkerlerdiń sho­ǵy­rynda zamanynan oza týǵan Alash arystary Turar Rysqulov pen Sultanbek Qojanovtyń erligi men eńbegi bir bólek álem. Bıyl qos arysymyzdyń týǵanyna 125 jyl tolýy respýblıkalyq deńgeıde ár óńirde atap ótilýde. Degenmen, Shym­kent qalasynda alashtanýshy ǵalymdar men zııaly qaýym bas qosqan bul jıyn­nyń jóni bólek, josyǵy erek.

Qos tulǵa da qazaq baspasóziniń qa­lyptasýyna yqpal etip, basshy­lyq qyzmetter atqarǵan, qazaq jýrnalıstı­kasynyń kóshin órge súıregen qaıratker azamattar. Eki qaıratker de Alashqa oı salar, ultynyń kókirek kózin ashar aǵar­týshylyq baǵytta eńbek etti.

Shymkent shaharynyń tórinde  Alash­­qa adal asyl perzentterdiń 125 jyldyǵyna oraı «Tuǵyry bıik tulǵalar» taqyrybynda respýblıkalyq ǵylymı-tájirıbelik konferensııa ótti.

Elbasynyń «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasy aıasynda Shymkent qalasy ákimdigi uıymdas­tyrǵan konferensııany «Egemen Qazaqstan» respýblıkalyq gazeti» aksıo­nerlik qoǵamynyń basqarma tóra­ǵasy D.Qydyráli júrgizdi. Keleli jıynda Shymkent qalasynyń ákimi  Erlan Aıtahanov tushymdy baıandama jasady. 

«Týǵan eliniń táýelsizdigin armandap, sol úshin janyn pıda etken arystarymyz T.Rysqulov pen S.Qojanov ulysymnyń uıytqysy sanalatyn Ońtústik ólkesinen, sonyń ishinde qazaq eliniń tarıhy men taǵdyrynda erekshe orny bar qazynaly Qarataýdyń eki basynda bir jyly dúnıege kelip, bir jyly qapııada qaza tapty. Uly babalarymyzdyń atamekeni shejire men ańyzǵa toly, shejireli Qarataý, syrly Sozaq jáne asqaq Alataý men qasıetti Qarataý túıisken tustaǵy Túrkibasy, jer jánnaty Aqsý Jabaǵyly ekenin biz maqtan tutamyz. Qazirgi tań­da qaıratkerlerdiń qoǵamdyq-saıası qyz­meti men ádebı-mádenı murasyn zertteý, zerdeleý jumystary jan-jaqty júr­gi­zilýde. «Yntymaqty eldiń – yrysy mol», deıdi dana halqymyz. Yntymaǵymyz ydyramasa, biz úshin alynbaıtyn asý, baǵynbaıtyn beles bolmaıdy. Birligimiz jarasyp, yn­tymaǵymyz nyǵaısa ǵana Máńgilik el bolý muratyna jetemiz. Osydan 125 jyl buryn bir jyly dúnıege kelip, 81 jyl buryn bir kúnde Máskeý túrmesinde mert bolǵan tulǵalardyń rýhyna arnalǵan búgingi ǵylymı konferensııa da bizdiń birlikte ekenimizdi, uly babalarymyzdyń amanatyna adal ekenimizdi aıǵaqtaı túsedi», dedi qala ákimi.

Sóz tizginin alǵan Qazaqstan Ǵalym­dar odaǵynyń prezıdenti, professor Orazaly Sábden taý tulǵaly Turar Rys­qulovtyń tulǵalyq qalyptasýy men memlekettik qyzmettegi beınesine, eko­no­mıkalyq muratyna keńinen toqtalyp, qazaqty bodandyq qamytynan qalaı qutqaramyn dep arpalysqan tulǵanyń qysqa ǵumyrdaǵy tyndyrymdy jumys­tary jóninde áńgimeledi.

«О́tken jolymyzdy oı eleginen ótkizsek, Qazaqstan men Ortalyq Azııa ha­lyq­taryn patshalyq Reseıdiń otar­lyq ezgisinen azat etý ıdeıasyn jan-tánimen iske asyrýǵa eńbek etken qa­zaq zııalylarynyń alǵashqy legi – kór­nekti memleket qaıratkerleriniń murala­ryn bilýdiń, olardy qazirgi ómirge paı­dalanýdyń mańyzy zor. Bul ásirese keleshekti jasaıtyn jastarǵa ónege jáne qaırat-jiger beredi. Solardyń ishinde Turar Rysqulovtyń som tulǵasy erekshe kózge túsedi. Naqty eńbekterine toqtalar bolsaq, Túrkistandaǵy sharýa­lardyń jaǵdaıyn ekonomıkalyq jaǵy­nan baǵalaı otyryp, ólkedegi aýyl tur­­ǵyn­darynyń sharýashylyq júrgizýi úshin jer úlestirip berýdi jáne sýarmalyq sýǵa qol jetkizýdi talap etken. Turardyń tikeleı qatysýymen ortaazııalyq aýylsharýashylyq banki qu­rylyp, dıhandarǵa nesıe uıymdas­ty­rylǵan.О́zi basshylyq jasaǵan kezeńde maqta sharýashylyǵy damytyldy. Bir sózben aıtqanda, Turar Rysqulovtyń talaı jyldar boıǵy kúni-túngi eńbekteriniń kólemi – óte aýqymdy, tyndyrǵan isi – san salaly. Ashyǵyn aıtý kerek, bulardy ıgerý úshin elimizde «Turartaný ǵylymı-zertteý ınstıtýtyn» qursa, tulǵanyń qyry tolyqtaı ashylar edi», dedi Orazaly Sábden.

Qaıyrymdy qala turǵyndaryn ót­­ken tarıhpen, babalar muratymen sý­syn­datqan konferensııada belgili qojanovtanýshy ǵalym, jazýshy  Beı­bit Qoıshybaev, Ulttyq ǵylym aka­demııasynyń korrespondent-múshesi, fılologııa ǵylymdarynyń doktory Amantaı Shárip, tarıh ǵylymdarynyń doktory, professor Haziretáli Tursyn eki arystyń ómiri men eńbekteri ha­qynda tarıhı derekterge baı baıandama jasady.

Amantaı Shárip Túrki dúnıesiniń tarlan tulǵasy Mustafa Shoqaı men Alash arysy Sultanbek Qo­janovtyń taǵdyryn toǵystyrǵan eń aldymen el bolashaǵyn tereń baǵamdaǵan perzenttik murattastyq pen parasatty múddelestik ekendigin tilge tıek etti. Sondaı-aq, eki alyptyń aralas-qura­lastyǵy Túrkistan ólkesinde Qazan tóń­kerisine deıin jáne odan keıin ór­bigen saıası oqıǵalarmen sabaqtasyp jatqandyǵyn aıtty.

Al Haziretáli Tursyn Sultanbek Qojanov týraly muraǵattar qoınaýynan syr shertken tarıhı baıandama jasady.

Jumat Shanın atyndaǵy Qazaq drama teatrynda ótken konferensııaǵa Nur-Sultan, Almaty, Túrkistan, Shym­kent qalalarynan kelgen Sultanbek Qojanov pen Turar Rysqulovtyń ómir joldaryn zertteýmen aınalysyp júr­gen ǵalymdardyń derekterge baı baıandamalary zal toly qaýymdy ótken tarıhymyzǵa saıahat jasatqandaı áserge bóledi. Babalardyń erligin oı eleginen ótkizgen jurt jıyn sońynda tulǵatanýshy ǵalymdarmen emen-jarqyn pikir almasyp, rýhanı baıyp qaıtty. 

Aıta keterligi, konferensııa jumy­synyń jemisi retinde Shymkent qalasy ákimdiginiń qoldaýymen Sultanbek Qojanov pen Turar Ryskulov týraly ta­rıhı tyń derekter arnaıy kitapqa jınaqtalyp, is-shara qatysýshylaryna usynyldy.

Búginde elimizdiń túkpir-túkpirinde qazaqtyń bas gazetiniń qalyptasýyna eńbek etken Alash arystaryn tanýǵa ar­nalǵan jıyndar men ǵasyrlyq basylym – «Egemen Qazaqstan» gazetiniń mereıtoıyna arnalǵan túrli deńgeıdegi merekelik sharalar kóptep ótkizilýde.

El gazeti shyraıly Shymkentte

Biz 125 jyldyǵyn merekelep otyr­ǵan qos báıterek – S.Qojanov pen T.Rysqulovty qazaq baspasóziniń kósh­bas­shylary desek qatelespeımiz. Anyǵynda, qarańǵy qazaq kóginde kún bolyp, qaımana qazaqtyń saýatyn ashýǵa, hat tanyp, gazet oqýǵa úıretken de osylar-tuǵyn. Atynan at úrketin Stalınge hat jazǵan da osy bir zııaly, qalam qýatymen qaıratkerligi qabysqan tulǵalarymyz edi.

Alǵash «Ushqyn», keıingi saıası kezeńderde ataýy birneshe márte ózge­rip, táýelsizdik jyldary «Egemendi Qazaqstan», «Egemen Qa­zaqstan» bolyp jańasha arnaǵa túsken baıtaǵymyzdyń bas basylymynyń shyǵa bastaǵanyna 100 jyl. Osy aıtýly merekege oraı ǵasyrlyq basylym jyl basynan beri oblys ortalyqtary men megapolısterde túrli sharalar sherýin ótkizip keledi.

Sondaı ıgi sharanyń biri Shymkentte ótip, gazet basshysy Darhan Qy­dyráli, basylym ardageri Súleımen Mámet pen tájirıbeli jýrnalıst Qara­shash Toqsanbaı oqyr­mandarmen júzdesti.

Áýeli shyǵarmashylyq top kezdesý ótetin kitaphana ǵımaratynda 100 jyldyq tarıhy bar basylymnyń ótkeni men búgininen syr shertetin kitap kórmesimen tanysty. «Otyrar» kitaphanasynda ótken baıtaǵymyzdyń bas gazetiniń mereıtoılyq kezdesýin «Alash» ádebı syılyǵynyń ıegeri, jazýshy Marhabat Baıǵut júrgizip otyrdy. 

«Zamandar aǵysymen el gazetiniń mazmun men formatyna ózgeris engizdik. Elde bolyp jatqan saıası-qoǵamdyq ózgeristerge der kezinde ún qatyp, aq­parat taratýda eldiń kóshin bastadyq. Eń birinshi kezekte oqyrman qaýym úshin oqylymdy, qyzyqty gazet usynýǵa talpyndyq. Elimizde kúrmeýi sheshilmeı, túıini tarqatylmaı jatqan ózekti máselelerdi gazettiń birinshi  betinen berip, úkimet pen jergilikti bıliktiń nazaryna usyna bildik. Gazetimiz aqparattyq qoǵamǵa saı óz saıtyn iske qosyp, gazettiń elektrondy jazylýshylary úshin de jumys isteı bastady. Búginde «Egemendi» Qytaı, Mońǵolııa, Túrkııa, Eýropanyń biraz elderindegi qandastarymyz da úzbeı oqyp keledi. Zaman aǵymymen redaksııanyń shyǵarmashylyq quramyna jastar qabyldanyp, jýrnalıstıka fakýltetiniń stýdentteri «Egemenniń» akademııasynda» dáris alyp, maman bolýǵa mashyqtanýda», dedi D.Qydyráli oqyrmandarmen kezdesýde.

Salıqaly kezdesýde el gazetiniń ardageri Súleımen Mámet basylymda jaryq kórgen tushymdy maqalalarǵa toqtalyp, keńestik kezeńniń ózinde de syn maqalalardyń basylym betinen jıi-jıi kórinis tapqandyǵyn tilge tıek etti. Uzaq jyldar bas basylymda bilim, áleýmettik sala boıynsha qalam terbegen S.Mámet óziniń shyǵarmashylyq izdenisterimen bólisti.

Gazettiń sholýshysy Qarashash Toq­san­baı Shymkenttegi oqyr­mandardyń qazaq gazetterine degen janashyrlyǵyn aıta kele, óziniń 30 jyl­ǵa jýyq gazette ótken ómirinen syr shert­ti. Bir kezderi oblystyq «Ońtústik Qazaq­stan» gazetinde óndiristik tájirıbeden ótkendigin eske aldy.

Al bas basylym basshysy «Egemenniń» kóptegen oqyrmany Ońtústik ólkesiniń turǵyndary ekendigin aıtyp, jazylymǵa janashyr aǵaıynǵa alǵysyn bildirdi.

Ońtústik ólkesi men úshinshi mega­polıstiń tanymal qalamgerleri, belgili jýrnalıster, qalalyq ishki saıasat jáne din isteri basqarmasynyń basshysy Janar Bektaeva, BAQ ókilderi, kitaphana qyz­metkerleri men oqyrmandar qatysqan kezdesý suraq-jaýap túrindegi erkin pikir almasý alańyna aınaldy.

Júzdesý barysynda qalamgerler estelikterimen bólisip, el tarıhyndaǵy erekshe orny bar, ǵasyr jasaǵan gazettiń respýblıka ómirindegi alatyn orny men mańyzy týraly salıqaly sóz qozǵady.

Kezdesý barysynda óńir­de eńbek etken ardager jýrnalıs­ter Marhabat Baıǵut, Baqtııar Taı­jan, Shoıbek Orynbaı men jergilikti jýr­nalıs­terdiń aqsaqaly Baıdýlla Qonysbek «Egemen Qazaqstan» gazetine 100 jyl» mereıtoılyq medalimen marapattady.

Qazaq baspasózine qamqor shymkenttik oqyrmandar Nur-Sultan qalasynan kelgen qonaqtarǵa kókeıde júrgen su­raq­­taryn qoıyp, jaqsy suhbatqa kýáger boldy. Kezdesý sońynda gazet ardagerlerimen estelik sýretke túsip, ǵasyrlyq toıyna qutty bolsyn aıtyp, shyǵarmashylyq tabys tiledi.

 

ShYMKENT

 

Sońǵy jańalyqtar

Keńeıtilgen alqa otyrysy ótti

Qoǵam • Búgin, 09:05

Erlikti el bilýi tıis!

Qoǵam • Búgin, 08:53

Sapardaǵy syr

Rýhanııat • Búgin, 08:51

Turǵyndar qaýipsizdigi – basty nazarda

Aımaqtar • Búgin, 08:47

Aǵalardyń jas shaǵy

100 • Búgin, 08:42

Aqańnyń amanaty

Rýhanııat • Búgin, 08:40

Taralym hám qaralym

100 • Keshe

Tarhan tekti redaktor

100 • Keshe

Júz jyl

100 • Keshe

Aldaǵy kúnderi aýa raıy qandaı bolady?

Qazaqstan • 20 Qarasha, 2019

Elbasy Joǵarǵy sot Tóraǵasyn qabyldady

Qazaqstan • 20 Qarasha, 2019

Tapa tal tústegi qaraqshylyq

Aımaqtar • 20 Qarasha, 2019

Uqsas jańalyqtar