Qoǵam • 08 Qarasha, 2019

Ǵalymnyń haty ólmeıdi...

84 retkórsetildi

Sanaly ǵumyryn ǵylymǵa arnap, sońyna talaı qundy dúnıe qaldyrǵan ǵalymdar az emes. Sonyń biri – úzdiksiz izdenis pen jankeshti eńbektiń nátıjesinde óz qoltańbasyn qalyptastyryp, qanshama shákirt tárbıelegen akademık Ábdiǵappar Kenjebaıuly Jákelov.

1932 jyly Jambyl obly­synyń Jambyl aýdanynda ómirge kelgen ol 1954 jyly qazirgi Q.Sátbaev atyndaǵy Qazaq ulttyq tehnıkalyq ýnıversıtetiniń geologııalyq barlaý fakýltetin támamdady. Budan soń Soltústik Qazaqstan geologııalyq basqar­masyna jiberilip, jańadan qurylyp jatqan tyń ıgerý keń­sharlary úshin jerasty tushy sýlaryn izdeýmen, sondaı-aq Qostanaı oblysynyń birqatar temir-ken oryndarynda gıdrogeologııalyq jaǵdaıdy zertteý­men aınalysty. Kóptegen tyń ıgerý keńsharlaryn sapaly jerasty sý kózderimen qamtýǵa múmkindik bergen zertteýleriniń joǵary tıimdiligi úshin 1957 jyly «Tyń jerlerdi ıgergeni úshin» medalimen marapattaıdy. Keıin bul tájirıbesin birqatar ekspedısııada paıdalandy. Máselen, Á.Jákelov júrgizgen zertteý­ler arqyly birqatar iri jerasty tushy sýlarynyń oryndary ashylyp, barlandy. Jambyl oblysyndaǵy Talas-Assa, Lýgovoe, burynǵy Ońtústik Qazaqstan oblysyndaǵy Badam-Saıram, Tassaı-Aqsý birqatar aýdan ortalyqtary men eldi mekenderdi sýmen qamtamasyz etti. Ǵalymnyń eńbegi eleýsiz qalmady. 1970 jyly Talas-Assa jáne Tassaı-Aqsý jerasty sý kenderin ashqany úshin «Ken oryndy tuńǵysh ashýshy» tósbelgisimen marapattalady.

Belgili ǵalym óziniń kúrdeli óndiristik qyzmetin únemi ǵylymı-zertteý jumystaryn júrgizýmen ushtastyra bildi. Alǵashqy ǵylymı eńbekteri Shý-Sarysý oıpatynyń ońtústik, ońtústik-shyǵys jaǵynyń jáne Moıynqum aımaǵynyń jerasty sýlarynyń qalyptasýynyń óńirlik zańdylyqtaryn anyqtaýǵa arnalǵan. Sondaı-aq Qazaq KSR Geologııa mınıstrligi júıesinde jemisti eńbek etken ǵalym munaı-gaz jáne hımııalyq shıkizattarǵa geologııalyq barlaý jumysyna da atsalysty. Jańadan ashylǵan kenderdi ıgerý úshin Batys Qazaqstan jáne burynǵy Ońtústik Qazaqstannyń shóleıt aýdandarynda jeras­ty sý kózderin izdeý jáne barlaýdy kúsheıtý mindetin júzege asyrý úshin birneshe ekspedısııa uıymdastyrdy. Kóp jyldar boıy júrgizgen zertteýleri iri monografııa retinde basylyp, 1984 jyly doktorlyq dıssertasııasyn qorǵady. Munyń bári elimizde aýyl sharýashylyq nysandaryn sýmen qamtamasyz etý úshin qolǵa alynǵan irgeli isterge  ǵalymnyń bastamasymen ózi jetekshilik etken «Qazgıdrogeologııa» birlestiginde jerasty sýlarynyń ızotoptyq jáne gazdyq quramyn zertteý, jasyn anyqtaý boıynsha zerthanalyq jumystary atqaryldy. Budan bólek Aral men Balqash aımaqtaryndaǵy máselelerge qatysty zertteýlerdiń de basy-qasynan tabyldy. 1981 jyly iri qalalar men óndiris ortalyqtaryn jer­asty sýlarymen qamtamasyz etý maqsatynda barlaý jumystarynyń teorııalyq negizderi men ádistemelerin jetildirgeni jáne olardy óndiriske engizgeni úshin KSRO Memlekettik syılyǵynyń laýreaty ataǵyna ıe bolsa, al 1992 jyly elimizde geologııalyq qyzmettiń qurylǵanyna 100 jyl tolýyna oraı «Jer qoınaýyn barlaýda sińirgen eńbegi úshin» medalimen marapattaldy. 1990 jyldan bastap UǴA júıesine
aýysyp, Gıdrogeologııa jáne gıdrofızıka ınstıtýty dırektorynyń orynbasary qyzmetin atqardy. Tıan-Shan orogendi beldeýiniń bıik taýly aımaqtarynyń, taý etegindegi jazyqtary jerasty sýlarynyń damý úrdisin anyqtaýǵa baılanys­ty muz basqan aımaqtardyń jáne máńgi muz basqan jynystardyń taýly jáne taý bókterindegi aýdandardyń jerasty sý qorlaryn tolyqtyrýdaǵy róline baǵa berý boıynsha irgeli zertteýler jasady. Sonymen qatar Á.Jákelovtiń jetekshilik etýimen Semeı ıadrolyq polıgonynda jerbeti jáne jerasty sýlarynyń radıoaktıvtik lastaný dárejesin jáne halyqqa sharýashylyq aýyzsýdy paıdalaný úshin jerasty sýlarynyń kólemin anyqtaý jumystary júrgizilgen. Budan bólek ǵalym Sý kodeksin jáne Jer qoınaýy týraly zańyn daıyndaýdaǵy Úkimettik komıssııanyń múshesi, Jer ǵylymy boıynsha JAK-tyń saraptama keńesi tóraǵasynyń orynbasary, Gıdrogeologııa jáne gıdrofızıka ınstıtýtyndaǵy gıdrogeologııa salasy boıynsha doktorlyq dıssertasııalyq keńestiń, sonymen qatar seısmıkalyq qaýipke jáne zilzalaǵa boljam jasap, baǵa berýdegi Respýblıkalyq keńestiń múshesi, UǴA ekologııa máselesi boıynsha ǵylymı keńes tóraǵasynyń orynbasary boldy. 100-den astam ǵylymı eńbek pen tórt monografııasy jaryq kórdi. Júrek saǵaty 88 jasqa qaraǵan shaǵynda toqtaǵanymen, gıdrogeologııa salasynyń damýyna úles qosyp, sońyna óshpes mura qaldyrǵan ǵalymnyń haty qashanda ólmek emes.

 

Seısenbek MUSTAFAEV,

geologııa-mıneralogııa ǵylymdarynyń doktory, Ulttyq ınjenerlik ǵylym akademııasynyń akademıgi

 

Sońǵy jańalyqtar

Egemendikter elge shyqty

Qazaqstan • Keshe

Fýtzal: «Qaırat» ese qaıtardy

Sport • 16 Qarasha, 2019

Fýtzal: «Qaırat» utyldy

Sport • 16 Qarasha, 2019

Jetisýdan kelgen jeteý

16 Qarasha, 2019

Sapasyz úılerdiń kóbi apattyq jaǵdaıda

Aımaqtar • 16 Qarasha, 2019

Elorda ortalyǵynda avtokólik órtendi

Qazaqstan • 15 Qarasha, 2019

MMA: Jastardyń Bahreınde baǵy jandy

Sport • 15 Qarasha, 2019

Baspasóz róli – basty másele

Ádebıet • 15 Qarasha, 2019

Elordada Farıza Ońǵarsynova kóshesi ashyldy

Qazaqstan • 15 Qarasha, 2019

Qazaqstanǵa sheteldik bankter keledi

Ekonomıka • 15 Qarasha, 2019

Qostanaı fılarmonııasyna 75 jyl toldy

Rýhanııat • 15 Qarasha, 2019

Uqsas jańalyqtar