Parlament • 08 Qarasha, 2019

Memlekettik qyzmet kórsetý sapasy – el damýynyń bir kórsetkishi

29 retkórsetildi

Keshe Parlament Senatynyń Tóraǵasy Darıǵa Nazarbaevanyń tóraǵalyǵymen Palatanyń jalpy otyrysy ótip, onda elimiz úshin mańyzdy birqatar zań jobalary qabyldandy.

 О́zara áriptestikti arttyratyn qujat

Joǵarǵy Palata depýtattary Senat otyrysynda Anastasııa Shegorsovany Ortalyq saılaý komıssııasynyń múshesi etip taǵaıyndady. Bu­dan keıin «Qazaqstan Respýblıkasy men Ýk­raı­na arasyndaǵy ekstradısııalaý týraly shart­ty ratıfıkasııalaý týraly» zań jobasy qaraldy.

«Búginde Ýkraınamen arada qylmystyq qýdalaý salasynda ózara senim qalyptasqan. Sońǵy úsh jylda Ýkraına bizge 6 qylmyskerdi ustap berdi. Qazir atalǵan elde jasyrynyp júrgen 6 adam bar. Olardy qaıtarý qaralyp jatyr. Bul shart sol qarym-qatynasty joǵary dárejede bekitip, yntymaqtasýdyń jalǵasy bolmaq», dedi Bas prokýrordyń orynbasary Marat Ahmetjanov.

Onyń sózine qaraǵanda, bul shart qylmystyq jaýapqa tartý jáne sot úkimin oryndaý úshin adamdardy ustap berý máselesin sheshedi. Shart boıynsha jasalǵan qylmys úshin eki elde de keminde bir jylǵa bas bostandyǵynan aıyrý kózdelgen bolsa nemese sottalǵan adamnyń ótelmegen merzimi 6 aıdan kóp bolsa ol ustap beriledi. Árıne, adamdy berýden bas tartý negizderi de kózdelgen. Mysaly, bir tarapta qylmys dep sanalatyn áreket ekinshi jaqta olaı bolmasa nemese qýdalaý merzimi ótip ketse, suralyp otyrǵan áreket áskerı qylmysqa jatsa, ustap berý egemendikke, ulttyq qaýipsizdikke nuqsan keltiretin bolsa, sondaı-aq Qazaqstannyń zańnamasyna nemese halyqaralyq mindettemelerge qaıshy kelse, onda adamdy berý-bermeýdi ár memleket ózi sheshedi. «Búginde eki el arasynda bul másele Mınsk konvensııasymen rettelýde. Konvensııa ekijaqty shart jasaýǵa tyıym salmaıdy», – dedi M.Ahmetjanov.

Senator Andreı Lýkın óz kezeginde: «Shart­ty ratıfıkasııalaý eki eldiń qylmysqa qarsy kúrestegi yntymaqtastyqtyń tıimdiligin arttyra­dy. Sharttyń negizgi maqsaty – qylmys­tyq qýdalaýdy júzege asyrý nemese ustap be­rýge týra keletin qylmystar boıynsha sot úki­min oryndaý úshin olardyń aýmaǵynan izdeý salynǵan adamdardy ekstradısııalaý salasynda yntymaqtastyqty júzege asyrý», – dep atap ótti.

Sondaı-aq senator Sársenbaı Eńsegenovtiń aıtýynsha, Shart egemendikti jáne teńdikti ózara qurmetteýge negizdele otyryp jasalǵan. Ol qylmystylyqqa qarsy is-áreketti jú­ze­ge asyrýdyń tıimdi quqyqtyq negizin qalaı­dy. Daýys berý nátıjesinde Qazaqstan Respýb­lıkasy men Ýkraına arasyndaǵy ekstradısııa­laý týraly shart ratıfıkasııalandy.

 Keden zańnamasyn buzý táýekelderin azaıtady

Otyrys barysynda «1994 jylǵy 15 sáýir­degi Keden isterindegi yntymaqtastyq jáne ózara kómek týraly kelisimge ózgerister engizý týraly hattamany ratıfıkasııalaý týra­ly» zań jobasy talqylanyp, sońynda atal­ǵan qujat ratıfıkasııalandy. Zań jobasyn Qarjy mınıstriniń mindetin atqarýshy B.Sholpanqulov tanystyrdy. Memleketterdiń ortalyq keden organdarynyń arasynda ári memleketterdiń aýmaqtyq keden organdary arasynda tikeleı júzege asatyn taraptardyń suraý salýlarmen almasýy qujattaǵy jańa­lyq­tardyń biri bolyp otyr. Bul keden zańnamasy talaptarynyń buzylýyn kórsetetin derekterdi nemese mán-jaılardy anyqtaý úshin tıimdi yntymaqtastyqqa yqpal etetin bolady.

Hattama TMD-ǵa qatysýshy memleketterdiń úki­metteri arasynda yntymaqtastyqty keńeı­týge jáne tereńdetýge, járdemdesýge ári ózara kómek kórsetýge baǵyttalǵan. «Atalǵan kelisim TMD memleketteri keden qyzmetteriniń ózara is-qımyl tártibin retteıtin negizgi halyqaralyq shart bolyp sanalady. Kelisimge qol qoıylǵannan beri jıyrma jyldan astam ýaqyt ótti. Osyǵan baılanysty atalǵan qu­jat normalaryn tıisti ózgerister engizý jolymen jetildirý qajet. Hattama keden sala­syndaǵy TMD normatıvtik-quqyqtyq bazasyna júrgizilgen túgendeý qorytyndysy boıynsha TMD elderimen birlesip ázirlendi», – dedi B.Sholpanqulov. Onyń aıtýynsha, máli­metterdi berý, saýaldardyń mazmuny, saýal­dy oryndaý, alynǵan aqparatty paıdalaný máselelerine qatysty birqatar negizgi baptar­ǵa ózgerister engizý usynylady. «Zań jobasyn qabyldaý kedendik shekaralar arqyly ótki­zile­tin taýarlar men kólik quraldaryna keden baqylaýyn qamtamasyz etýge, TMD elderi keden organdarynyń qyzmetin úılestirý men tıimdi ózara is-qımylyn qamtamasyz etýge, keden zańnamasyn buzý táýekelderin barynsha azaıtýǵa, sondaı-aq keden operasııalaryn jasaýdy jetildirýge yqpal etedi.

Talqylaý barysynda Senat Tóraǵasy mem­le­kettik shekaradaǵy ótkizý beketterin jańǵyr­tý jónindegi birlesken jospardy ázirleý qajettigine jaýapty memlekettik organdardyń nazaryn aýdardy.

 Halyq áýre-sarsańǵa túspeýi tıis

Kelesi kezekte Parlament Májilisi maqul­daǵan «Qazaqstan Respýblıkasynyń keıbir zańnamalyq aktilerine memlekettik qyzmetter kórsetý máseleleri boıynsha ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly» zań jobasy eki oqylymda qaralyp, nátıjesinde atalǵan qujat qabyldandy. Qujattyń negizgi mazmunyn Májilis depýtaty Maıra Aısına tanystyrdy. Otyrysta belgili bolǵandaı, zań jobasy Qazaqstan Respýblıkasynyń memlekettik qyzmetter salasyndaǵy zańnamasyn jetildirý maqsatynda ázirlengen. Osy oraıda qyzmetterdi alýdy jeńildetý, onyń ishinde qyzmet alýshyǵa suraý salynyp, uıaly baılanystyń abonenttik qurylǵysy arqyly qyzmet kórsetýshiniń bastamasy boıynsha usynylatyn qyzmet kórsetýdiń proaktıvti tásilin engizý jolymen jeńildetý kózdeledi. Zań jobasymen memlekettik organdardyń jańa memlekettik qyzmetterdi elektrondy formatta kórsetý jónindegi quzyreti tolyqtyrylǵan. Atap aıtqanda, memlekettik áleýmettik járdemaqylardy taǵaıyndaý kezindegi memlekettik qyzmetter kórsetý rásimderi naqtylandy. Sonymen qatar azamattyq hal aktilerin memlekettik tirkeý, zańdy tulǵalardy tirkeý jáne fılıaldar men ókildikterdi eseptik tirkeý qyzmetteri ońtaılandyrylady. M.Aısınanyń sózine qaraǵanda, kompozıt naqty ómirlik jaǵdaı týyndaǵan kezde adamnyń bir ótinish arqyly birneshe ózara baılanysty qyzmetterdi alýyna múmkindik beredi. Osyǵan baılanysty, zeınetkerlerge óz zeınetaqysyn alý úshin ártúrli mekemelerge baryp, árqaısysy 3-7 jáne odan da kóp qujattan turatyn úsh bólek qujattar paketin daıyndaý qajettigine jol berilmeıdi. Endi elektrondy ótinishten keıin jeke kásipkerlikti tirkeý bir saǵatta iske asyrylady. Bul sybaılas jemqorlyq táýekelderin bolǵyzbaıdy jáne bızneske qolaıly jaǵdaı jasaýǵa múmkindik beredi. Osy oraıda elektron­dy formatqa kóshirý ári qujattar tizbesin ońtaılandyrý kózdelgen. Nátıjesinde, jeke ká­sipkerlikti tirkeý elektrondy ótinish beril­gen kezden bastap qazirgideı bir kún emes, bir saǵattyń ishinde júzege asyrylatyn bolady.

Senat basshysy zań jobasyn talqylaý bary­synda sybaılas jemqorlyq sebepteriniń alǵashqy ondyǵy arasynda: mamandarda emdelý jáne qabyldaýynda bolý, jumysqa ornalasý, jer ýchaskesin alý jáne resimdeý, balany balabaqshaǵa ornalas­tyrý jáne taǵy basqa máseleler bar ekenine toqtalyp, Sıfrlyq damý, ınnovasııalar jáne aeroǵarysh ónerkásibi mınıstriniń orynbasary Abylaıhan Ospanov pen «Azamattarǵa arnalǵan úkimet» memlekettik korporasııasynyń» basqarma tóraǵasy Ásemgúl Baltashevadan «Bul baǵytta qandaı jumystar atqarylýda? Uzaqqa sozylý jáne merzimderge baılanysty ne bolyp jatyr? Barlyq bilim berý mekemelerindegi aqparattandyrýdy je­del­detý, onlaın tártibi men elektrondy túrdegi­deı aıqyn da ashyq bolýy úshin ne isteý kerek?» dep surady.

A.Ospanov memlekettik qyzmetterdi ońtaı­landyrý jáne avtomattandyrý boıynsha 500-ge jýyq jol kartasy bekitilgenin túsindirdi. «Onda siz jańa ǵana atap ótken memlekettik qyzmetter bar, olar elektrondy sıpatqa kóshken sııaqty kórinedi, degenmen azamattar atalǵan memlekettik qyzmetterdi ala almaýda nemese sybaılas jemqorlyq qaýipteri qalyp otyr», – dedi vıse-mınıstr.

Memlekettik qyzmetter kórsetý merziminiń sozylýy men saqtalmaýyna baılanysty prob­lemalar jónindegi saýalǵa Memlekettik qyzmet isteri agenttigi tóraǵasynyń orynbasary Marat Dáýeshov jaýap berdi. «Qoldanystaǵy «mem­lekettik qyzmet» uǵymyna oraı memlekettik qyzmet kórsetý sapasy týraly tizilimge engizilýi tıis 300-den astam memlekettik qyzmet tizbesi jasaldy. Tájirıbe kórsetip otyrǵandaı, memlekettik organdar mundaı qyzmetterdi kóleńkeden shyǵarýǵa múddeli emes. 2015 jyldan bastap tizilimge 170 jańa memlekettik qyzmet engizildi, onyń ishinde agenttiktiń bas­tamasymen 77 qyzmet usynyldy», – dedi ol.

Senat basshysy sıfrlandyrýdy jedeldetý­ge jáne sybaılas jemqorlyq pen sózbuıdaǵa sa­lý­dy joıý jóninde sharalar qoldanýǵa shaqyr­dy.

Senatorlar memlekettik qyzmet kórsetý máseleleri boıynsha zańnamaǵa túzetýlerdi eki oqylymda egjeı-tegjeıli talqylaǵannan keıin qabyldady.

Otyrys sońynda birqatar senatordyń depýtattyq saýaldary jarııa etildi.

 

Sońǵy jańalyqtar

Egemendikter elge shyqty

Qazaqstan • Keshe

Fýtzal: «Qaırat» ese qaıtardy

Sport • 16 Qarasha, 2019

Fýtzal: «Qaırat» utyldy

Sport • 16 Qarasha, 2019

Jetisýdan kelgen jeteý

16 Qarasha, 2019

Sapasyz úılerdiń kóbi apattyq jaǵdaıda

Aımaqtar • 16 Qarasha, 2019

Elorda ortalyǵynda avtokólik órtendi

Qazaqstan • 15 Qarasha, 2019

MMA: Jastardyń Bahreınde baǵy jandy

Sport • 15 Qarasha, 2019

Baspasóz róli – basty másele

Ádebıet • 15 Qarasha, 2019

Elordada Farıza Ońǵarsynova kóshesi ashyldy

Qazaqstan • 15 Qarasha, 2019

Qazaqstanǵa sheteldik bankter keledi

Ekonomıka • 15 Qarasha, 2019

Qostanaı fılarmonııasyna 75 jyl toldy

Rýhanııat • 15 Qarasha, 2019

Uqsas jańalyqtar