Ekonomıka • 12 Qarasha, 2019

Arnaıy ekonomıkalyq aımaq

31 retkórsetildi

Úkimet qaýlysymen «Qyzyljar» arnaıy ekonomıkalyq aımaǵy­nyń qurylatyny jaıly jańalyqpen bólisken oblys ákimi Qumar Aqsaqalov áleýmettik jelidegi paraqshasynda: «Búgin – Soltústik Qazaqstan oblysy úshin erekshe kún. AEA sheńberinde zamanaýı jáne eksportqa baǵyttalǵan óndirister paıda bolyp, 3 myń jańa jumys orny ashylady.

Alǵashqy kezeńde 160 mlrd teńge ınvestısııa tartylmaq. Aımaq 25 jyl jumys isteıdi, osy ýaqytta 1,5 trıllıon teńge­niń ónimi shyǵarylatyn bolady» dep jazdy. Jáne bul «aýyly ara­las, qoıy qoralas» Reseı men Qazaq­stannyń shekaralas a­ımaq­tarynda boı kóteretin al­ǵash­qy ekonomıkalyq aımaq bol­ǵan­dyqtan tıimdiligi óte zor. О́ıtkeni eki el ejelden strategııalyq serik­­tes, senimdi áriptes sanalady. Aralaryndaǵy shekaranyń uzyn­­dyǵy 7591 shaqyrymdy qu­raýy­­nan-aq shekaralyq aı­maq­­tyń aýqymdylyǵymen qosa eko­no­­mı­kalyq zor áleýetin de ań­ǵa­ramyz. Onyń bir bóligi Sol­­tús­­tik Qazaqstan arqyly jal­­ǵa­­s­yp, Reseıdiń Omby, Qor­ǵan, Túmen oblystarymen túıi­sedi. Búgin­de ortaq naryq talaptaryna sáıkes erkin saýda aı­na­ly­my­nyń kókjıegi keńeıip, ım­port­­tyq, eksporttyq ózara baı­lanys kúsheıip keledi. Mu­nyń bári AEA barysynda úı­lesimdi saýda-sattyqty qam­tamasyz etýde, ish­ki shekarasyz ke­ńis­tikti qalyptas­tyrýda jete es­keriledi. Azyq-túlik ónim­derin, qurylys materıaldaryn, jıhaz, elektronıka, mashına jasaý, taǵy basqa ondaǵan qyzmet túrlerin qamtýmen qosa bız­nes­ke salyqtyq jeńildikter beri­­ledi. Al memleket barlyq ın­f­ra­­­qu­rylymdar boıynsha kó­mek­­­­tesedi. Osylaısha qaltaly qar­­­­jy­­­­gerlerdiń kóptep kelip, alań­­­syz jumys isteýine aıqara jol ashy­lady. О́z kezeginde eko­no­­­mı­­­­kalyq aımaq oblystyń damýy­­­­­na qýatty serpin beredi. Soń­­ǵy jyl­­dary óńirde qaıta óń­deý sala­­syna basymdyq beri­lip, onyń úlesi 15-20 paıyzǵa art­­­qa­­ny­­­men, bul ilgerileýler negi­­zi­­nen agro­ónerkásip keshenine tıe­­­­sili ekeni jasyryn emes. Osy sebep­­­ti Pre­zıdent Qasym-Jo­mart To­qaev ha­lyqqa arnaǵan Jol­­daýyn­da atap kórsetkendeı, óndi­ris­­tiń barlyq býyndarynda báse­ke­­les­tik orta qalyptastyrý – basty mindet.

– AEA aımaqtyq jáne ekono­mı­­ka­lyq jaǵynan birtutas organızm sekildi. Ondaǵy óndiris oryn­dary eńbek, ekonomıka­lyq-geografııalyq ornalasýy jaǵy­nan jiktelip, negizgi salalar jedeldetile damytylady. Qazir elimizde onnan astam AEA ju­mys isteıdi. Bizdiń aımaq­tyń ın­dýstrııalyq-ınnova­sııa­­lyq damý baǵyty boıynsha ın­ves­tısııalyq áleýeti óte zor. Túpki maqsaty – óndiris oshaq­taryna sońǵy úlgidegi joǵary tehnologııalardy engizý, eks­portqa baǵdarlanǵan ónimder men taýar­lardyń básekeles­tik­ke qa­rymyn arttyrý, sharýa­shy­­lyqty basqarýdyń ómirsheń ádis-tásil­derin qoldana otyryp, áleý­mettik máselelerdi sheshý­ge de belsene atsalysý. «Qyzyljar» arnaıy eko­no­mıkalyq aıma­ǵy tamaq ónim­derin óndirý, qaldyq­syz óńdeý, qu­rylys, jeńil óner­kásip, elek­tronıka jáne elektr, aýyr ma­shına ónerkásibi jabdyq­taryn shyǵarý, kópbeıindi aýrýhana qurylysyn júrgizý sııaq­ty qyzmet túrlerimen aınalysa­dy, – deıdi oblystyq ındýstrııa­lyq-ınnovasııalyq damý basqar­masynyń mamandary.

Jasyratyny joq, óńirde qu­ry­lys ındýstrııasynyń je­ke­legen túrleri kenjelep qal­ǵan. Sonyń saldarynan kirpish, sement sekildi qurylys materıal­dary syrttan tasymal­da­natyndyqtan, ózindik quny qym­bat. Sergeı Tımofeev jetekshilik etetin «Os­no­vanıe» JShS-i kóp jyldan beri kópqabatty úı­ler, ǵı­ma­rat­tar salýmen shuǵyl­dana­dy. «Qu­ry­lys materıaldary jer­gilik­ti jerde óndirilse, tasymal shy­ǵyny azaıar edi. Mine, 18 qabat­ty turǵyn úı salyp jatyr­myz. Sonda aı saıyn eki qabat­tan kóterý múmkindigine qol jet­kizer edik», degen tájirıbeli bas­shy shaǵyn sement zaýytyn salý qajet degen usynysty únemi kóterip keledi. Kásiptik-teh­nı­ka­lyq bilim beretin kolledj­der­diń túlek­teri arasynda ju­mys­­syz júr­gen­deri az emes. Endi osy másele­ler óz sheshimin tabady degen úmit mol.

Úkimettiń bıyl qazan aıynda qabyldaǵan №758 qaýlysyna oraı 2044 jylǵa deıin AEA-ǵa 192,3 gektar jer telimin bólý kóz­­delse, alǵashqy uıymdas­tyrý jumystary bastalyp ketken. Búginde turǵyndar kóp qo­nys­tanǵan «Bereke» shaǵynaý­danynda shırek ǵasyrǵa jýyq ıesiz turǵan keshendi nysan aýma­ǵynda alǵashqy qadasy qa­ǵyl­dy. 1,5 gektar jerge daıyn ónimderge arnalǵan qoımalar, ashyq alańdar, jasyl jelekti eko-aımaq ornalastyrylady. Ob­lys ortalyǵyndaǵy qurylys aýma­ǵyn keńeıtý múmkindikteri de jan-jaqty eskerilgen. Bıyl óńir­degi basty shaharda 1240 páter paıdalanýǵa berilse, kelesi jyl­ǵy meje budan da bıik. «Jas ór­ken» shaǵynaýdanynda 18 qabat­ty turǵyn úıler salynady. Úzdiksiz elektr qýatymen qamtamasyz etetin jabyq úlgidegi stansa salynýda. Quıylatyn ınvestısııa mólsheri 2020 jyly 31 mıllıard teńge bolsa, 2024 jyly 175 mıllıard teńgeni quraıdy. Osy kezde arnaıy ekonomıkalyq aımaqtyń q­ura­mynda 15 kompanııa tyǵyz bir­likte yntymaqtasa jumys isteıdi.

Indýstrııalyq-ınnovasııa­­lyq damý basqarmasy bas­shy­ly­­ǵy­­nyń aıtýynsha, Indýst­rııa­landy­rý­dyń ekinshi besjyldyǵynda 27,9 mıllıard teńgeniń 33 jobasy júzege asyrylyp, bir myńdaı ju­mys orny qurylǵan. Bıyl jyl aıaǵyna deıin 17 mıllıard teńgeniń 5 jobasyn paıdalanýǵa berý josparlanǵan. Ǵ.Músirepov aýdanynda bıdaıdy tereńdetip óń­deıtin zaýyt turǵyzýǵa 3,3 mıl­lıard teńge jumsaldy. Jyl­dyq qýaty – 360 myń tonna. «RımKazAgro» kásiporny suıyq sabyn óndirisin jolǵa qoıdy. Osyn­daı ıgi isterdiń nátıjesinde qaı­ta óńdeý ónerkásibiniń jyl­­­dyq kórsetkishi 23 paıyzdan 43 paıyzǵa deıin artty. Ke­lesi jyly germanııalyq «CLAAS» kom­panııasy kombaın qurasty­ra­dy. Aıyrtaý aýda­nynda elimiz­degi jalǵyz qala­ıy ken orny ıge­ri­le bastady. Inves­tısııa kóle­mi – 100 mıllıard teńge. Taý-ken kom­bınaty iske qosylsa, 500 adam jumyspen qamtamasyz etilmek.

Úshinshi besjyldyq boıynsha óńirdegi qaıta óńdeý sala­syna tartylatyn ınvestı­sııa mólsherin 1,5 eńbek ónimdi­ligin 1,8, al eksporttalatyn ónim kóle­min 2,1 esege ósirý qarasty­ryl­­ǵan. Buǵan «Qyzyljar» arnaıy ekono­mı­kalyq aımaǵy óziniń súbeli úlesin qosady degen senim zor.

 

Soltústik Qazaqstan oblysy

 

Sońǵy jańalyqtar

Kúlki kerýeni № 21

Rýhanııat • Keshe

Shaǵaman batyr

Tarıh • Keshe

361 lıft aýystyrylady

Aımaqtar • Keshe

О́ńirdegi ónegeli is

Qoǵam • Keshe

Iri eseppen basym tústi

Sport • Keshe

«Sýnamıdi» sulatyp saldy

Kásipqoı boks • Keshe

Astyń dámin keltirgen

Aımaqtar • Keshe

Saıraıdy bulbul...

Rýhanııat • Keshe

Izi aıqyn, isi myǵym

Qoǵam • Keshe

Qarapaıymdylyq hanǵa da jarasady

Rýhanııat • Keshe

Jekpe-jekte jerlestermiz des bermedi

Sport • 08 Jeltoqsan, 2019

Kiris kózi emes, ýaqytsha qarjylaı kómek

Qoǵam • 08 Jeltoqsan, 2019

Baǵa QR kodtar arqyly beriledi

Aımaqtar • 08 Jeltoqsan, 2019

Kardıoortalyq ujymy biriktirýge nege qarsy?..

Aımaqtar • 08 Jeltoqsan, 2019

«Jeltoqsanshy» jetkinshek eske alyndy

Rýhanııat • 08 Jeltoqsan, 2019

Uqsas jańalyqtar