Parlament • 14 Qarasha, 2019

Zańdardyń el ıgiligine qyzmet etýi – mindet

15 retkórsetildi

Keshe Májilis Spıkeri Nurlan Nyǵmatýlınniń tóraǵalyǵymen palatanyń jalpy otyrysy ótti. Onda depýtattar úsh zań jobasyn maquldady. Onyń ishinde EAEO-ǵa múshe memleketterdiń qarjy naryǵy salasyndaǵy zańnamasyn úılestirý týraly kelisimdi ratıfıkasııalaýǵa qatysty zań jobasy bar.

Atalǵan kelisimdi ratıfıkasııalaý bank jáne saqtandyrý sektorlarynda, baǵaly qaǵazdar naryǵyndaǵy kórsetiletin qyzmetter sektorynda qyzmet túrlerin júzege asyrýǵa arnalǵan lısenzııalardy ózara tanýdy qamtamasyz etý úshin jaǵdaı jasaıdy. Sondaı-aq Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń qarjy naryqtaryna kemsitýshiliksiz qol jetimdiligin qamtamasyz etedi.

Bul kelisim jóninde Ulttyq bank tóraǵasy Erbolat Dosaev baıandama jasady.

Otyrysta belgili bolǵandaı, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń qarjy naryǵy salasyndaǵy zańnamasyn úılestirý týraly kelisimge 2018 jylǵy 6 qarashada Máskeý qalasynda qol qoıylǵan. Kelisim Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń qarjy salasyndaǵy ulttyq zańnamasynda kózdelgen bank sektoryndaǵy, saqtandyrý sektoryndaǵy, baǵaly qaǵazdar naryǵynda kórsetiletin qyzmetter sektoryndaǵy egjeı-tegjeıli tustaryna qatysty kelisilgen talaptardy qabyldaý; halyqaralyq standarttarǵa sáıkes qarjy naryǵy salasyndaǵy táýekelderdi retteý tásilderin úılestirý; lısenzııalardy ózara taný sharttaryn qamtamasyz etý; qarjy naryǵy salasyndaǵy aqparatty ashýǵa qoıylatyn talaptardy úılestirý; qarjy naryǵyna qatysýshylardyń jarǵylyq kapıtalyndaǵy úlesterdi (aksııalardy) múshe memleketter ınvestorlarynyń satyp alý máselesi; qarjylyq kórsetiletin qyzmetterdi tutynýshylardyń quqyqtary men múddelerin qorǵaý boıynsha talaptardy úılestirý jónindegi normalardy jaqyndastyrýǵa múmkindik beredi.

Ekinshi oqylymda depýtattar «Mindetti áleýmettik saqtandyrý týraly» jáne oǵan ilespe zań jobalaryn maquldady. Zań jobasymen jumys barysynda depýtattar, áleýmettik tólemdi alýshy osy kezeńde eńbek nemese kásipkerlik qyzmetti qaıta bastaǵan jaǵdaıda, bala 1 jasqa tolǵanǵa deıin onyń kútimine baılanysty kirisinen aıyrylý jaǵdaıyna arnalǵan áleýmettik tólemderdi azaıtýǵa jol bermeýge baǵyttalǵan túzetýler engizdi. Sonymen birge, jumys berýshiniń tıisti organdarǵa ózderiniń paıdasyna bereshek óndirip alynatyn adamdardyń tizimderin mindetti túrde usynýy, sondaı-aq osy talapty oryndamaǵany úshin jaýaptylyq belgileý bóliginde áleýmettik aýdarymdar boıynsha bereshekti óndirip alý rásimderin zańnamalyq turǵydan retteý boıynsha birqatar túzetýler qabyldandy.

Ilespe zań jobasynda 4 kodeks pen 17 zańǵa ózgerister men tolyqtyrýlar engizý kózdeledi. Atap aıtqanda, túzetýler arqyly múgedekterdi tehnıkalyq kómekshi quraldarmen, arnaýly júrip-turý quraldarymen, sondaı-aq sanatorıılik-kýrorttyq emdeýmen, jeke kómekshiniń jáne ymdaý tili mamanynyń áleýmettik kórsetiletin qyzmetterimen qamtamasyz etýdiń jańa tetigi belgilenedi. Jańa tetik qurylǵaly jatqan áleýmettik kórsetiletin qyzmetter portalynda kórsetiletin qyzmetterdi alýshyǵa qajetti taýardy (kórsetiletin qyzmetti) óz betinshe tańdaý múmkindigin jáne taýardyń (kórsetiletin qyzmettiń) eń tómen ortasha baǵasyn jergilikti atqarýshy organnyń kepildi túrde tóleýin usynady.

Otyrys barysynda Májilis birqatar zań jobalaryn jumysqa aldy.

Jalpy otyrys sońynda halyq qalaýlylary birqatar memlekettik ortalyq organdardyń basshylaryna depýtattyq saýaldar joldady. Osy oraıda, Premer-Mınıstrdiń birinshi orynbasary – Qarjy mınıstri Á.Symaılovqa depýtattyq sa­ýal joldaǵan Azat Perýashevtyń kótergen máselesine toqtala ketsek.

A.Perýashev Qarjy vıse-mınıstri B.Shol­panqulovtyń azamattardyń bank kartalaryndaǵy operasııalardy qada­ǵalaýdy engizýdi josparlaý týraly habarlamasyna oraı «Aq jol» partııasyna kóptegen shaǵymdar túsip jatqanyn aıta kelip, «Bul málimdeme qoǵamda synǵa ushyrap, qyzý pikirtalas týdyrýda. Vıse-mınıstrdiń mundaı sheshimi eki maqsatqa negizdelgen: birinshisi, kásipkerlerdiń jasyryn tabysyn anyqtaý, ekinshisi – bıýdjetke túsetin salyqty arttyrý. Esterińizde bolsa, Prezıdent Q.Toqaev óziniń halyqqa Joldaýynda Úkimetke 2020 jyldyń
1 qań­tarynan bastap shaǵyn bıznesti salyq tó­leýden 3 jylǵa deıin bosatý týraly tapsyrma bergen bolatyn. Sondaı-aq
3 jyl kóleminde orta jáne shaǵyn bıznesti tekserýge moratorıı engizildi. Sonymen qatar orta jáne shaǵyn bıznestiń kiris salyǵy ózgertýlermen jergilikti bıýdjetke berilgen. Sondyqtan bul saýal boıynsha ár aımaqta jergilikti jaǵdaıǵa baılanysty sheshim shyǵarǵan jón», dedi.

Depýtattyq saýal joldaýshynyń aıtýynsha, «Turǵyndar azyq-túlik, dári-dármek, balalar taýarlaryn, shashtaraz qyzmetteri men kólikterdi tehnıkalyq tekseristen ótkizgende kartalary arqyly tólem jasaıdy. Iá, mundaı tólemderdiń ishinde «Zolotoı telenoktaǵy» Koreıko syndy jasyryn mıllıonerler bar shyǵar, alaıda ondaılardyń úlesi jalpy júrgizilgen operasııalardyń 1% ǵana quraýy múmkin. Halyqaralyq iri aýdıtorlyq kompanııalardyń biri KPMG-niń málimeti boıynsha, mundaı áreket baılar men kedeıler arasyndaǵy tabystyń úzilýin rastaıdy. Atalǵan kompanııanyń zertteýi boıynsha, qazaqstandyqtardyń tek 0,4% ǵana jylyna 100 myń dollar tabys tabady. Al azamattardyń 97% jylyna 10 myń dollarǵa deıin tabys tabady. Al 0,001% (162 adam) azamat qana Qazaqstannyń jarty tabysyn ıemdenedi. Sondyqtan 0,4% úshin qalǵan azamattardyń 99%-yn jaman etip kórsetýdiń qajeti joq».

Sonymen qatar A.Perýashev karta ıeleriniń kópshiligi nesıege ómir súretinin aıta kelip, «Qurmetti salyqshylar, jasyryn mıllıonerlerdi tólem kartalaryn tekserý arqyly izdemeńizder. Bul adamdar memleketten eshteńe suramaı, óz betimen kún kórip, nan taýyp júr. Odan da, mıllondap para alatyndardy, ofshorǵa mıllardtardy shyǵaratyndardy izdeńizder. Eger elimizde jalpyǵa birdeı tabysty deklarasııalaý júrgizilse kartalardy teksergen durys bolar edi. Sonda ǵana faktilengen shyǵyndardy salystyra otyryp, jasyryn aınalymdy anyqtaýǵa bolady. Alaıda, jalpyǵa birdeı tabysty deklarasııalaý 2025 jylǵa deıin qaldyrylǵan. Sondyqtan bul bastamany qısynsyz dep bilemiz», dedi.

Depýtattyń sózine qaraǵanda, B.Shol­pan­qulov myrza kartalaryn tekserý arqyly salyq salǵysy kelgen azamattar – shaǵyn bızneste eshbir baǵdarlamanyń kómeginsiz, óz kúshimen kásipker atanǵan adamdar. Sondyqtan olardy qysqartpaı, kerisinshe ósýine, aıaqqa turýyna múmkindik bergen durys. Sonymen birge bastamashylar bul jańalyqty engizýde adamdardyń jaýaby qandaı bolatynyn eskermegeni, búginde bank kartalarynyń qarqyndy damýyn arqyly Qazaqstanda kóptegen tólem jasaý jumystary elektrondy formatqa kóship, kóleńkeden shyǵarylǵany, biraq kórsetilgen málimdemeden soń kartany paıdalanýdan bas tartyp, qolma-qol tólemdi talap etý paıda bola bastaǵany, osynyń kesirinen zamanaýı tólem júıesine degen senim joǵalyp, qarjy operasııalarynyń basym bóligi kóleńkeli júrgizilýi qaýpin týdyratyny depýtat tarapynan atap kórsetildi. Depýtattyq saýaldyń sońynda Álıhan Symaılovtan birinshiden, vıse-mınıstr B.Sholpanqulovtyń tólem kartalar boıynsha belgili bir operasııa túrlerine salyq salýdy engizý týraly málimdemesin rastaý nemese joqqa shyǵarý, ekinshiden, eger málimdeme vedomstvonyń josparyna saı kelgen jaǵdaıda, Prezıdent tapsyrmasyna saı shaǵyn bıznesti salyqtan bosatý merziminiń aıaqtalýyna deıin ony júzege asyrý tásilderin qaıta qaraý nemese bas tartý máselesi suraldy.

 

Sońǵy jańalyqtar

Qazaq kúresi jańa kezeńge aıaq basty

Ulttyq sport • Búgin, 19:28

Basylym basshylary - Júsipbek AIMAÝYTOV (1889-1931)

Basylym basshylary • Búgin, 17:42

Elimizdiń basym bóligin tuman basady

Qazaqstan • Búgin, 17:01

Basylym basshylary - Smaǵul SÁDÝAQASOV (1900-1933)

Basylym basshylary • Búgin, 16:53

Almatyda Abaı klýby ashyldy

Rýhanııat • Búgin, 16:22

Basylym basshylary - Bernııaz KÚLEEV (1899-1923)

Basylym basshylary • Búgin, 14:55

Basylym basshylary - Támımdar SAFIEV (1892-?)

Basylym basshylary • Búgin, 11:28

Elordada Úsh arysqa eskertkish ornatyldy

Rýhanııat • Búgin, 11:14

Almaty álemdik qalalar qataryna qosylady

Aımaqtar • Búgin, 10:57

Atyraýlyqtar taǵy da úzdikter qatarynda

Aımaqtar • 13 Jeltoqsan, 2019

Uqsas jańalyqtar