– Nurlan Mirqasymuly, siz táýelsizdikten keıingi ke­ze­ń­de Sherhan Murtaza, Ábish Kekil­baılardan soń birden el ga­zetiniń tizginin ustadyńyz. Bul kezde esi­mińiz elge tanylǵan aqyn, dra­matýrg bolsańyz da, jýr­­nalıstıkanyń jampozy bola qoı­maǵan kezińiz... Kúr­deli kezeń. Sal­maǵy da aýyr. Bas basy­lymǵa basshy bolyp kelý týraly sheshim qalaı qa­byldandy? Jú­reksingen joqsyz ba?

– «Egemen Qazaqstanǵa» ke­lemin degen oı úsh uıyqtasam tú­sime kirmegeni ras. Ol kezdegi «Egemen» oqyrman sanasynda «SK»-nyń syqıǵan organy» deıtin atynan áli aryla qoı­maǵan... Alǵash Prezıdent tara­pynan bas redaktorlyqty ma­ǵan júktegisi keletini týraly sóz qozǵalǵanyn Ábish aǵamyz ben Qýanysh Sultanulynyń aýzynan estigenimde, sener-senbesimdi bilmedim... Erterekte balalar gazetinde Seıdahmet Berdiqulov pen Farıza Ońǵarsynovanyń qara­maǵynda eki-úsh jyl jumys istegenim bar... Árıne ishteı «Lenınshil jas», «Qazaq ádebıeti» sekildi ádebı kópshilik basylymdardy «armandaǵanymyz» bolmasa, ulttyq jýrnalıstıkanyń baǵyt-baǵdaryn anyqtar bas basylymda basshy bolamyn dep oılaǵan joqpyn...

Qıyn kezeń. Ideologııanyń basy bekimegen, aldyń jar, artyń quz ispetti baǵyt-baǵdaryń belgisiz qalyń tuman basqan bulyńǵyr ýaqyt. Prezıdent qabyldaý ke­zin­de táýelsizdiktiń basyndaǵy tar ýaqyttyń bar qıyndyǵyn qys­qasha aıta kelip: «Birtalaı mektepten óttiń, seni uıǵaryp otyrmyz» degen usynys-sheshimin kóldeneń tartty. Sóıtip 1993 jyldyń qań­tar aıynda Nursultan Ábishuly Nazarbaevtyń usynysymen bas ba­sylymnyń basshysy bolyp ta­­ǵaıyndaldym. Dúnıeniń as­ty-ústine kelip tóńkerilip, ydy­raǵan ımperııanyń sary jur­ty sergeldeńge túsip jatqan kez. Tá­ýelsizdikti qamtamasyz etetin búkil zańnyń jańadan qabyl­danyp jatqan tusy. Aıtýly ǵa­lym, kórnekti qalamger, azýly jýrnalıst, ne kerek, jalpy kózge túsetin zııaly qaýym ókilderiniń bári Joǵarǵy Keńes minberinen kórinip, pikirlerin ashyq aıtatyn... Men de óz sózimizdi irkil­meı aıtyp júrdim... Aqparat qu­raldary týraly Zańnyń jobasyn ázirlegen topqa jetekshilik jasadym. Moskvada, KSRO-nyń eń sońǵy Joǵarǵy Keńesiniń quramyna kirdim. Konstıtýsııany daıyndaǵan Memlekettik komıssııada boldym. Bálkim, sol kezde «Egemenge» Joǵarǵy Keńestiń qazanynda qaınap, jańa zańdardyń qabyldanýy kezinde basy-qasynda bolǵan, el biletin bir adam kerek bolǵan bolýy kerek dep oılaımyn?!. El meni qanshalyqty biletinin qaıdan bileıin, ózim jýrnalıstıkadan qol úzgen joqpyn. Qalamymdy sýytqan emespin... Bas redaktor bolyp, redaksııa bosaǵasyn attaǵanda, jasyrmaımyn, qatty tolqyǵanym ras.

– Táýelsizdiktiń táı-táı bas­qan shaǵynda, ıaǵnı jańa dáýir­degi eski gazetti shyǵarýdyń qıyn­dyǵy nede boldy? El ómiri úshin qandaı eleýli bastamalar kóterdińizder?

– Iá. Otarlaý tizginin bergisi kelmegender aılanyń alýan túrin jasap baqty. Ásirese Qazaqstandy ýystarynan shyǵarǵysy kelmedi. Bedeldi, aýyzdarynyń dýasy bar degen álemdik tulǵalardy jek­ti. Meniń oıymsha, ataqty orys jazýshysy Soljenısın jaz­ǵan «Reseıdi qalaı qaıtadan qu­ramyz?» degen maqalasynyń ar jaǵynda sondaı maqsat, sondaı pıǵyl turdy... «Bólip al da bıleı berge» daǵdylanǵan shovınıster ony qos qoldaryn kótere qoldap, «soltústiktegi bes oblys­ty bólip alǵysy keletinderdiń» dúrkin-dúrkin bas kóterip, ala-qula áńgimeniń ishten de, syrttan da burqyldap jatqan kezi... Oral óńirindegi qylyshyn súıretip qoqańdaǵan kazaktar, elimizdiń shyǵysynda kóterilgen «oń ja­ǵalaý, sol jaǵalaý» máselesi, sol­tústiktegi «gorkaıa lınııa»... Qud­­dy mınanyń ústinde otyr­ǵandaı Qazaqstannyń mazasy ketip, el ári-sári kúıge túsken mez­gil. Osynyń bárine tótep beretindeı táýelsizdik týraly sa-
ýat qalyptastyratyn, táýel­siz­dik­ti saqtaýdyń jolyn kórsetetin, qys­qasy, qazaqqa aýadaı qat saýal­dyń bárine jaýap izdeıtin gazetti Prezıdenttiń qamshylar jaǵynda júrip shyǵarýǵa týra keldi.

Men kelisimen birinshi bolyp Balǵabek Qydyrbekuly, tústen keıin Sheraǵań, Qaltaı aǵa, Kamal aǵa úsheýi quttyqtap keldi. Batasyn berdi. Erteńinde Sapar Baıjanov, Ábdýálı Qaıdar aǵalarymyz kelip quttyqtaǵanda men ózimniń ıyǵyma qanshama aýyr salmaqtyń túskenin shyndap sezindim... Árıne, men kelgen kezde gazettiń Ortalyq Komıteti de joq, partııasy da joq edi...

– Jumysyńyzdy neden bas­tadyńyz? Sol kezeńdegi ba­sy­lymǵa qandaı sıpattama bergen bolar edińiz?

– Birinshi kezekte gazettiń ba­ǵyt-baǵdaryn anyqtap, oınap turǵan qanyn dáýirge saı azattyq rýhynda jetildirip, osy rýhty elge jetkizip, halyqtyń janyna jaqyn ıdeologııany ustaný kerek boldy. Basty maqsat – memlekettiń kúretamyr saıasatyn dáıekteı otyryp, el oqıtyn, qoǵamnyń kúngeıi men kóleńkesin tutas kórsetetin, eldiń kókeıindegisin qozǵaıtyn gazet jasaý. Táýelsizdiktiń tarıhı qajettilik ekenine, sol úshin qıyn­dyqty bastan ótkerýge týra keletinine mıllıonsandy aýdı­torııanyń kózin jetkizý – paryzymyz boldy. Sol kezeńniń eń úlken máselesi – til men jer edi, bul eki másele týraly «Egemenniń» betinde ǵalymdardyń, gazet tilshileriniń, qarapaıym oqyr­man­dardyń óte kókeıkesti, ózek­ti oıy jaryq kó­rip jatty. Tek osy máseleni kó­terip, qo­ǵamda oı, pikir týdyryp otyrý úshin «El» degen qosymsha shy­ǵardyq. Bul qosymshada búkil óńirdiń turalap qalǵan aýyl­darynyń janaıqaıyn – sónip qalǵan jaryǵyn, tartylyp qalǵan sýyn, kemip bara jatqan malyn, qysqaryp qalǵan jumysshynyń, aıaq kıiminiń joqtyǵynan mektepke bara almaı otyrǵan balasynyń joǵyn túgendep, problema qozǵap, Úkimettiń de, qoǵamnyń da nazaryn aýdarýǵa tyrystyq. Murat aqynnyń «Qaýip etkennen aıtamyn» degen sózin qaperge ala otyryp, gazet betinde «Qazaqstanda ashtyq bolýy múmkin be?» degen ótkir áńgimeni kóterdik. Qazaq­stannyń munaıy men jezin alyp qalǵysy keletin kúshterdiń ara­synda alapat aıqas júrip jatty... Biraq el-eldegi, jer-jer­degi qarapaıym halyq jeke­she­lendirýdiń jumbaǵy men syryn áli túsine almaı jatty. Ener­gııa kózderi bitelgen. Temir joldar kesilgen. Biz túgili, bizdi shıkizat kózi retinde ustap otyrǵan Re­seıdiń ózi shatqaıaqtap qalǵan. Mine, osyndaı jaǵdaıda biz gazetti shyǵardyq.

1994 jyly qap-qara boıaýǵa malynǵan «Egemen Qazaqstan» degen grıf ózgertildi. Gazet ata­ýyn buzyp-jaryp, kógildir teńizdi keship kele jatqan keme sekildi etip jazdyrdyq. Elge unaǵan osy fırmamen «Egemen Qazaqstan» jıyrma jylǵa jýyq turaqty shyǵyp turdy.

– El ishinde «Egemen Qazaq­stan» tek Sherhan Murtazanyń tu­synda ǵana azýly bolyp, qal­ǵan redaktorlardyń basshyly­ǵynda eshqashan syn materıal jarııalamaǵandaı, ótkir sóz aıtyl­maǵandaı, minezsiz bolyp kórinetini nesi? Mundaı aıqyn­dama sizdiń ashýyńyzǵa tımeı me?

– Joq. Sher-aǵań qyzmetsiz júrgen 1996 jyldyń kókteminde ol kisini redaksııaǵa keńesshilikke shaqyryp, tórt-bes aı jaras­ty jumys jasaǵanymyzdy el biledi. Dál osy tusta atap ótýi­miz kerek, gazetti jetpis jyl boıǵy júıtkigen shoıyn relsi­­­nen shyǵaryp, jańa rels­ke qoıǵan Sher-aǵań bolatyn. Onyń bul eńbegi men erligin biz umyt­paýymyz kerek. Ol kisi eń aldymen gazettiń atyn ózgertti... Sonan soń rýhyn ózgertti. Re­daktor retinde Sheraǵańnan úı­rengenimdi maqtanysh sanaımyn. Sheraǵańnyń minezi, talanty óz dáýirimen laıyqty úndestik tapty. Sonysy qara orman qazaqqa unady. Tulǵa retinde halyq bıigine kóterildi.

– О́tkir materıaldar re­daksııaǵa kelip túsip, jarııa­la­ǵyńyz kelse de, jarııalaı almaı qınalǵan kezińiz boldy ma?

– Joq, ondaı kezimiz bolǵan joq. Men gazetke basshylyq jasaǵan 1993-1996 jyldar el qıyndyq kórgenimen, oıyn, sózin jasqanbaı aıtatyn popýlıstik demokratııa men el taǵdyry úshin kúrestiń ashyq júrgizilgen kezi edi. О́z basym ómirde de, gazet betinde de el taǵdyry úshin kúres júrgizýdi tańdadym. El tutastyǵy, jer tutastyǵy, din tutastyǵy, ult tutastyǵy deıtin uǵymdar – basylymnyń altyn arqaýy boldy. Aǵalarymyzdyń kezinde gazet jarııalylyqqa arqa súıep, ımperııamen alysyp kelse, biz «endi ne isteý kerek?» degen saýaldyń jaýabyn izdedik. Jaýaptyń denin «Táýekel!» dep, Táýelsiz jurttyń tizginin qolyna bekem ustaǵan El Prezıdentiniń aýzymen aıttyq. Elbasynyń «Egemenge» bergen suhbattary sonyń aıqyn kórinisi.

– Syndy unatpaıtyn Or­ta­lyq Komıtet bolma­ǵa­nymen, onyń ornyn basqan Pre­zıdent Ákimshiligi bastaǵan basqa da oryndar bar emes pe? Kileń áleý­mettiń álsiz tusy, ja­n­aı­qaı jazylyp jatqanda, «osy ga­zettiń baǵyty qalaı bo­lyp bara jatyr ózi?» dep qada­ǵalaı­tyndar bolmady ma sonda?

– Nege bolmasyn? Bolady! Boldy. Gazettiń birinshe beti­nen bastap qazaq jeriniń qaı qazy­nasynyń – altyny men my­synyń, myryshy men munaıynyń qaı elge ketip jatqanyn ashyq túrde aıtyp otyrdyq... Kitaphanalar jappaı jabyla bastady. Máde­nıetti ashtyqqa baılaý, qysý – qa­zaq rýhanııatyna jasalǵan qastandyq edi. Úkimet tarapynan rýhanı keńistikti talqandaýǵa baǵyttalǵan asyǵys sheshimder týraly ótkir oı, ótkir sózderimiz ben jekeshelendirýdiń ádiletsiz júrgizilip jatqany jónindegi qaı­sybir maqalalarymyz úkimetke unamaǵany belgili. Bul az bolsa... El saıasatyn júrgizip otyrǵan eki gazetti «Egemen Qazaqstan» men «Kazahstanskaıa pravdany» birik­tirip, «Qazaqstan» degen ortaq gazet shyǵarý jóninde áńgime kóte­rildi. Bul tildi de, qazaqtyń múddesin de jyǵyp berý degen sóz edi. Ǵasyrdyń eleń-alań basynda – almaǵaıyp kezde «Ushqyn» shyǵyp edi, el basyna kún týyp, zobalań keship júrgende «Eńbekshi qazaq» jaryq kórýin toqtatpap edi?!. Onsyz da eki tilge baılanyp otyrǵan elde bir gazetti eki tilde sóıletýdiń orynsyz tirlik ekenine tıisti oryndardyń kózin jetkizdik. Bul másele keıin toqtady.

– Sol kezde «Egemenniń» men­­­shiginde ne bar edi? Bizdiń bi­lýimizde, syrttaǵy áriptesteri materıaldyq jaǵdaıy kó­sh ilgeri «ege­mendikterge» qyzy­ǵa da, qyz­ǵana da qaraıtyn. О́ıt­keni olar dúrkin-dúrkin úı alyp, saıa­jaıly bolyp, qýa­nyshyn bólisip jatýshy edi...

– Shynynda da «Egemenniń» murnynan «esek qurty domalap túsip jatyr» degen alyp-qashpa sóz bizdiń de qulaǵymyzǵa jetetin. Alǵash kelgen kezde «Egemen Qa­zaqstannyń» eskirgen eki kóligi bar bolatyn. Biri júrse, biri toqtaıdy. Oblystaǵy tilshilerimiz de túgel jaıaý-tuǵyn. Nasıhat jumysyn júrgizý qıyn boldy. «Egemendi» bir ezýinen bal, bir ezýinen maı aǵyp, maıly jiliktiń basyn mújip, shylqymanyń ústinde otyrǵandaı kórip, álde qyzyǵyp, álde qyzǵanyp aıtatyn kúńkildiń bolǵany ras... Jasyratyny joq, Elbasy qoldan kelgenshe basylymǵa qamqorlyǵyn kórsetip, kómektesip otyrdy. Úki­met tu­ralaǵan ashqursaq el­diń aýzynan jyryp, artyq eshnárse bere almady. Sol kezdegi jýrnalısterdiń ortasha aılyǵy mólshermen 5-6 myń teńge. О́te tómen aılyq. Gı­perınflıasııada otyrǵan el qyz­met­kerlerine jalaqyny qalaı ta­ýyp beredi? Osyndaı qıyn­dyqta otyr­ǵan elge erteli-kesh tamsandyryp, táýelsizdiktiń áń­gimesin aıta berseń, «qoıa turshy, aınalaıyn» demeı me? Mine, osyndaı kezeńde redaksııada ekinshi kommersııalyq shot ashyp, jarnama aıasyn ke­ńeıttik. Basylymdy qadaǵalap otyrǵandarǵa tek osyndaı jolmen ǵana gazettiń ál-aýqa­tyn kóterýge bolatynyn, el men bılik ortasyna dáneker bolýdyń eń tıimdi joly osy ekenin dáleldedik. Gazetti ustap otyrýdyń basqa joly joq edi. Kommersııalyq bólimnen túsken qarjynyń qomaqty bóligi tutas redaksııa qyzmetkerleriniń aıly­ǵynyń elý paıyz mólsherdegi shyǵynyn jabýǵa jumsaldy. Zeınetke shyǵyp, ózderin dalada qalyp qoıǵandaı sezinip júrgen ar­dagerlerimizge stıpendııa ta­ǵaıyndadyq. Tehnologııanyń endi ene bastaǵan kezi. Alǵash­qylardyń biri bolyp kompıýter ortalyǵyn ashtyq. Kólik sanyn kóbeıttik. Qyzmetkerlerge Almatydan, Aqmoladan úı satyp aldyq. Saıajaı, jer aldyq. Naryq gazetimizge osylaı keldi. «Egemen» týraly ańyzdyń taralyp júrgeni de osy tus...

– Gazet basshysy retin­de qaramaǵańyzdaǵy qyzmetker­lerden ne talap ettińiz, olardyń kásibı qarymy týraly ne aıtar edińiz?

– Gazet klassıkalyq úsh sıpatta: aqparat, tanym jáne taldaý sıpatynda shyǵýy kerek. Qazir basylymdarda aqparattyq sıpat basym. Tanym aralasyp, tarıhpen tuzdap otyrmasań, aqparatyńyz sý tatyp qalady. Taldaýǵa mán berilip otyrýy tıis. Mine, gazet osy úsh sıpat qam­tylǵanda ǵana qulpyryp shyǵa keledi. Táýelsizdiktiń alǵashqy jylda­rynda «Egemen» daıynnyń ústinde otyrǵan joq. Gazetti kún­diz kúlki, túnde uıqy kórmeı júrip shyǵardyq. Ýaqytynyń kóbi uıymdastyrý jumysyna ketetin bas redaktordyń birinshi orynbasary Erjuman Smaıyldyń ózine tapsyrma berip otyrdym. Ol osy tusta táýir dúnıelerimen tanyldy. Nýrı Mýftah degen qaısar jýrnalıst «Egemenniń» ǵana emes, ulttyq baspasózimizdiń aqmyltyq aıbary boldy. Qalı Sársenbaıdyń rýhanı keńistiktiń kógin sharlap, óner tulǵalaryn, ónerdi, teatr­dy taldaǵan ádemi maqalalary osy kezde kórinip júrdi. Qazaq jýrnalıstıkasynda kóp kórine bermeıtin taqyryptardyń biri ekonomıkany, ásirese sol kezeńniń oqyrmany úshin asa kerek naryq taqyrybyn túsindirýde Nurtóre Júsip tereń saraptamalar jasaıtyn edi. Aqparatty basqarǵan Qaınar Oljaı qol basyndaı ǵana qurǵaq jazbadan qylǵytyp juta salatyndaı jup-jumyr dúnıe jasap shyǵaratyn. Marqum Myńbaı Iles pen Mamadııar Jaqyp aqparat degende aldyna jan salmaıtyn. Jas bolsa da, Shymkentten arnaıy shaqyrylǵan Erkin Qydyr erkin oıymen el kózine tústi. Jazý qoltańbasy aıqyndalyp qalǵan Gúlzeınep Sádirqyzy men Qarashash Toqsanbaı, Baqyt Bal­ǵarına qoǵam men ónerdi búge-shigesine deıin taldaıtyn tóselgen izdenimpaz jýrnalıst bolyp osy kezeńde qalyptasty. Kósemáli Sáttibaı, Súleımen Mámet, Ǵabıt Músirep, Mańdaıly Qosym, Temir Qusaıyn, Nurperzent Dombaılar osy kezeńde jarqyrap kórindi. Tize bersek, aty-jónin atap turyp kórsetetin saıdyń tasyndaı myq­ty qyz-jigitter «Egemende» kóp edi. Jumabek Kenjalın basqaryp kelgen «Halyq keńesi» gazeti «Ege­menmen» qosylǵan soń, ol jaqtan da qalamynyń jeli bar Talǵat Súıinbaı, Meırambek Tólepbergen, Samat Musa sııaqty júırik jigitter keldi. «Ege­men­niń» kúndelikti ár nómiriniń ózi myqty «maketshık» Janat El­shibek bastaǵan sekretarıattaǵy ji­gitterdiń arqasynda aptalyq gazet sııaqty mazmundy, mańyzdy bolyp, ajarlanyp shyǵatyn.

– Siz Prezıdent N.Nazarbaev­pen úsh ret suhbat qurǵan eken­siz. Úsh suhbatty da qaıta­lap oqyp shyqqanda, eldik mu­rat, táýelsizdik taǵdyry, tu­tas­tyq týraly áńgimeniń óze­ginen sol kezeńniń aýyr da ashy shyn­dyǵy eki taraptan da ashyq aıtylǵanyn baıqadyq. О́t­kir áńgimege Prezıdentti ózińiz tart­tyńyz ba, álde ózi jeteleıtin be edi?

– Birinshi suhbatymyz 1993 jyly «Ýaqyt júktegen amanat» degen taqyryppen gazettiń úsh betine basylyp shyqty. «Eldiń jaıy meni qatty mazalaıdy» d­egen suhbatymyz 1994 jyly gazet­tiń eki nómirine jarııalandy. Ol kisi «suraqty ashyq qo­ıyńdar, ashyq jaýap beremin» dep eskertip otyratyn. Solaı boldy. Ásirese alǵashqy eki suh­batta el úshin mańyzy zor, óte kúrdeli, atap aıtqanda, ult tarıhy men búgingi urpaqtyń oı-sanasyna kópir salǵan yntymaq, birlik, ulttyq tutasý týraly tamyryn tereńnen tartar irgeli ıdeıalar, Qazaqstannyń álemdik saıası keńistiktegi orny men rólin anyqtaıtyn sharttar, ydyraǵan ımperııanyń salqynynan tez arylyp, áleýmettik, ekonomıkalyq re­formalarǵa «táýekel» aıtyp kirisý, quqyqtyq, demokratııalyq sı­pattaǵy ulttyq memleket qurý týraly máseleler keńinen sóz boldy.

Nursultan Ábishulynyń suhbat­tary qoldan-qolǵa tez tarap, tyǵyryqtan jol izdegen qa­ra orman jurtymyzdyń kókirek kózin ashqandaı edi. Jurtshylyq kókeıdegi saýaldaryna jaýap alyp jatty. Saǵattap ótken sol suhbattar shuǵyl orys, aǵylshyn tilderine aýdarylyp jatty.

Úsh jyl alty aı tabandatyp qyzmet ettim. Eń aldymen, «Egemen» meni úlken mektepten ótkizdi. Jasy 100-ge kelip otyrǵan abyz basylymnyń bosaǵasyn eń alǵash osydan jarty ǵasyr buryn attappyn. Bernııaz Kúleev jóninde dıplomdyq jumys jazyp júrip, Orynborda aqynnyń janynda birge júrgen Eshmuhametov degen aǵamyzǵa jolyqtym. Sonda, 1969 jyly redaksııa «Sosıalıstik Qazaqstannyń» 50 jyldyǵyn atap ótip jatqan bolatyn. 22 jastaǵy stýdent ol kezde araǵa jıyrma bes jyl salyp, osy gazettiń 75 jyldyǵyn bas redaktor bolyp ótkizemin dep oılaı qoıǵan joq, árıne... Bul mereıtoıdy ótkizý meniń mańdaıyma jazylypty.

– 1990-jyldardyń basynda gazet betinde iri tulǵalardyń kó­keıkesti másele qozǵaǵan ma­qa­­lalary jaryqqa shy­ǵyp jata­­tyn. Solar ózi tapsyrys­pen jazylatyn ba edi, álde ol kisi­­lerdiń belsendiligi joǵary ma edi?

– Ekeýi de boldy. Redaksııa ujymy mınıstrlermen, halyqqa belgili tulǵalarmen dóńgelek ústelder ótkizetin. Mysaly, Qazaq Eliniń birinshi Qorǵanys mınıstri Saǵadat Nurmaǵambetovpen bolǵan kezdesý el esinde qaldy. Maryda dıvızııa komandıri bolyp turǵan Muhtar Altynbaevty Qazaqstanǵa shaqyrtyp, áskerı doktrınanyń negizin jasatqan adam. Ol kisi mınıstr bola sala, syrtta – qıyr-qıyrda ártúrli áskerı qury­lym­darda qyzmet istep júrgen shendi qazaq jigitterin jınady. Máselen, Muhtar Altynbaevty – Marydan, Toqtar Áýbákirovti Máskeýden aldyrdy. Alystaǵy azamattarymyzdyń árqaısysyn jeke-jeke atap turyp jınady. S.Nurmaǵambetov jýrnalısterge mınıstrlik týraly egjeı-teg­jeıli baıandap bergeni esimde. Mun­daı kezdesýler HH ǵasyrdyń zańǵar jazýshysy Sh.Aıtmatovpen, «Azattyqta» qyzmet etken H.Oral­­­taımen boldy. Hasen aǵa­­­myz: «Kommýnısterdiń bas ga­z­eti shaqyrady degende, túsin­beı qalyp edim. Bas basylym kom­­mýnısterdiń basty jaýyn shaqyrsa, eldiń túzelgeni eken. Myna kezdesýden osyny kórdim. Men rızamyn, Elime rahmet!» dep kez­desý sońynda kózine jas alǵan bolatyn.

– Elbasynyń gazetpen baılanysy, gazet týraly pikiri qalaı edi? Gazetpen jeke oqyrman re­tin­degi tanystyǵy basym ba edi, álde, materıaldardy kómek­shileriniń aıtýymen oqı ma?

– Bir biletinim, Elbasy mate­rıal­dardyń bárin ózi oqıtyn. Mańyzdy sanaǵan keı materıal­dyń astyn syzyp turyp oqıtyn. 1993 jylǵy Táýelsiz eldiń qazaq­standyq oqyrmanǵa ǵana emes, álemge berip otyrǵan alǵashqy suhbatynyń (meniń tusymdaǵy) ár sózine úlken jaýapkershilikpen shuqshııa qaraǵany esimde. Mate­rıaldy daıyndaýǵa qalaı qatys­qany jadymda. Nurekeńniń qala­mymen syzyp otyryp oqyǵan bir qoljazbasy meniń jeke arhıvimde saqtaýly...

– Al «Egemen Qazaqstannan» nege kettińiz? Jazýshylar oda­ǵy­na barý shart pa edi?

– Árıne, eshkim de maǵan «or­nyńdy bosat» degen joq. Nursultan Ábishuly: «Nurlan, «Egemendegi» jumysyńa óz basym rızashylyǵymdy bildiremin. Biraq... Jazýshy aǵaıyndaryń surap júr. Qalaı? Barasyń ba?» degende, taǵy da bas tartpa­dym. «Egemendegi» istegen ke­zeńim Jazý­­shylar odaǵyndaǵy jı­yrma eki jyldyq «qan maıdanǵa» kelýime daıyndyq se­kildi kórinedi. «Egemenniń» qazanynda qaınap, otyna kirip shyqpaǵanymda, Jazý­shylar odaǵynda janyp keter me edim?!. Júıkemniń kóbirek qajalǵan, qýatymnyń kóbirek jum­sal­ǵan, arýaqtar aldyndaǵy uly ja­ýapkershilikti tereńirek sezin­gen jerim de osy Jazýshylar odaǵy boldy ǵoı...

Biz táýelsizdik úshin kúrestik! Endi Táýelsizdikti, Máńgilik Eldi máńgilikke saqtaý úshin kúresetin kezeń keldi. Kúrdeli dáýir keldi. Dál qazir sol dáýirde ómir súrip jatyrmyz. Táýelsizdikti saqtaý paryzymyz! Ol úshin ulttyq rýhty saqtaýymyz kerek! Tulǵa qa­lyptastyrýdyń úlken mektepterin joıyp almaýymyz kerek! Bul tusta ult oıy men parasatyn, ult minezi men kúreskerligine qanat bitirip, urpaqty tárbıeleýde orny bólek el basylymy – «Egemenniń» ıyǵyna túser júk aıryqsha. О́ıtkeni... «Egemen Qazaqstan» qasıetti gazet.

– Áńgimeńizge rahmet.

Áńgimelesken

Aıgúl AHANBAIQYZY,

«Egemen Qazaqstan»