Baǵdarlamalar • 19 Qarasha, 2019

Baspanamen qamtıtyn basty qujat

210 retkórsetildi

Keshe Premer-Mınıstr Asqar Mamınniń tóraǵalyǵymen ótken Úkimet otyrysynda «Nurly jer» memlekettik turǵyn úı qurylysy baǵdarlamasyn iske asyrý barysy talqylanyp, baǵdarlamanyń aldaǵy 5 jyldaǵy jospary qaraldy. Sonymen qatar áleýmettik mańyzy bar azyq-túlik taýarlarynyń baǵasyn retteý, Qaraǵandy oblysynda mindetti áleýmettik medısınalyq saqtandyrýdy engizý jónindegi qanatqaqty jobanyń iske asyrylý barysy baıandaldy.

1 jylda 12,5 mln sharshy metr úı berildi

Aldymen «Nurly jer» mem­le­kettik turǵyn úı qurylys baǵ­dar­lamasyn iske asyrý barysy týraly Indýstrııa jáne ınfra­qury­lymdyq damý mınıstri B.Atam­qulov pen «Báıterek» UBH» AQ tóraǵasy A.Áriphanov baıan­dama jasady. Indýstrııa jáne ınf­ra­qu­­rylymdyq damý mı­nıstri­niń aı­týynsha, «Nurly jer» baǵ­dar­­la­masy aıasynda memleket jum­sa­ǵan ár 1 teńgege shaq­qan­da 6 teńge tike­leı ınvestısııa tartyldy.

– Azamattardy baspanamen qamtý – bılik pen qoǵam aldyn­da turǵan ózekti ári ótkir másele­ler­diń biri. Elimizde halyq sany kóbe­ıip, jas otbasylardyń qatary artyp keledi. Páterge, jeke úıge de­gen suranys joǵary. Ár qazaq­stan­dyq turǵyn úı jaǵdaıyn jaq­sartýǵa múddeli. «Nurly jer» baǵdarlamasy halyqtyń qa­lyń tobyna baǵyttalǵan. Bul baǵdar­lama jeke ınvestısııalar men azamattardyń jınaqtaryn tartý esebinen turǵyn úıdiń qoljetimdi bolýy men qurylys sektoryn qol­daýdyń túrli tetikterin usynady, − dedi mınıstr.

Baǵdarlamany iske asyrý aıasynda 2017 jyldan bastap 33,5 mln sharshy metr jańa turǵyn úı salyndy. 300 myńǵa jýyq otbasy turǵyn úı jaǵdaıyn jaqsartty. Turǵyn úı qurylysyna barlyǵy 3,3 trln teńgeden astam ınvestı­sııa salyndy. Baspanany paı­dala­nýǵa berýdiń oń serpini saq­talýda. Ortasha ósim – 10 paıyz.

– Orta eseppen alǵanda ınves­tı­sııa jyl saıyn 18 paıyz­ǵa ulǵaıýda. Byltyr 12,5 mln shar­shy metr turǵyn úı paıda­la­nýǵa berildi. Bul elimizdiń ár turǵynyna shaqqanda 0,68 shar­shy metrdi quraıdy. TMD el­deri arasyndaǵy eń joǵary kór­setkish. Bizdiń maqsatymyz 2030 jylǵa qaraı ár turǵynǵa shaqqan­daǵy baspanamen qamtamasyz etý kórsetkishin 30 sharshy metrge deıin jetkizý, − dedi B.Atamqulov.

Mınıstr atap ótkendeı, baǵ­darlama aıasynda 3 jyl ishinde 51 myń otbasyna satyp alýsyz jalǵa beriletin jáne kredıttik turǵyn úı berý josparlanǵan. Bul rette kóp balaly otbasylardyń baspana máselelerin sheshýge basymdyq berilmek.

Indýstrııa jáne ınfraqu­rylymdyq damý mınıstrligi kel­tir­gen málimet boıynsha «Baqyt­ty otbasy» baǵdarlamasy negizinde turmysy tómen 5 myń otba­syna je­ńildetilgen kredıt usy­nylýda. Halyq pen bız­nesti baspana salý­ǵa yntalandyrý úshin jappaı qury­lys aýda­n­daryna ınjenerlik-kommýnı­ka­sııa tartýǵa 225 mlrd teńge bólin­di. Sonyń ishinde osy qara­jat esebinen azamattarǵa jeke tur­ǵyn úı salýǵa arnalǵan 130 myń jer ýchaskesi kommýnıkasııa­men qamtamasyz etildi. Sýbsı­dııa­lanǵan kredıtterdiń aıasynda jeke qurylys salýshylar 3 jyl ishin­de 549 myń sharshy metr tur­ǵyn úı, kvazımemlekettik sektor sýbek­tileri, 20 myńǵa jýyq páter salyndy.

Dese de elordada jyl sońyna qaraı qurylys qarqyny báseńdep barady, sonyń saldarynan áý bas­ta bekitilgen jospar oryndal­maýy múmkin.

– Respýblıka boıynsha jyl­dyq jospar 13 mln sharshy metr­di qu­raıdy. Degenmen, 10 aı­dyń qo­­ry­­tyn­dysynda Nur-Sul­tan qa­la­synda turǵyn úıdi paı­da­la­ný­ǵa berý qarqyny 35,8 pa­ıyz­­ǵa tómendeýine baılanysty jos­­par­lanǵan mejege jete almaı qalýymyz múmkin, − dedi B.Atamqulov.

Onyń aıtýynsha, bıyl turǵyn úılerdi ýaqtyly paıdalanýǵa berý úshin qurylys alańdary­na ın­­jenerlik-kommýnıkasııalar tar­­týǵa 77,3 mlrd teńge bólindi. 10 aı­dyń qorytyndysy boıynsha qarjylandyrý josparyna sáıkes óńirlerge 59,3 mlrd teń­ge aýdaryldy. Onyń 56,3 mlrd teń­gesi nemese 96 paıyzy ıgerildi.

– Túrkistan, Batys Qazaq­stan, Qaraǵandy oblystarynda qa­ra­jattyń ıgerilý kórsetkishi tómen. Sot prosesteri men joba­laý-smetalyq qujattamanyń túze­tilýine baılanysty birqatar óńir bólingen qarajatty jyldyń sońyna deıin qaıtarýdy josparlap otyr. Satyp alý quqyǵynsyz jalǵa beriletin baspana boıynsha jobalardy iske asyrý kezinde Pav­lodar, Mańǵystaý, Atyraý ob­lys­tarynyń ákimdikteri bólin­gen qarajatty tolyq ıgermedi, − dedi mınıstr.

Tabysy tómen azamattardyń «5-20-25» baǵdarlamasymen bas­pana alýyna múmkindik týdyrý qarastyrylyp otyr.

– «Biryńǵaı turǵyn úı saıasatyn iske asyrý» atty birinshi mindettiń aıasynda turǵyn úıge qoljetimdilik satysy engiziledi. Aıqyndaýshy faktor – halyqtyń tabysy. Otbasynyń 1 múshesine shaq­qan­da eń tómen kúnkóris deń­­geıine deıingi tabysy bar azamat­tarǵa (29,7 myń teńge) satyp alý­syz jalǵa beriletin turǵyn úı usy­nylady (jetim balalar, 1-2-toptaǵy múgedekter, zeınetkerler jáne t.b.). «Baqytty otbasy» baǵdarlamasy burynǵysyn­sha 2 eń tómen kúnkóris deńgeıi­ne deıingi tabysy bar azamattarǵa (59,4 myń teńge) qoljetimdi bolady (kóp balaly, tolyq emes jáne múgedek balalary bar otbasylar), − dedi mınıstr. Sonymen qatar, eń tómen kúnkóris deńgeıine deıingi tabysy bar azamattarǵa (92 myń teńge) «5-20-25» baǵdarlamasy boıynsha ákimdikterdiń kredıttik turǵyn úılerin alý múmkindigi beri­ledi. Tabysy 5 kúnkóris deń­geıi­nen asatyn adamdar (148,5 myń teńge) bastapqy jáne keıingi na­ryqtan turǵyn úı satyp alý úshin qoldanystaǵy «Baspana-hıt», Qazaqstan Ipotekalyq kom­pa­nııa­synyń «Orda», «Tur­ǵ­yn­úı­qurylysjınaqbankiniń» «О́z úıim» sııaqty ónimderin paıdalana alady.

− Baspana alýdyń ashyqtyǵy men biryńǵaı júıelik esepke alý­dy qamtamasyz etý úshin kezekte turǵandardyń biryńǵaı respýblıkalyq bazasy engizilýde. Atalǵan bazanyń derekteri kezekte turǵan adamdar arasynda tur­ǵyn úıdiń qoljetimdiligin anyq­taý úshin paıdalanylady. Bul memlekettik qarajatty paıda­lanýdyń tıimdiligin qamtamasyz etedi, − dedi mınıstr.

Taqyrypty qorytyndylaý barysynda Premer-Mınıstr Asqar Mamın jańa «Nurly jer» memlekettik baǵdarlamasy árbir qazaqstandyqqa turǵyn úı máselesin óziniń tabys deńgeıine qaraı sheshýge múmkindik bere­tinin atap ótti. Úkimet basshysy mem­lekettik baǵdarlamany osy jyl­dyń sońyna deıin qabyldaýdy qamtamasyz etýdi tapsyrdy.

Ákimder taýardyń qaıdan, qalaı keletininen beıhabar

Saýda jáne ıntegrasııa mı­nıstri B.Sultanov sońǵy ýaqytta elimizdegi azyq-túlik baǵasynyń qymbattaý sebebin túsindirdi.

– Baǵanyń ósý sebepterin anyq­taý úshin taldaý júrgi­zildi. Birinshiden, azyq-túlik nary­ǵynda ártúrli saýda úste­me baǵalary bar kóptegen dıs­trıbıý­terdiń jáne basqa da tıimsiz deldaldar sany­nyń kóp bolýy, jetkizý sharttary­nyń oryndalmaýy, saqtaý arna­larynyń joqtyǵy sebep bolýda. Saldarynan keıbir taýarlardyń baǵasy aspandap ketti, − dedi mınıstr. Buǵan qosa eksport kóleminiń artýy da keri áser etip otyr. Sondyqtan da ımport­tyq taýarlar qymbattaǵan.

– Máselen, bıyl elimizde qara­qumyq alqabynyń aýmaǵy 30 paıyzǵa taryldy. Sonymen qatar Reseıde 5 jyl ishinde ónim­niń az bolýyna baı­lanysty baǵa­nyń óskeni baı­qalady. Kúrish­tiń qymbattaýy О́zbek­stan men Tú­rikmenstan tarapynan qazaq­standyq kúrishke suranystyń artýyna baılanysty bolyp otyr. Osylaısha atalǵan elder­ge eksport kólemi 22 esege ósti. Reseıde kúrishtiń baǵasy 14 pa­ıyzǵa qymbattady, bizdiń valıýtamen eseptegende kılosy 368,5 teńgeden 420,2 teńgege deıin ósti. Degenmen, óńiraralyq taýar jetkizý boıynsha taldaý júrgizý kezinde ákimdikter óz óńirlerinde qandaı taýar óndiriletinin jáne qaıdan ákelinetinin bile ber­meı­tinin baıqadyq, − dedi B.Sultanov. Onyń aıtýynsha, oblys basshylary azyq-túlik taýarlarynyń baǵasyn retteý fýnksııalaryn durys paıdalanbaı otyr.

– Qazan aıynyń basynan 12 qarashaǵa deıingi jaǵdaı boıynsha áleýmettik mańyzy bar azyq-túlik taýarlarynyń baǵasy 1,1 paıyz qymbattady. Bul rette egin jınaý maýsymyna qaramastan birneshe taýardyń baǵasy on pa­ıyzdaı óskeni baıqalady. Máselen, qaraqumyq jarmasy jyl basynan – 62,9 paıyzǵa, kúrish – 32,3, un – 27,8 paıyzǵa qym­battady. Qazan men qarasha ara­lyǵynda kúnbaǵys maıy – 0,4 pa­ıyzǵa, kartop – 3,4, sábiz – 4,5, pııaz – 5,8, qyryqqabat – 7,7, qant 7,9 pa­ıyzǵa arzandady, − dedi mınıstr.

 Belgili bolǵandaı, jyl basynan beri áleýmettik mańyzy bar azyq-túlik taýarlary ásirese Atyraý, Pavlodar, Jambyl, Aqtóbe oblystarynda jáne Nur-Sultan qalasynda qymbattaǵan.

− Memleket basshysynyń tapsyr­masy boıynsha atalǵan óńir­lerde ákimderdiń orynbasarlary deńgeıinde tıisti tulǵalardy jaýapkershilikke tartýdy usynamyn. Bul rette barlyq óńirde negizinen kókónis, et, nan men qaraqumyq baǵasy shekti mejeden 15 paıyzǵa asqanyn atap ótý kerek, − dedi B.Sultanov.

Mınıstrdiń aıtýynsha Qy­zyl­orda, Shymkent jáne Túr­kis­tan qalalarynda 6 taýar áleý­mettik mańyzy bar azyq-túlik taýarlaryna shekti mánderdiń eń kóp ulǵaıǵany tirkelgen. Iаǵnı, qyryqqabat, pııaz, sábiz, un, nan jáne sıyr eti qymbattaǵan. Al Almaty, Aqtóbe qalalarynda, Aq­mola, Soltústik Qazaqstan jáne Jambyl oblystarynda 5 taýar­dyń baǵasy kóterilgen.

Ońaltý kómeginiń aýqymy 42,2 paıyzǵa artty

Úkimet otyrysynyń kún tár­tibinde qaralǵan taǵy bir másele Qaraǵandy oblysynda min­detti áleýmettik medısınalyq saqtandyrýdy (MÁMS) engizý boıynsha qanatqaqty jobanyń iske asyrylýyna qatysty boldy. Densaýlyq saqtaý mınıstri Eljan Birtanov, Qaraǵandy oblysy­nyń ákimi Jeńis Qasym­bek, «Mindetti áleýmettik medısı­nalyq saqtandyrý qory» KeAQ basqarma tóraǵasy Aıbatyr Jumaǵulov taqyrypqa qatysty baıandama jasady.

Jıynda aıtylǵandaı óńirde eki aıda turǵyndardy medı­sınalyq saqtandyrý (192%-ǵa) esebinen ońaltý kómeginiń aýqymy (42,2%-ǵa) jáne qymbat zertteýlermen (KT jáne MRT) qamtý kólemi artty. Tegin medısınalyq kómektiń kepildik berilgen kóleminiń jańa modeli men MÁMS paketinde 2020 jyldyń 1 qańtarynan bastap úsh deńgeıli medısınalyq qamsyzdandyrý júıesin engizý qarastyrylǵan.

MÁMS engizilgennen keıin jalpy alǵanda 2020 jyly den­saýlyq saqtaý salasyna arnalǵan bıýdjet elimiz boıyn­sha shamamen 1,5 trln teń­geni quraıdy. Medısınalyq ońaltýdy qosa alǵanda, halyqtyń qajetti­likterine negizdelgen medısı­nalyq kómektiń basym túrlerin qarjylandyrý kólemi edáýir ulǵaıady. Ol kelesi jyly 7 esege, 2025 jylǵa qaraı 11 esege deıin ulǵaıady dep josparlanǵan. Kelesi jyly medısına qyzmetkerleriniń jalaqysy kóbeıedi. Atap aıtqan­da dárigerlerdiń eńbekaqysy 30%-ǵa, orta medısına qyzmet­keri­niń tabysy 20%-ǵa ósedi, al 2025 jylǵa qaraı olar qazirgi jalaqymen salystyrǵanda 2 ese kóp alýy tıis.

– Elbasy N. Nazarbaev min­detti áleýmettik medısınalyq saqtan­dyrýǵa kóshýge tolyq daıyndyqty qamtamasyz etý mindetin júktedi. Memleket basshysy Q.Toqaev óziniń Joldaýynda áleýmettik medısınalyq saqtandyrýdy iske asyrý máselesine úlken jaýap­kershilikpen qaraý qajet­tigin eskertti. Ol barlyq qazaqstan­dyqty qamtýy tıis. Sol úshin barlyq deńgeıdegi medısınalyq mekemeler qajetti aqparattyq júıelerge qosylýy kerek. Árbir azamattyń derekteri jańartylýy kerek, − dedi A.Mamın.

Premer-Mınıstr MÁMS engizý boıynsha qanatqaqty joba­nyń nátıjesin oń baǵalap, Qaraǵandy oblysynyń bul tájirıbesin basqa óńirler de eskerýi kerek ekenin aıtty.

Sońǵy jańalyqtar

Basylym basshylary - Bernııaz KÚLEEV (1899-1923)

Basylym basshylary • Búgin, 14:55

Basylym basshylary - Támımdar SAFIEV (1892-?)

Basylym basshylary • Búgin, 11:28

Elordada Úsh arysqa eskertkish ornatyldy

Rýhanııat • Búgin, 11:14

Almaty álemdik qalalar qataryna qosylady

Aımaqtar • Búgin, 10:57

Atyraýlyqtar taǵy da úzdikter qatarynda

Aımaqtar • 13 Jeltoqsan, 2019

Táýelsizdik – tuǵyrym

Aımaqtar • 13 Jeltoqsan, 2019

Arhıv ǵımaratyna eskertkish taqta ornatyldy

Rýhanııat • 13 Jeltoqsan, 2019

Uqsas jańalyqtar