Ekonomıka • 19 Qarasha, 2019

Aqyly turaqtar bıýdjetke 1,7 mlrd teńge túsirdi

22 retkórsetildi

Almaty qalasynda úsh jyldan beri AParking belgisi bar parkomat­tar jumys isteıdi. Árıne, úlken ınvestısııa salynǵan bul jo­banyń artyqshylyqtarymen qosa, birqatar túıtkildi máselelerdi týyn­datqanyn bilemiz. Júrgizýshilerden jol jaǵalaǵandar burynǵydaı 100 teńgeden jabaıy túrde jınap júrmeıtindikten, negizinen ortalyq kóshelerde kólik qoıý tártibi aıtarlyqtaı retteldi. Jáne bul bıýdjetke de tıyn bolyp úzdiksiz tamyp jatyr.

Sonymen qalany abat­tandyrýǵa jáne kólik kóp jınalatyn kóshelerdi bosatýǵa qatysty Almaty qalalyq ákimdigi ortalyqtaǵy birqatar kó­shelerdiń jıegin aqyly turaq ornyna aınaldyrǵan bolatyn. Alaıda áli de parkomattarǵa qatysty rettelýge tıisti máseleler tabylady.

Osy máselelerge oraı, Almaty qalasy Qoǵamdyq keńesiniń ókilderi Qazaqstannyń ońtústik astanasynyń biryńǵaı avtomattandyrylǵan aqyly turaq júıesiniń jumysyn tekserdi jáne jobanyń jalpy qaladaǵy kólik jaǵdaıyn ońtaılandyrýǵa áserin atap ótip, «A-Parkıng» jobasynyń qyzmetine oń baǵa berdi.

Jumys kezdesýi barysynda Qo­ǵamdyq keńes ókilderi men «A-Parkıng» jobasynyń basshy­lyǵy trotýarlyq jáne alańdyq úlgidegi aqyly avtoturaqtar aı­ma­­ǵynyń jumysymen tanys­ty, «A-Parkıng» jobasynyń jaıaý ınspek­torlary men «Dozor M» av­to­kólikteriniń jumysyn, sondaı-aq Almaty qalasynyń biryńǵaı avtomattandyrylǵan turaq keńis­tiginiń derekterin óńdeý ortalyǵyn tekserdi.

Inspeksııa qorytyndysy boıynsha Qoǵamdyq keńes ókilderi «A-Parkıng» jobasy iske qosylǵan sátten bastap úsh jyl ishinde qala joldaryndaǵy jaǵdaıdy jaqsartýǵa septigin tıgizgen úlken jumystar at­qa­rylǵanyn aıtty. Atap aıtqanda, aqyly avtoturaq aımaqtarynda qozǵalys jyldamdyǵy 12 paıyzǵa artty, qala ortalyǵyndaǵy kólik sany 15 paıyzǵa azaıdy, turaqtyń ortasha ýaqyty 50 paıyzǵa qysqardy.

Inspeksııa barysynda Qoǵamdyq keńes músheleri elimizdiń iri qala­synda aqyly avtoturaqtardyń bir­yńǵaı avtomattandyrylǵan júıesi – álemdik deńgeıdegi kúrdeli zamanaýı kompıýterlik platforma qurylǵanyn, onyń jumys is­teýi men damýyn otandyq ma­man­dar­dyń kásibı komandasy basqa­ratynyn atap ótti. Bul komanda megapolıstiń turaq keńistigin tıimdi basqarý máselelerinde eli­miz úshin biregeı tájirıbe men birqatar kásibı quzyrettilikke ıe boldy. «A-Parkıng» mamandary sheteldik áriptesterdiń eń úzdik tájirıbesin ıgerip qana qoımaı, ony jergilikti jaǵdaıǵa beıimdedi, sonymen qatar ártúrli jaǵdaılar úshin júıe áreketiniń jeke algorıtmderin qurdy.

– Biz qalanyń aqyly avto­turaqtary júıesiniń jumysymen egjeı-tegjeıli tanystyq. Bizde bul jumystyń erekshelikteri men ózin­dik qyr-syrlary týraly tolyq túsinik qalyptasty. Men ǵylym doktory, ınformatıka boıynsha professormyn, ártúrli júıelerdi kórdim. Qazaqstanda osyndaı basqa júıe joq dep aıtqym keledi jáne mýnısıpaldyq deńgeıde osyndaı qýatty, zamanaýı aqparattyq júıeni qurý – óte kúrdeli tehnıkalyq jáne zııatkerlik mindet. Joba tólemdi ártúrli qolma-qol aqshasyz arnalar arqyly biriktirip, Almaty qala­sy memlekettik kirister depar­tamentimen jáne Almaty qalasy Polısııa departamentimen onlaın rejiminde qalanyń ártúrli bólikterinen baılanys jasaı alady. Almaty qalasy úshin bul – tas dáýi­rinen qazirgi ǵasyrǵa sekirý, biraq qalalyqtardyń mentalıteti áli qalys keledi. Sondyqtan bul alshaqtyq áli de kóptegen máselelerdi týyndatady. Biz óz qalamyzdaǵy kez kelgen oń ózgeristerdi qoldaımyz, sonyń ishinde jeke ınvestorlardyń qarajatty salýy da bar, – dedi jumys kezdesýi barysynda kásipkerlik, ekologııa jáne qalalyq utqyrlyq máseleleri jónindegi komıssııanyń tóraǵasy, Qazaqstannyń «QazRENA» ǵylymı-bilim berý kompıýterlik jelisin paıdalanýshylar qaýymdastyǵynyń bas dırektory Borıs Japarov.

Is-sharada atap ótilgendeı, Al­ma­ty qalasynyń biryńǵaı avtomat­tandyrylǵan turaq keńistigin da­mytýǵa ınvestısııa kólemi búgingi tańda 3,96 mlrd teńgeni quraıdy. Ońtústik astananyń turaq keńistigin uıymdastyrý jónindegi barlyq reformalar jeke ınvestor esebinen júrgizildi, bul qala bıligine osy maqsattarǵa mýnısıpaldyq bıýdjetten qomaqty qarajat bólmeýge, olardy qalanyń mańyzdy ekonomıkalyq jáne áleýmettik mindetterin sheshýge baǵyttaýǵa múmkindik berdi.

Almaty qalasynda aqyly avto­turaqtar júıesiniń jumysy barysynda bıýdjetke barlyǵy 1,7 mlrd teńge tústi, onyń ishinde 561 mln – salyq aýdarymdary, 267 mln – kólik turaǵy úshin tólemder, 247 mln memleketke mindetti tólem­der, sondaı-aq 622 mln teńge JQE erejelerin buzǵany úshin aıyppul túrinde qala bıýdjetine tústi. Bul qarajattyń barlyǵy mysaly, qa­lalyq bılikke 30 jańa avtobýs satyp alýǵa nemese 340 jańa balalar alańyn salýǵa múmkindik beredi. Megapolıs turǵyndary men onyń qonaqtary sońǵy jyldary qalanyń qoǵamdyq kólik parki aıtarlyqtaı jańarǵanyn, jınaqy kóshelerde jańa avtobýstar júretinin, al qalalyq aýlalar, ortalyq alańdar ǵana emes, perıferııalarda jańa zamanaýı balalar alańdarymen tolyqqanyn atap ótýde.

Sondaı-aq kezdesý barysynda qalanyń Qoǵamdyq keńesiniń ókilderi qala turǵyndarynyń aqyly avtoturaqtarǵa qatysty ushyrasatyn problemalyq máselelerdi de atady. Máselen, Almatynyń kóptegen avtoáýesqoılaryn tolǵandyratyn turaq oryndarynyń qaýipsizdigi. Júrgizýshiler kólikterin aqyly turaqta qaldyra otyryp, tu­raq ere­jelerin buzýdyń daýly jaǵ­daı­­laryna, bolmasa jol oqı­ǵa­laryna senimdi bolý úshin olardyń beınetirkeý jadynda jazylýyn qalaıdy. «A-Parkıng» jobasynyń jetekshisi Marat Pirinbekov atap ótkendeı, joba aıasynda alańdyq tıptegi barlyq qalalyq saıabaqtarda beınekameralar ornatylǵan, onda kamera kórinisin turaq aımaǵymen shekteýge bolady. Alaıda, eger trotýarlyq tıptegi turaqtarda beı­­netirkeý kameralaryn ornatqan jaǵ­daıda kameralardyń kórý ala­ńyna qalalyqtardyń jeke ómiriniń úlken sektory iligedi. Kim, qaıda jáne saǵat qanshada turaqtaıdy, kim qaıda barady, qaı kólikke oty­rady syndy jaıttar quqyq qor­ǵaýshylardyń pikirleri boıynsha adamnyń jeke ómirine aralasý retinde baǵalanýy múmkin. Al oǵan zań boıynsha qolsuǵylmaýy tıis. Pikirtalasqa qatysýshylar atap ótkendeı, bul máseleni sheshý múmkindigi qoǵamdyq oryndardaǵy memleket sertıfıkattaǵan «Sergek» júıesiniń aqyldy kameralarynyń sanyn arttyrýmen baılanysty bolyp kelmek, alaıda beınebaqylaý máselesi mindetti túrde sheshilýi tıis.

Sondaı-aq kezdesýde múmkindigi shekteýli jandarǵa arnalǵan barlyq turaq oryndarynda toqtaýǵa jáne kólikke minip-túsýge yńǵaıly jaǵ­daılar birdeı jasalmaǵany týraly másele kóterildi. «A-Parkıng» ókilderi qalalyq múgedekter qoǵam­darynyń ókilderimen birlesip, joba komandasy «Invataksı» av­tokóliginde aqyly avtoturaqtyń eń tyǵyz aımaqtarymen aınalyp ótip, sol jerlerde oryn alǵan má­se­lelerdi anyqtaǵanyn habarlady. Qazirgi ýaqytta eskertýler jol polısııasynyń kúshimen bir­­ge joıylýda. Atap aıtqanda, aqy­ly avtoturaq aımaqtarynda múgedekterge arnalǵan belgiler men jol belgilerin salý, sondaı-aq turaq oryndarynyń nysandaryn ózgertý jáne jolaýshylardy otyrǵyzý men túsirý aımaqtaryn qaıta qurý boıynsha jumystar júrgizilýde.

Kezdesý barysynda «A-Parkıng» ókilderi avtomattandyrylǵan turaq keńistiginiń ári qaraı damýy men sátti jumys isteýi úshin qala men onyń ýákiletti organdarynyń tarapynan turǵyndardyń múddelerine saı keletin qoldaýshy sheshimder qajet ekenin atap ótti. Atap aıtqanda, dıf­ferensıaldy tólem tarıfin engizý josparynda turaq erejelerin pysyqtaý, qoǵamdyq kólikke jappaı otyrǵyzý oryndarynda «ilip áketetin» kóp deńgeıli parkıngterge jer ýchaskelerin bólý, zańsyz «keýdesheli turaqshylarmen» jáne «A-Parkıng» kameralaryna tirkeýde nómirlik belgilerin jasyratyn aılaker júrgizýshilermen kúres júrgizý qajet. Sondaı-aq meken-jaı anyqtamalaryn alyp tastaý máselesi kóterildi, onyń saldarynan qala turǵyndary naqty turaq aımaǵynda turý faktisin rastaý múmkindiginen aıyryldy. Barlyq osy máseleler Qoǵamdyq keńes pen «A-Parkıng» jobasy mamandarynyń qalalyq bılikpen birlesip ótkizetin keleshektegi kezdesýleriniń mánine aınalmaq.

Kezdesý sońynda Qoǵamdyq ke­ńes ókilderi joba basshylyǵyna «A-Parkıng» jobasynyń qyzmetin jarııalap jáne problemalyq máselelerdi túsindirip otyrý úshin, halyqpen odan ári jumys isteý maq­satynda qala turǵyndary men qonaqtaryna turaqty aqparattyq jumystaryn júrgizý týraly óti­nishin bildirdi.

Sońǵy jańalyqtar

Qazaq kúresi jańa kezeńge aıaq basty

Ulttyq sport • Búgin, 19:28

Basylym basshylary - Júsipbek AIMAÝYTOV (1889-1931)

Basylym basshylary • Búgin, 17:42

Elimizdiń basym bóligin tuman basady

Qazaqstan • Búgin, 17:01

Basylym basshylary - Smaǵul SÁDÝAQASOV (1900-1933)

Basylym basshylary • Búgin, 16:53

Almatyda Abaı klýby ashyldy

Rýhanııat • Búgin, 16:22

Basylym basshylary - Bernııaz KÚLEEV (1899-1923)

Basylym basshylary • Búgin, 14:55

Basylym basshylary - Támımdar SAFIEV (1892-?)

Basylym basshylary • Búgin, 11:28

Elordada Úsh arysqa eskertkish ornatyldy

Rýhanııat • Búgin, 11:14

Almaty álemdik qalalar qataryna qosylady

Aımaqtar • Búgin, 10:57

Atyraýlyqtar taǵy da úzdikter qatarynda

Aımaqtar • 13 Jeltoqsan, 2019

Uqsas jańalyqtar