Rýhanııat • 20 Qarasha, 2019

Roza Otynbaeva: Almatyny Bishkekten bólip-jaryp qaraǵym kelmeıdi

652 retkórsetildi

О́tken aptanyń ekinshi jartysynan bastap Almatynyń saıası-ekonomıkalyq ómiri dúnıejúzilik mańyzy bar saıası oqıǵalarǵa toly boldy. Áýeli BUU-nyń ǵımaratynda Batys elderi men Eýropadan kelgen sarapshylar genderlik máseleni tolǵasa, sodan keıin dál osy ǵımaratta Qazaqstanda turaqty damý maqsattaryn qarjylandyrý boıynsha álemdik sammıt bastaldy. Álemniń 12 elinen kelgen qonaqtardyń arasynda Nobel syılyǵynyń laýreaty Rae Kvon Chýng te bar.

Ortalyq Azııa elderiniń arasynda tuńǵysh el basqarǵan hanym Roza Otynbaevany da sammıt spıkerleriniń qatarynan kezdestirdik. Bizdiki osyndaı halyqaralyq deńgeıdegi is-sharalardy ótkizýge tóselip alǵan almatylyqtar týraly bir jyly sóz estip qalý. Úzilis kezinde az ǵana ýaqytqa aıaldatyp, birneshe saýal qoıyp úlgerdik.

– Roza hanym, Almatyǵa qosh keldińiz.

– Almaty – maǵan jaqyn qala. Bishkekten bólip-jaryp qaraǵym kelmeıdi. Bizderdi Alataý ǵana bólip tur ǵoı. Bul shahardyń ekonomıkalyq ta, saıası da áleýeti myqty. Halyqaralyq jıyndar da jıi ótedi. Kesheli beri BUU-nyń jańa ǵımaratynda halyqaralyq mańyzy bar máseleler talqylanyp jatyr. Almatynyń kúni erteń de Ortalyq Azııa ǵana emes, tutas Azııadaǵy saıası-mádenı ortalyq bolyp qala beretinine senemin. Munda kelgen saıyn óz úıimizge kelgendeı kóńil kúıdi bastan keshemin. Muny sózben túsindirý qıyn. BUU-nyń jańa ǵımaraty tek qazaqtardyń ǵana emes, Ortalyq Azııa halyqtarynyń ortaq úıine aınalatynyna senemin. Bizden keıingi tolqyn bul shańyraqqa ózimizdiń BUU dep qaraıtyn kún alys emes. Qazirgi álemde oqshaý ómir súrý múmkin bolmaı barady. Birigip shesher máseleler qordalanyp qaldy. Bizge jıirek kezdesip turý kerek. Qazir jastar bizdiń kózqaraspen ómir súrmeıdi. Olar tazalyqty jáne ashyqtyqty qalaıdy. Sondyqtan da mundaı basqosýlar tájirıbe almasý úshin de óte-móte kerek.

– Keshe osy ǵımaratta sarapshylar Ortalyq Azııa, genderlik saıasat máse­le­lerin talqylady. Búgingi másele bas­qa ta­qy­rypty qaýzasa da siz osy máse­lege erekshe toqtalyp óttińiz. Munyń sebebi ne?

– Ortalyq Azııa halyqtarynyń mentalıteti de ortaq. Ony sizge taratyp aıtýdyń qajeti joq. Alystaǵy Japonııany Azııa halyqtarynyń bári ózine jaqyn tartatynyn bilemin. Al sol Japonııanyń áıelderi 1890 jylǵa deıin erekshelene qoımaǵan. Memlekettik saıa­sat ta oǵan den qoıa qoımady. Aradaǵy 30 jyl Japonııany túbegeıli ózgertti. Genderlik saıasat, genderlik ekonomıka da erlerdiń otbasyndaǵy, qoǵamdaǵy quqyna nuqsan keltirmeı, áıelderdiń mártebesin kóteretinin Japonııa tájirıbesinen bildim.

Qyrǵyz áıelderi jaıly mıgrant áıelder degen túsinik qalyptasqan. Memlekettiń ekonomıkalyq sektordaǵy qyrǵyz áıelderiniń úlesi sońǵy on shaqty jylda azaıǵany baıqalady. Meniń elime áıelderdi memlekettik sektordyń barlyq salasyna tartatyn, qyzyqtyratyn baǵdarlama kerek. Qyrǵyz áıelderiniń arasynda energetıkter de, bıologtar da jetedi.

 Men BUU janyndaǵy áıelderdiń máselesimen aınalysatyn uıymdarǵa qyrǵyz áıelderiniń kóptep tartylýyn qalaımyn! Áıelderdiń múmkindigin jan-jaqty qoldaný qyrǵyz ekonomıkasyna tyń kúsh alyp keletinine senemin. Mine, kesheli beri Almatyda ótip jatqan jıynda halyqaralyq deńgeıdegi máselelerge ún qosa aldym. Mundaı jıyndardyń qalalaryńyzda ótýi sizderge de óte qajet. Almatynyń osyndaı bastamalardyń uıytqysy bolyp otyrǵanyna biz de qýanyshtymyz.

– Áńgimeńizge rahmet.

 

Áńgimelesken

Gúlbarshyn AITJANBAIQYZY,

«Egemen Qazaqstan»

 

ALMATY

 

Sońǵy jańalyqtar

Qys qysymyn adam kúshi jeńýde

Aımaqtar • Búgin, 16:56

Shyǵys Qazaqstanda jedel shtab quryldy

Aımaqtar • Búgin, 16:18

Tarazda «Antikor ortalygy» ashyldy

Aımaqtar • Búgin, 16:10

Kókshetaýda Abaı ádebı ortalyǵy ashyldy

Rýhanııat • Búgin, 16:05

SpaceX kóktemde ǵaryshqa adam attandyrmaqshy

Tehnologııa • Búgin, 15:31

Tarazdyq turǵyndardyń tilegi kóp

Aımaqtar • Búgin, 15:24

200 teńgelik moneta aınalymǵa shyqty

Qazaqstan • Búgin, 10:39

Qorjynymyz bos qaıtty

Qysqy sport • Búgin, 06:56

Para júzýshiler 43 medal oljalady

Sport • Búgin, 06:54

Uqsas jańalyqtar