100 • 20 Qarasha, 2019

Ádilettiń almas qylyshy

351 retkórsetildi

Toqsanynshy jylǵa deıin «Sosıalıstik Qazaqstan» gazetinde «Núrıden Múftahov» degen atpen feleton jazatyn áriptes aǵamyz bir kúni «Núrı Múftah» degen avtorlyq qoltańbamen gazet betinde jarq ete qaldy. Oǵan sol kezdegi ózgerister yqpal etti. Gazettiń aty da «Egemendi Qazaqstan» bolyp ózgerdi. Onyń bas redaktory Sherhan Murtazaev ta ata-teginen «ev» jurnaǵyn alyp tastady. Basqa jýrnalıster de sol úlgige kóshti.

Gorbachevtiń «demokratııasy» da óz «jemisin» bere bastady. Buǵan deıin ja­byq mekemelerdiń qatarynan sanalatyn quqyq qorǵaý organdary jarııalylyqqa jol ashty. Synı maqalalar ár basylymda jıi jarııalandy. Mine, dál osy tusta Núrı Múftah sot, prokýratýra, tergeý isterine qatysty jýrnalıstik zert­teý­ler­di údete jazdy.

«Halyq Keńesi» gazetinde quqyq bóli­mi­niń meńgerýshisi bolyp isteıtin men de Núrı Múftahtan syrttaı úırene júrip, sol kisi­niń stılinde maqala jazýǵa tyrys­tym. Biraq Núrekeńniń deńgeıine jetý úshin áli alys edi.

Syn sadaǵyn kóbinese sýdıalarǵa qaraı baǵyttaıtynbyz. Sebebi sýdıalar qyl­mysty dárejeleý kezinde tergeý izimen ke­tip qalatyn. Qatelesýshilik, saraptama ju­mys­taryna mán bermeý, kýálardy, dá­lel­de­melerdi tolyq eskermeýshilik tá­riz­­di kemshilikterge jıi jol berip alatyn. Al aryz-shaǵymdarǵa jýrnalıstik zert­­teý júrgizý barysynda mundaı zań­syz­­dyqtar Núrı Múftaqtyń qyraǵy kózi­­nen tys qalýy múmkin emes edi. Qyl­mys­­tyq is júrgizý kezinde tergeýshi, sýdıa tarapynan jiberilgen olqylyqtar Núrıdiń maqalasynda egjeı-tegjeıli tal­danyp, gazet arqyly kópshilik naza­ryna usynylǵanda, azýy alty qarys zań­ger­lerdiń ózi typyr ete almaı qalǵa­ny­na talaı ret kýá bolǵanbyz. Ol jaıyn­da­ǵy áńgime keıinirek.

Men Núrı Múftahpen alǵash ret 1992 jyly Ishki ister mınıstrliginiń «Na straje-Saqshy» gazetinde bas redak­tor­dyń birinshi orynbasary bolyp júrgen kezim­de júzbe-júz kezdestim.

Jumys aıaǵynda bas redaktorǵa kir­sem, ol kisiniń aldynda Núrı Múf­tah otyr. Býryl qoıý shashyn artqa qaraı tarap, qara kózildirigin eshqa­shan sheshpeıtin Núre­keń­di baspasóz máslıhattarynda syrttaı kórgenim bolmasa, qol alysyp turǵanym osy. Bas redaktor meni tanystyrdy.

– Á... Jumabekuly degen sen be ediń. Durys bala... «Halyq Keńesindegi» maqa­la­laryń­dy oqyǵam. Osy betińnen taıma! – dedi de, ekeýara áńgimelerin jalǵastyra berdi. Bastyǵyma keıin kiretinimdi meń­zep, shyǵyp kettim. Degenmen, meni bile­ti­ni­ne, jazǵandarymdy oqıtynyna kóńilim kó­te­ri­lip qaldy.

Taǵ­dyrdyń jazýymen 1993 jyly «Egemen Qazaqstan» gazetine qyzmetke aýys­tym. Basynda sektor meńgerýshisi degen, jeme-jemge kelgende Aqparat bóli­mine aǵa tilshi etip qabyldady. Munda on segiz jyldan beri Quqyq bólimin basqaryp kele jatqan Núrı Múftah óz qaraýynda eki tilshisi bola tura, maǵan keıbir hattardy teksertip, syn maqala jazyp berýimdi ótinetin.

1994 jyldyń 2 shildesinde kezekti bir is­sapardan keıin jumysqa shyqqanym sol edi, bas redaktor shaqyrtty. Ol kisiden estigenim – Núrı Múftah Shymkent oblys­tyq sotynyń «Zań jáne Zaman» gazetine Bas redaktor bolyp ketipti. Keterinde ornyna meni usynypty. Bas redaktordyń ózi de osy usynysty qoldaıtynyn jasyrmady. «Quqyq bólimindegi múıizi qaraǵaıdaı eki jigit turǵanda qalaı bolar eken?» dep kúmiljı bastaǵam. Munymdy ol kisi «skrom­nost» dep túsindi bilem, kózimshe buı­ryqqa qol qoıdy.

Núrekeń quqyq qorǵaý qyzmet­ker­le­rin synaǵan kezde keıipkeriniń aryna, jeke basyna tıispeı, kemshilikti naqty dálel­der­men shyrmap alatyn da, sońynda eshqaı­sysy typyr ete almaıtyndaı etip matap tastaıtyn. Soǵan qaramastan sy­nal­­ǵan adamdar jýrnalısterdi sotqa be­rý­di ádetke aınaldyryp aldy. Núrı aǵa­­myz da talaı ret sottasqanyn búginde kóp­shilik bile bermeıdi.

Mundaı jaǵdaılar meniń basymnan da talaı ret ótti. «О́rimdeı qyzdyń óligin qorlap...» degen maqalamda jas qyzdy zor­laǵan, sosyn qınap óltirgenderimen qoı­maı, denesin shilińgir ystyqta Qyzylorda qalasynan 200 shyqyrymdaı jer­ge aparyp, kómbeı-aq laqtyra salǵan qyl­myskerler sot zalynda jazadan quty­lyp ketipti. Aryzdanýshylardyń aıtýyna qaraǵanda, onsyz da ıt pen qusqa jem bolǵan qyzdyń denesin Almaty men Qyzylorda arasynda sot saraptamasynan ótkizý úshin qaıta-qaıta tasyp, quqyq qor­ǵaý­shylar marqumnyń ata-anasyn qasiret qur­saýy­nan shyǵarmaı otyrǵan kórinedi. Osy isti ábden zerdelegennen keıin, qyl­mys­qa qatystylardyń aty-jónderin atap turyp, sheshim shyǵarǵan sýdıasymen qosa synǵa aldym. Maqalanyń aıdaryn «Bas prokýratýranyń nazaryna!» dep kórset­tim. Is buzylyp, qaıta qaraýǵa jatatynyn dálel­dep baqtym. Muny oqyǵan Núrekeń sol kúni Shymkentten telefon shalyp, rıza­shylyǵyn bildirgen.

 Kóp uzamaı Medeý aýdandyq prokýratýrasynan shaqyrtý aldym. «О́rimdeı qyzdyń...» dep atalatyn maqalamdaǵy jaıttarǵa qatysty kezinde isti qaraǵan, sheshim shyǵarǵan oblystyq sottyń sýdıasy ústimnen qylmystyq is qozǵaý jóninde prokýratýraǵa aryz túsiripti. Kelsem, prokýror naǵyz qylmyskerdi usta­ǵandaı julqynyp otyr. «Sýdıanyń sheshimine qarsy pikir aıtýǵa qandaı haqyń bar? Sýdıanyń jeke basyna nege til tıgizesiń? Anaý sózdi, mynaý sózdi qandaı dálelderge súıenip jazdyń?» dep dúrse qoıa berdi. Dáleldeı almasań, qamaýǵa alamyn degendeı yzǵar tanytty. Sol jerde túsinikteme jazdym. Kelesi kúni taǵy shaqyrdy. Shaqyrý jıileı tús­ti. Baıqaımyn, qaǵazdar kóbeıip barady. Ústeldiń bir buryshynda, syrtynda «Qyl­mystyq is» degen jazýy bar qatyrma qor­jynǵa qaraýdyń ózi qorqynyshty. Býaz sıyrdaı kún sa­ıyn búıiri bultııa túsýde. Is nasyrǵa shapqanyn sezdim. Shym­kenttegi Núrı Múftahqa habarlasyp, mán-jaıdy túsindirdim.

– Bala, qorqatyn eshteńe joq! – dep, meni biraz jigerlendirip aldy da, qaı jer­den qandaı zańdardy, qaýlylardy, kom­mentarıı­lerdi, taǵy basqa qujattardy qaraý kerek­tigin qulaǵyma quıdy, biraz aqyl-keńes­ter berdi. Azamattyq is bolsa bir sári, qylmystyq is degeniń túrmege bastar jol ekeni belgili. Ishteı tolqyp otyr­ǵanym ras edi. Sony sezip qoıǵan Núrekeń:

– Eger is tipti kúrdelenip bara jatsa, dereý telefon shal. Baramyn! Qoǵamdyq qorǵaý­shyń bolyp iske tikeleı aralasamyn! Eń aldymen «Egemen Qazaqstan» gazeti­niń namysyn, bedelin qorǵaý kerek! – dedi.

 Osydan keıin ǵana moınymnan bir júk túskendeı, boıyma qaıtadan kúsh-qaı­rat quıylǵandaı kúı keshtim. Sol kúsh-qaırattyń arqasynda prokýra­tý­ra­­daǵy maǵan qatysty qozǵalǵan isti «qyl­mys­tyq belgisi joq» dep, japqyzyp tyndym. Sosyn dál osy taqyrypqa qaıta oralyp, taǵy syn maqala jazdym. Aqyrynda bastapqy sot sheshimi buzy­lyp, basqa sýdıanyń qaraýyna berildi. Qylmys­ker­ler jazasyn aldy.

QazUÝ jýrnalıstıka fakýltetinde oqy­tylatyn «Quqyqtyq jýrnalıstıka negiz­deri» atty salalyq pándegi «apel­lıasııalyq negizde, kassasııalyq negiz­de syn maqala jazý ádisteri» degen qaǵı­dattar osy sottasý tájirıbesinen týǵan. Bul ádisterdi de Núrı Múftahtan úıren­gem.

Qazirgi qazaq jýrnalıstıkasyndaǵy quqyq taqyryby aıasynda Núrı Múftah mekte­bi qalyptasqanyn da basa aıtýǵa tıisti­min. Al mundaı mektep alys-jaqyn shetel­derde de joq desem, ekiniń biri sene qoımaýy múmkin. Jýrnalıstıka fakýl­te­tine shetelderden kelip dáris oqıtyn quqy­qtanýshy oqytýshylarmen tájirıbe almasý barysynda buǵan kózim ábden jet­ken. Bul – jalǵyz Núrı Múftahtyń ǵana emes, búginde 100 jyldyǵyn toılap jat­qan «Egemen Qazaqstan» gazetiniń de ózin­dik mektebi ekendigi ras.

Núrı Múftahtyń artynda birneshe tomǵa arqaý bolatyndaı shyǵarmalary qaldy. Kózi tirisinde solardy kitap etip shy­ǵa­rýǵa da qoly tımedi. «Men kitap shy­ǵa­ram dep júrip alsam, zańsyz­dyqtan japa shekkenderdiń quqyǵyn kim qorǵaıdy?» dep qolyn bir-aq sermegeni de esimde.

О́zi dúnıeden ótkennen keıin 2003 jyly jaryq kórgen kitabyna alǵysóz jaz­ǵan, sol kezeńdegi Joǵarǵy Sot tóraǵasy Tamas Aıtmuqambetov bylaı depti: «Qazaqstan Respýblıkasy Jo­ǵarǵy Sotynyń tóraǵasy qyzmetinde júr­genimde Núrekeńmen jumys babynda jıi aralastym. Sot sheshiminiń qaısysy durys, qaısysy burys degen máselege kelgen­de kez kelgen sýdıamen, tergeýshimen terezesi teń sóılesetinine talaı ret kýá boldym. Hat izimen Joǵar­ǵy sotqa da talaı saýal jol­dap, ádil­dik­tiń saltanat qurýyna kúsh sal­ǵan. Núrekeń ekeýmiz qansha jerden pikir­les, joldas bolsaq ta naqty iske kelgende ol óz prınsıpinen taımaıtyn. «Er shekispeı, bekispeıdi» demekshi, ekeýmizdiń renjisken sátterimiz de az emes. Biraq ol muny tek jumysqa qatysty dep biletin. Osy qasıeti meni tánti etetin».

Núrı Múftah 2002 jyly 16 qarasha kúni, bar-joǵy 66 jasynda jol apatynan qaı­tys boldy. Taǵy da sol aryz-shaǵym­dar­dy tekserip, Almatyǵa qaıtyp kele jat­qan beti eken...

Qabir basyna jınalǵandardyń aldynda belgili jýrnalıst aqsaqal Sarbas Aqtaev mynadaı qaraly sóz aıtty: «Ata­ǵy alty alashqa aıan Aqan seri qaı­tys bolǵanda qazaqtyń tuńǵysh kásibı eko­no­mı­si Mámbetáli Shóbekov: «Myń kisilik Aqan aǵa-aı, bir kisiniń ólimimen kettiń-aý!» dep jylapty. Sol sııaqty jalǵyz ózi júz jýrna­lıske laıyq Núrı Múftah ta bul jal­ǵannan bir adamnyń ólimimen ketip bara­dy!..»

Men de sóıleıin dep oqtalǵam, biraq ishki dúnıemdi alaı-dúleı etken bir sezim sal­darynan kóz aldym buldyraǵan saǵym­ǵa tol­dy. Myna qalpymmen eshteńe aıtyp ja­ryt­­pasymdy bildim. Bildim de kópshilik ara­­sy­­nan aqyryn sytylyp shyǵyp, tis­ten­­gen qalpy Keńsaı qyrqasynda qal­qıyp turǵan mashınama qaraı kete bar­ǵam...

 

Serik JUMABEKULY,

QazUÝ jýrnalıstıka fakýltetiniń aǵa oqytýshysy, quqyqtanýshy jýrnalıst

 

Sońǵy jańalyqtar

О́z qarjysyna kitaphana salǵan

Aımaqtar • Búgin, 10:08

Sabannan jasalǵan qalashyq

Aımaqtar • Búgin, 10:05

Mýngııamen judyryqtasýy múmkin

Sport • Búgin, 10:04

Almatydan 356 km qashyqtyqta jer silkindi

Aımaqtar • Búgin, 09:55

Otanǵa qyzmet – ortaq paryz

Qoǵam • Búgin, 09:48

Kóp balaly otbasylar baspanaly boldy

Aımaqtar • Búgin, 09:42

Aýylǵa kel, jas dáriger

Aımaqtar • Búgin, 09:37

Ashyq ári ádil áleýmettik saty

Qoǵam • Búgin, 09:12

О́lketaný órenderdiń óresin ósiredi

Aımaqtar • Búgin, 09:09

Tarıh. Tulǵa. Túrkistan

Rýhanııat • Búgin, 09:06

Adamdyqtyń qaınary

Rýhanııat • Búgin, 08:55

Berik Ýálı: Abaı men Alash

Rýhanııat • Búgin, 08:54

Qoǵamdyq uıym ókilderimen kezdesti

Qazaqstan • Búgin, 08:43

Alty kólik qar qursaýynan shyǵaryldy

Aımaqtar • 18 Qańtar, 2020

Áskerı jaýyngerlik daıarlyq kezeń bastaldy

Aımaqtar • 18 Qańtar, 2020

Elordanyń «Búkir kópiri» tekseriledi

Qoǵam • 18 Qańtar, 2020

Roman Sklıar Tılo Klınnermen kezdesti

Úkimet • 18 Qańtar, 2020

Uqsas jańalyqtar