100 • 21 Qarasha, 2019

Jaqsy dástúr jalǵasa beredi

39 retkórsetildi

Elorda endiginen ózine tıesili enshisin alyp, erkin jaılaǵan «Egemen Qazaqstannyń» eńseli ǵımaraty syrttaı tynyshtyq qushaǵyna súńgip, qaladaǵy kóp qurylystyń birindeı óziniń qımylsyz qalpyn buzbaǵanymen, ishindegi býyr­qanǵan tirshilik tasqyny shyn mánindegi shyǵarmashylyq jumystyń jaıbaraqat júzege aspaıtyndyǵyn aıqyn ańǵartyp turǵandaı. Kún saıyn oıaý júrekti oqyrmanyn oıly maqalalarymen qýantpaq nıette ju­myl­ǵan judyryqtaı jabyla eńbektengen ár qyzmetkerdiń óz jaýap­ker­shiligi bar.

Iá, gazet shyǵarý – ujymdyq jumys. Ony sol úderistiń ishinde júrip, kún-tún, erte-kesh, demalys-mereke demeı, kózin tyrnap ashyp, kólikke otyryp, mejeli jerge jetýge, oqıǵa ornynan salmaqty, saýatty aqparat berý jolynda jantalasqan jýrnalıst pen olardy oń iske baǵyttaýshy basylym basshylary, jazylǵan dúnıeni gazet úlgisinde jalpaq jurtqa jarııa etýge qyzmet etetin óz isine jetik kánigi kásibı sheberler – jaýapty hatshy, fototilshi, dızaınerler men korrektorlar, koordınatorlar men ózge de tehnıkalyq sala qyzmetkerlerinen artyq sezinip, biletin jan sırek. Bir qyzyǵy, jazýdyń lázzatyna túsip, qalamnan óz raqatyn tapqan tilshige de, oǵan jón silteıtin bas­shyǵa da budan asqan baqyt joq.

Árıne, kezindegi áripti oıyp terip, maı-maı bolyp baspahana jaǵalap, kezekshilik atqaratyn, qoıyndápterin qoltyqtap, tabanynan taýsylyp jú­rip suhbat alatyn kásibı mashaqattar azaıyp, ornyn zamanaýı tehnıka­nyń jetistikteri jeńildetti degenimiz­ben de, jýrnalıstiń ıntellektýal­dyq bilim, áriptestermen qarapaıym adamı qarym-qatynas turǵysyndaǵy jaýapkershiligi tıtteı de kemigen joq. Kerisinshe, ulttyq jýnalıstıkadaǵy dástúr men dil qundylyǵy arta tústi. Al munyń aıqyn úlgisin «Egemenniń» árip­testik baýyrlastyqqa ulasqan ula­ǵat­ty shańyraǵynan kórýge bolady.

Redaksııaǵa anda-sanda joly túser qonaq turmaq, ár tań saıyn «Egemen» esiginen ımene kirer qyzmetkeriniń ózi tabaldyryqta sál aıaldap baryp tórge ozatyny bar. Sebebi qarashańyraqtyń mysy basyp, kireberis qabyrǵany tutas ala qylqalam tilinde ún qatqan taǵy­lymǵa toly kompozısııa eriksiz kidirtedi. Gazettiń alǵash jaryq kór­gen kúninen bastap shyǵarmashylyq ju­mys­­ty basqaryp, baǵyt-baǵdar bergen, tól qoltańbasyn qaldyrǵan basshy­lar – qaıratker tulǵalar galereıasy tarıh­tyń kúngeıi men kóleńkesi qatar óril­gen shejiresinen únsiz syr shertip tur­ǵandaı kóńil tolqytady.

Áli este, oqý bitire salyp elordaǵa qonys aýdarǵanda, Almatydaǵy jýrna­lıs­tik ortany saǵynatynymyzdy bilsek te, astanada aqparat keńistiginiń alpaýyty – «Egemen Qazaqstan» gazeti bar ǵoı dep bas shahar jaqqa táýekel etken edik. Nebir ulylardyń qaıtalanbas izi qalǵan kıeli qarashańyraqtyń tabaldyry­ǵyn bir attap, sheberhanasyn kórý arman bolǵan. Sondaı sátterde jýrnalıst aǵa-apalarǵa telefon shalyp, tolqý men qorqý sezimin qatar arqalap «Egemendi» betke alýshy edik. Sol kezdegi gazettiń bas redaktory bolǵan Janbolat Aýp­baev jyly sóılep, aqylyn aıtsa, keıin búgingi gazet basshysy Darhan Qydyr­áli talaı jasty qoldap, qyzmetke qabyl­dap, «Egemen Qazaqstan» mektebin kórý­ge keń jol ashyp berdi. Sondaǵy tol­­qy­nysty kúıdi búginde bir qaýym elge aı­nalǵan «Egemende» qyzmet etip jat­qan jastardyń árqaısysynyń da ba­sy­nan keshirgenine bás tige alamyz. О́ıt­keni «Egemen Qazaqstan» jaı ǵana qyzmet ornynan buryn, eń áýeli kási­bin endi bastaǵan jas maman úshin taǵy­lym men tárbıe mektebi. Munda sonaý Smaǵul Sádýaqasov, Júsipbek Aı­maýytov, Sáken Seıfýllın, Uzaq Baǵaev, Sapar Baıjanov, Balǵabek Qy­dyr­bekuly, Sherhan Murtaza, Ábish Kekil­baev, Nurlan Orazalın, Ýálıhan Qalı­jan, Erjuman Smaıyl, Saýytbek Abdrahmanov bastaǵan tamasha mekteptiń ulaǵatyn ulyqtap, aǵadan inige, apadan sińlige mura etip berilip, árbir áreket, qımylymen, sóz saptaý mádenıetimen boıǵa sińirilip otyrar tamasha dástúr sabaqtasyǵy bar. Taǵylym tynysyn úzbeı, únemi aıtyp, nátıje shyqpasa úıretip, bilgenin jastardyń boıyna sińirýge tyrysyp júretin redaksııa tabaldyryǵyn jas kezinde attap, eńbekpen eseıgen Jylqybaı Jaǵyparuly, Berik Sadyr, Samat Musa, Suńǵat Álipbaı, Qarashash Toqsanbaı, Anar Tóleý­hanqyzy, Aleksandr Tasbolat, Talǵat Batyrhan, Ǵabıt Músirep bas­taǵan aǵa býynnyń ulaǵaty keıingi tolqyn úshin eshqandaı baǵalaýǵa baǵynbaıtyn baılyq dep bilemiz. Ony mundaǵy sanaly jastyń árqaısysy sezinip, ishpen bilip, sodan laıyqty qorytyndy da shyǵaryp keledi.

Gazettegi adamgershilik akademııa­sy qalaı jolǵa qoıylsa, mamandy shyńdaý mektebi de sol bıikte. Kún­de­likti gazettiń tynys-tirshiligi múldem bólek. Ásirese «Egemenge» deıin ob­lystyq nemese respýblıkalyq gazetterde  qyzmet etip kelgender ol sal­maqty da, jaýapkershilikti de aıqyn sezinedi. Munda eń áýeli kóz ilespes jyldamdyqpen qatar saýatty saraptaı bilý qabileti de asa qajet. Eger osy ekeýiniń birinen aqsasańyz, bet qattalyp jatqanda sizdiń ǵana materıalyńyzdy kútip otyrǵan kúlli ujym aldynda súıkimsiz boldym deı berińiz. Árıne kásibı etıket boıynsha, shyǵarmashy­lyq sheberhana qupııasyn syrtqa shyǵa­rý­ǵa bolmaıtynyn bilsek te, gazettiń ǵasyr toıy qarsańynda kıno tilimen aıtqanda «kadr syrtyndaǵy» kásibı qyzyqtarymyzben azdap bólisip qoıýdy jón sanap otyrmyz. Sol arqyly búgingi redaksııa tynysymen de jaqynyraq tanystyra alamyz dep oılaımyz.

Joǵaryda atap ótkenimizdeı, gazette eń áýeli jýrnalıstiń jedeldigi joǵary baǵalanady. Kúndelikti gazet «konveıerine» túskende kim-kimniń de á degende abdyraýy, qalypqa túsken­she biraz qınalýy zańdy. Barǵan is-sharańnan jazǵan esepti kúnbe-kún tapsyrý bir apta boıy oılanyp-tol­ǵanyp, kórkem tilmen kósilip jazýǵa mashyqtanǵan keıbir jýrnalıster úshin synaq, tipti jedeldikke baýlý mektebi desek te boldy. Materıaldy keshiktirip tapsyrýyńnyń saldarynan bir qaýym eldiń seni ǵana kútip otyrǵanyn kór­gende, ishteı yńǵaısyzdyq qysyp, tipti kózińnen móltildep jastyń qalaı shy­ǵyp ketkenin baıqamaı qalatyn sátter de jıi kezdesedi. Sondaı kezder­de bólim basshysynyń, odan ári re­dak­torattyń qas-qabaǵyna qaraılaı bere­siń. Al bas redaktordyń sońǵy sózi negizinen hatshylyqtyń kóńil-kúıine tikeleı baılanysty. Ol jaqtyń qabaǵy qatýly bolsa, jaǵdaıyń qıyn. Al ondaı «hálge» bir túsken jýrnalıst, keleside jazýyna qalaı jyldamdyq qosqanyn ózi de baıqamaı qalady.

Mysaly, ózim isteıtin «Mádenıet jáne rýhanııat» bólimi­niń tájirıbesin tilge tıek etsem biraz jaıǵa qanyǵýǵa bolady. Ásire­se, jetek­shimiz – Ǵabıt Iskenderuly, bólim bas­shymyz Talǵat Batyrhan bolyp tur­ǵan kezde «Rýhanııattyń» jastary ájep­táýir shyńdalyp úlgerdi. Talǵat aǵa jadyrap, jarqyrap júrgenimen, jaǵdaı tyǵy­ryqqa tirelgen kezde batyryp aıtyp jiberedi. Birden jınalasyń. Al Ǵabıt aǵa­nyń jóni bólek. Daýys kóter­meıdi. Alaıda jumysyńa kóńili tol­maǵa­nyn kóz­qarasymen-aq jetkizedi. Al ol kóz­qaras urysqannan da aýyr. On­daı kezde bar­lyq tilshi typyrshyp ketedi. Endigi sátte aǵaıdyń keıigenin kórmes úshin jaza­ryńa kún buryn qam­danýǵa, erterek da­ıyn­dalyp qoıýǵa tyrysasyń. Al mu­ny jas jýrnalıst úshin mektep demeı kórińiz?!

Jumys barysyndaǵy basty qaýip – hatshylyqta. Bet qattaýshylar men korrektorlardyń kóńil kúıin baǵamyz. Bul – redaksııadaǵy barlyq jýrnalıstke tán ortaq alań. Jazbańdy keshiktirý nemese bet qattalyp bolǵannan keıin materıalyńdy ózgertý, ıakı qysqartý – mundaǵylardyń eń unatpaıtyn dúnıesi. Árıne ol kisilerdi de túsinýge bolady. Kúni boıy ondaǵan, tipti júzdegen jaz­bany qateden tazartyp, betke ádemi etip shyǵaryp qoıǵanynda, orta jol­dan kelip bar jumysyn byt-shyt ete­siń. Al mundaı tirlik kimge unasyn?! Son­daı tyǵyryqqa tirelgen sátterde ótini­shi­mizdi jerge tastamaıtynyn bilip, gazet jumysyn bes saýsaǵyndaı bile­tin kánigi maman, jaýapty hatshymyz Samat Musaǵa aıtyp, erkeleımiz. Aǵa jastar­ǵa kóp uryspaıdy. Erkeligimizge saı meıi­rimmen jaýap beredi. О́tinishimiz de oń sheshimin taýyp, hatshylyqtan rıza bolyp tarqasamyz sóıtip.

Bul árıne gazet baspaǵa keter al­dyndaǵy qarbalas týdyratyn qıyndyq pen túrli qyzyqtardyń bir parasy ǵana. Al saıası nemese qoǵamdyq mańyzdy oqıǵalardy jedel jetkizý jolyndaǵy saıasat, ekonomıka, áleýmet bastaǵan aıtýly bólim jýrnalısteri men jalpy gazet shyǵarý prosesine atsalysatyn shy­ǵar­mashylyq top eńbegi tipti eresen. Keıde tún jarymǵa deıin jalǵasa­tyn bet qattaý pro­sesinde gazet qyzmetkerleriniń jumysy shyn máninde zor qurmetke laıyq.

Tarıh betterin paraqtap otyryp túı­genimiz, ǵasyr tarıh kýágeriniń ulan «Ushqynnan» búgingi aqsaqal «Egemen Qazaqstanǵa» jetkenge deıingi tarı­hynda gazet basshylyǵynda da, shyǵar­­mashylyq qyzmet qatarynda da nebir júı­rikter men dúldúlder, talant­ty tul­ǵalar qyzmet etipti. Gazet betterinde sol uly qaıratkerler qoltańbasynda ár dáýirdiń óz úni, tynysy, órnegi tasqa basy­lyp qaldy. Demek, basylymnyń ár sany – tarıh qoınaýyna engen sońǵy júz jyldaǵy ár kúnniń bultartpas kýágeri.

Iá, júz jyldyq jylnama jetkizgen derekterge úńilsek, gazettiń alǵashqy sany jaryq kórgen kezderde «Ushqynǵa» redaktorlyq etken Bernııaz Kúleev, gazet­tiń odan keıingi jetekshileri Smaǵul Sádýaqasov, Júsipbek Aı­maýytov, Beıim­bet Maılın, Sáken Seıfýllın bas­ta­ǵan Alash arystary nebári 20 men 30 jas aralyǵyndaǵy jigitter eken. «Oıan, qazaq!» (M.Dý­latov. – avt) dep, «qarańǵy qazaq kógi­ne kún bolýǵa» (S.Toraıǵyrov. – avt) umtylǵan jalyndy jas­tardyń aldynda senetin serkesi, baǵyt túzeıtin baǵbany bolmady. Sondyqtan da olar tek ózine senip, kemel keleshekke qadam basty. Bolashaqqa boı túzer zor baǵ­dar qaldyrdy. Ol – bir ǵasyr boıy «halyqtyń kózi, qulaǵy hám tili» (A.Baıtursynuly) bolyp kele jat­qan elimizdiń bas gazeti, ult mereıi – «Egemen Qazaqstan»! Alash arystary amanat etken ǵasyr ǵıbratyn búgin­ge jet­kizgen gazettiń basy-qasynda júrgen árbir tulǵanyń ýaqyt-aǵzam ala­qanynda qal­dyr­ǵan óz bederi bar. Endeshe sol órnekti óshirmeı, keleshek urpaqqa tabystaý – júz jyldyq jyl­nama – «Egemen Qazaqstannyń» taǵy­lymdy ǵasyr toǵysyna kýá bolý nesi­besi buıyr­ǵan baqytty urpaq – bizge amanat!

 

Sońǵy jańalyqtar

Kúlki kerýeni № 20

Rýhanııat • Keshe

Haliń qalaı, Qostanaı?

Aımaqtar • Keshe

«Iokerıtten» jeńildi

Hokkeı • Keshe

Qazaqstan tórtinshi topta

Fýtbol • Keshe

Pedagogterge paıdaly shara

Rýhanııat • Keshe

Onlaın-oqyrman

Tehnologııa • Keshe

Sý basý qaýpi joq

Qoǵam • Keshe

Baspanaly bolyp, baqytqa bólendi

Baǵdarlamalar • Keshe

Ábishtanýdyń áz álipbıi

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar