100 • 21 Qarasha, 2019

Júz jyl

158 retkórsetildi

Elimen birge bir ǵasyr jasaǵan «Egemen Qazaqstan» gazetine arnaımyn

 

«Egemen Qazaqstan» – el gazeti,

О́reńde - rýh sózi, jan qajeti.

Júz jyldyń shejiresin tasqa basyp,

Tarıhtyń eles bergen ár mezeti.

 

Bir ǵasyr jylnamasyn paraqtaǵan,

Qazaqsyz qaı kúni de tańy atpaǵan.

«Egemen» gazetim-aı, qoltyǵymnan

Demediń baılap berip qanat maǵan.

 

Men seniń qatardaǵy qalamgeriń,

Tilektes tolqyp otyr tamam eliń.

Toıyńa jyrdan shashý shashaıynshy,

Halqymen júz jasaǵan danam meniń.

 

Gazetim, talaı aýyr joldan óttiń,

Basynda at-shanaly, arba jektiń.

Qıyndy qıystyryp, joqty bar qyp,

Bolmasty boldyrǵandaı halge jettiń.

 

«Ushqyn» bop týa sala lapyldadyń,

Aıbynyp aıtar sózge qapylmadyń.

Áý bastan qazaǵyńnyń joǵyn joqtap,

Ot oınap, najaǵaısha shatyrladyń.

 

Jyry bop Bernııazdyń jalyńdadyń,

Jarbıǵan jamandarǵa jalynbadyń.

Alashtyń derbestigin kóksediń-aý,

Kommýnıst kósemge de tabynbadyń.

 

Mılláttiń uly jyry – jan-júregiń,

Ultym dep, ulysym dep elbirediń.

Qazaqqa avtonomııa alaıyq dep,

Alǵaýsyz aıtyp salǵan alǵyr ediń.

 

«Ushqynym», ushyrǵansyń uly tilek,

Oıanyp asyl úmit, nury túlep.

Qaımana qazaq úshin qalsyn artta,

Kóńilge qaıaý salǵan siri túnek.

 

Ult qamyn uly maqsat dep bilgensiń,

Sol úshin tartystarǵa kóp kirgensiń.

Janyǵyp qazaqqa jaý azar berse,

Qamyǵyp janyńa azap shektirgensiń.

 

Keńestiń kóz toqtatyp ker beline,

Sengensiń jańa zaman kelgenine.

Teńdik pen ádilet te ornaıdy dep,

Aldandyń ázázildiń órmegine.

 

Avtonomııa jaıyn talqylamaq,

Jıynyn ashaıyq dep jalpy qazaq,

«Ushqynym», ushqyndattyń talaı oıdy,

Bolǵanyn qaladyń-aý halqyń azat.

 

«Orystyq otarshyldyq joıylmaı tur,

Tártipke jerdiń jaıy qoıylmaı tur.

Aqmola, Semeıge de kóz alartyp,

Sibirdiń revkomy bul taıynbaı tur.

 

Qazaqtyń biriksin-aý el men jeri,

Jetti endi jeti bólgen sergeldeńi.

Daýlasa Qostanaıdy Chelıabińiz,

Túrikpen Mańǵystaýǵa óńmeńdedi.

 

Jetisý, Syrdarııa men Oral, Torǵaı,

Kir endi Qazaqstanǵa qorǵalamaı!

Jón-aq qoı erkin tynys alǵan shaqta

Tiliń men tarıhyńa bolǵan abaı».

 

Eli úshin Edigedeı eńiregen,

Bul jolda bultarady eriń neden?

Álıhan, Ahmet penen Álimhandar

Jer muńyn jetip aıtqan Lenınge de.

 

«Ushkynym», ultyń úshin urandadyń,

Qazaqty qazaq demeı tura almadyń.

«Eńbek týy», «Eńbekshil qazaq» boldyń,

Tórine zamanyńnyń shyǵandadyń.

 

Qateni Suńqar Sáken aıta alypty,

Qazaqqa qazaq atyn qaıtarypty.

Gazetim, sol alǵashqy kezderden-aq,

Aqjoltaı ekendigiń baıqalypty.

 

Ashtyǵyn jıyrma birdiń jaılap aıttyń,

Panasyz balalardy oılap aıttyń.

«Tilmashyń kerek emes, tildi bil!» dep,

Talapty tilbuzarǵa saılap aıttyń.

 

Hıýa men Buharada qansha qazaq,

Shet jurtta qalyp qoıǵan jan saýǵalap.

Aýrýdyń aldyn alǵan durys bolar,

Sharýańa qaıtkende de jan sal, qazaq.

 

Smaǵul, Sáken, Turar saralaǵan,

Madııar, Manap Shamıl daralaǵan,

«Eńbekshi qazaǵym» - aý, esil sóziń

Qazaqtyń saqarasyn aralaǵan.

 

Betińde uly Muhtar izi qaldy,

Beıimbet, Sábıt, Ǵabıt sózi qaldy.

Mirjaqyp, Sultanbek pen Oraz, Nyǵmet –

О́zińde arystardyń kózi qaldy.

 

«Ahmet Baıtursynov toldy elýge!» –

Jaradyń – dep qazaqqa dem berýge.

Naýryzdaı el meıramyn asqaqtatyp,

Qazaqty qarsy turdyń kem kórýge.

 

Átteń-aı, sonda-daǵy tiliń qysqa,

Qaıran ne kózdi aldaǵan qubylysqa?!

Tarıhyń shatqaıaqtap,

Jarty jurtty

Jalmady  jalt etken bir burylysta.

 

Shydaıdy-aý zulymdyqqa shirkin, adam,

Zándemi zamannyń sol surqy jaman.

Alapat asharshylyq sherin tógip,

Sákenniń «Qyzyl aty» shyrqyraǵan.

 

Apatty  meshin jylǵy jazdyrmaǵan,

Obalyń Sovetterge azǵyndaǵan.

Obalyń Kommýnıstik partııaǵa,

Túptiń túbinde ózi tozǵyndaǵan.

 

Qaǵazyń qııanattyń zárin ishken,

Narazyń syrtqa shyqpaı nalyp ishten,

Atandyń «Sosıaldy Qazaqstan»

Kóp kútken jaqsylyqty sarylyspen.

 

Áıteýir halyq úshin óbektediń,

Detdomǵa kóńil bólý kerek dediń.

Panasyz qarakóz kóp jetim qalǵan,

Belgili aıtpasań da sebepterin.

 

Keregin ulttyq ásker ańǵarypsyń,

Áspettep qazaq polkin tolǵanypsyń.

Almaty aıaq kıim fabrıginde

Qazaqty kemsitedi dep jazypsyń.

 

Qazaqsha «Shahnamany» qup alypsyń,

Kúıine Qurmanǵazy qýanypsyń.

Sharyqtap Jubanovyń shyqqanda alǵash

Únimen orkestrdiń jubanypsyń.

 

«Ulttyń kadrlaryn ósireıik,

Qazaqty qalaǵa da kóshireıik.

О́ndiris jumysshysy qazaqylansyn,

Sol kezde mártebeń zor, básiń bıik»...

 

О́r keýde ózek jaryp ótkirlendiń,

Ult rýhy órleýine ekpin berdiń.

Jınaǵan Zataevıch myń ánimdi

Qazaqqa súıinshilep bek gúldediń.

 

Shyrqaldy sende Alashtyń asyl áni,

Shalqytyp, sher-muńǵa da batyrady.

Júz jyldyq jylnamany paraqtasaq,

Tarıhtyń jáne sende zapyrany.

 

Han Kene, Súıinbaılar qaralandy,

Alashtyń arystary jalalandy.

Zulmaty Otyz jeti keldi daǵy,

Aǵyzdy aq júrekten qara qandy.

 

Alańyn ultshyldardyń túgendegen,

Tanabyn pasyqtyqtyń túrendegen.

Qazaqtyń tarıhyna zııankes dep,

Azat oı arǵymaǵyn shiderlegen.

 

Taptady tabanǵa sap ádiletti,

Túbine qyzyl qyrǵyn lańy jetti.

Emge de elde jaqsy qaldyrmady,

Beıimbet, Sáken, Ilııas – bári ketti.

 

Bári de tyńshy, fashıst, halyq jaýy,

Býrjýıdyń bandıti dep dabyrlady.

Qyzylkóz námarttardyń kúni týyp,

Naqaqty tyńdar qulaq tabylmady.

 

Kóredi tas qudaıdyń dúrbisimen,

Soǵady dúleı zaman gúrzisimen.

Zymystan saıasattyń qurbany bop,

Sharasyz nebir sańlaq tyndy ishinen.

 

Dattaýdyń boldy nebir kókeleri,

Gazettiń beti bárin kóteredi.

Jalaly maqalalar... tap dushpany,

Japonnyń shpıony...

Beker edi...

 

Qarasam qasiretti ótkenińe,

Jazyldy bul tarıh ta betterińe.

Sarǵaıǵan paraqtaryń kýádúr-aý,

Seniń de sansyz azap shekkenińe.

 

Gazetim, júzińe sher tunǵany shyn,

Sherińmen, shemenińmen tulǵalysyń.

El men jer tarıhynan bólinbeısiń,

О́ziń de sol zulmattyń qurbanysyń.

 

Jamandap báz bireýler boqty jegen,

Soıylyn saıasattyń soqty degen.

Qaralap el gazetin ózderinshe,

Qoqysyn kúresinniń kóp kúregen.

 

Gazetim, úgit aıtyp, bas quradyń,

Ardager Alash tekti basshylaryń.

Halqym dep, qazaǵym dep soqty júrek,

Kóńildi qalaı saǵan tós qylamyn?

 

Zamana quıynynda sendeldi me?

Kektenip qııanatqa sherlendi me?

Aqıqat bireý: barlyq ýaqyttarda,

Bas gazet, boldyń óziń elmen birge.

 

Kúıindiń  náýbetterge, kúńirendiń,

Opyndyń ókinishpen muńyna eldiń.

Tarıhtyń tasqa basqan aıǵaqtaryn

Aldyna jaıyp saldyń tirilerdiń.

 

Tanbadyń kóterýden el eńsesin,

Jalǵadyń ult rýhynyń eren kóshin.

Jubandyń jalǵyz sáýle úmitine,

Úreıdiń jolatpadyń kóleńkesin.

 

Gazetim, taǵa almaımyn saǵan kiná,

Tazasyń el aldynda, ar aldynda.

Ýaqyttyń talabynan tabyldyń sen,

Jetkizdiń muqtaj-muńdy joǵarǵyǵa.

 

Lajsyzdyq bolǵany ras, amalsyzdyq,

Ol biraq emes áste tabansyzdyq.

Astarlap aıtqan talaı aqıqatyń

Aqyret kúninde de bolar tuzdyq.

 

Qaldy artta talaı-talaı azabstan,

Shaqtar da jan berisip, jan alysqan.

Jalǵasyp ómir-tirlik  odan ári,

Atandyń «Sosıalıstik Qazaqstan».

 

Qaıtse de jaqsylyqty asyrypty,

Halyqtyń qasıetine bas urypty.

Aıryqsha Abaı aty ulyqtalyp,

Aýdany Baıǵanınniń ashylypty.

Jerinen Jezqazǵannyń ken qazypsyń,

«Ústi – el, qoıny – qazyna» dep jazypsyń.

Injener Sátbaevtyń danalyǵyn,

Gazetim, der kezinde ańǵarypsyń.

 

Kınosyn «Amankeldi» halyq kórdi,

Ol daǵy betterińde dáripteldi.

«Bilgeniń ana tildi qorlyq emes»,

Dep jáne namystylyq tanytty endi.

 

Sýsyldaı paraqtalyp qaıran kúniń,

Bastaldy dúleı soǵys –  maıdan jyryń.

Sumdyǵy myń toǵyz júz qyryq birdiń,

Suryna baıtaq eldiń qaıǵy aldyrdyń.

 

Jan pıda Otan úshin ólemiz dep,

Bul basqa ne tússe de kóremiz dep.

Gazetim, namys qaırap saldyń uran,

Fashıstik Germanııany jeńemiz dep.

 

Eske aldyń ertedegi el erlerin,

Batyryn, bahadúrin, kemeńgerin.

Qazaqtyń jaýyngerlik dástúrlerin,

Isataı, Mahambet, Han Kenelerin.

 

Pash etip qıyn shaqtyń dúrbeleńin,

Beıimdep bekitýge irgelerin.

Jınatyp jyly kıim ásker úshin,

Jasaýǵa jumyldyrdyń tyl kómegin.

 

Jetkizip atoılaǵan el muratyn,

Jyrlady júz jasaǵan Jambyl aqyn.

Aǵylyp qart jyraýǵa maıdannan hat,

Batasyn batyrlarym jar qylatyn.

 

Soǵysta batyr qazaq jarqyldady,

Er bolyp óse berdi ór tulǵaly,

Halqyna sen arqyly hatyn arnap,

Baýyrjan qyrandaıyn sańqyldady.

 

Erlegen Uly Otan soǵysynda,

Bermegen er qazaǵym namysyn da.

Tólegen Toqtarovtar, batyr Málik

О́rlegen ot-jalynnyń toǵysynda.

 

Halyqtyń er uldary jalyndaǵan,

Joryqta kúsh-qaıraty qabyndaǵan.

Uly Otan aldyndaǵy qasıetti

Mindetin abyroımen oryndaǵan.

 

Shyńdarda bolady ǵoı qyran uıasy,

Shyrqaıdy bıikterge shyǵar qııasy.

Erligin qazaǵymnyń sharyqtatty

Erjúrek Panfılovtyń gvardııasy.

 

Uly Otan soǵysynyń kúnderinde,

Qazaqtyń áıeli de elmen birge.

«Erlermen tize qosyp atakada»,

Saldy atoı Hıýaz, Álııa, Mánshúkter de.

 

Samǵady qazaq áni qan maıdanda,

«Jas qazaq» bolashaqqa jalǵanbaı ma?

Betińde ólim-ómir syryn terbep,

Jas Baýbek jalyn atyp tolǵanbaı ma?

 

Gazetim, bárin, bárin kóre bildiń,

Tólegen Toqtarovtyń er ólimin,

Abdolla «geroı aqyn»... aqtyq aıqas...

Bárin de jarqyratyp bere bildiń.

 

Dastanyn jazǵan dereý Qasym aqyn,

Halqyna pash etýge asyǵatyn.

«Maıdannan esken jańa lep» qoı dep bul,

Ǵabańnyń maqalasy basylatyn.

 

Jaýmenen jaǵalasyp jan alysqan,

Jetýshi eń jaýyngerge sen alystan.

Jylytyp júrekterin syz okopta,

Dem berdiń, «Sosıalıstik Qazaqstan».

 

Ákelik qamqorlyqpen nazaryn sap,

Tym aýyr tımesin dep nazaly shaq,

Jaýynger uldaryna maıdandaǵy

Jabyla qazaq halqy jazady hat.

 

Soǵystyń almaǵaıyp alamanyn,

Qazaqtyń kózimenen baǵaladyń.

Maqtanysh boldy Shákir Jeksenbaev –

Qazaqtan shyqqan tuńǵysh generalyń.

 

Lebizdiń arnap elge eń ystyǵyn,

Halyqqa habarladyń Jeńis kúnin.

Qazaqtyń Memlekettik Gımnimen,

Úmittiń úkilediń mol ushqynyn.

 

Bastalǵan beıbit ómir jańa kúni,

Qurylǵan Akademııa jańalyǵy.

Han Kene qazasynyń júz jyldyǵy –

Bári de bas gazettiń tábárigi.

 

«Abaı» hám «Birjan-Sara» operasy,

О́resi ósken eldiń mýzykasy.

JenPI-den qanat qaqqan alǵash ret,

Arnaldy qyzdarǵa da yqylasy.

 

Áýezov Stalındik syılyq alǵan,

Máskeýde «...Baıan sulý» sahnalanǵan.

Romany «Kýrlıandııa» – Ábdijámil –

О́zińde alǵash ret jarııa bolǵan.

 

Almatym kórkeıipti burynǵydan,

Asqaqtap Amankeldi tuǵyrynda.

Jarq ete qaldy bir kún jalpaq elge

Feletony Qydyrbekulynyń da.

 

Átteń-aı, sum saıasat lańy keldi,

Jaý izdep saldy taǵy ábigerdi.

Ultshyl bop shyqty taǵy Kenesary,

Baılandy batyr Naýan baǵy da endi.

 

Barmaıdy Buqar jyraý bolashaqqa,

Shortanbaı, Dýlat mindi aǵash atqa.

Ultshyldyq sarynymen keri tartyp,

Ýlaıdy qazaqty olar ǵarasatqa.

 

Áspettep Han Keneni joldan taıǵan,

Basbuzar Bekmahanov shyqqan qaıdan?

Túzetip qatelikti, qutylaıyq,

Tezdetip Dosqoja men Nysanbaıdan.

...Ortalyq Komıteti óktemdeıdi,

О́reskel qatelikter ketken deıdi.

Basy ózi akademık Sátbaev bop

Ultshyldyq jylymyna bókken deıdi.

 

Aldynda qazyp qoıǵan qurdym áli,

Shákárim – qur qudyqta shyńǵyrady.

Zııanyn dabyraıtyp, dabyralap,

Zııalynyń saǵyn solaı syndyrady.

 

Odaǵy jazýshynyń dattalypty,

Qyryna Muqanovty qatty alypty.

Qazaqshyl Qasym aqyn – hantalapaı,

Basyna ıt terisi qaptalypty.

 

Beısenbaı Kenjebaev betin qalqyp,

Asyra dáriptelgen Sultanmahmut.

Jan qalmaı qatelikke urynbaǵan,

Jazǵan-aý jazǵyshtarym butyp-shatyp.

 

Kezinde soǵan dabyl qaqpady dep,

О́ńkeı bir ultshyldardy jaqtady dep.

Gazetim, ózińdi de ótti-aý túırep,

Ishine jymysqysyn saqtady dep.

 

Otarshyl kil qarany aqqa tańbaq,

Kim biraq atar tańdy toqtata almaq?

Túrlerin ulttyq oıyn áspettediń,

Jamby atý, sadaq tartý, aýdaryspaq.

 

Bolǵanda az-kem ýaqyt tynys alý,

Qazaqsha kúres ámbe kúmis alý.

Qyz qýý... ult sportyn ulyqtasań,

Ol da bir jylnamańnyń uly shaǵy.

 

Tartylǵan magıstral Moıynty-Shý –

Kóńildi súıindirgen bir úlken dý.

Jol tartty kórermenge «Jambyl» kıno,

Izinshe «Qozy kórpesh – Baıan sulý»...

 

«Mahabbat dastany» bop shertilipti,

Súıisken ǵashyqtardyń serti myqty.

Tamara haným bıi Almatyda,

О́nerdi órge súırep serpilipti.

 

Sezi jazýshylar odaǵynyń,

Údesi kompartııa talabynyń.

Abaıdyń jańa tapqan qoljazbasy –

О́rkeni ádebıet daraǵynyń.

 

Tabylǵan Qurmanǵazy qabiri de,

Djavaharlal Nerý kelýi de,

Dastany Zelınskıı «Qazaq» degen

Qazaqtyń jaqty shyraq senimine.

 

Partııa josparlaǵan ilgerini,

Oıpyrmaı, bastalypty tyń joryǵy.

Qate dep qarsy aıtýǵa qaıran bar ma?

Gazetim jazyp jatty kúnde muny.

 

Hrýshev áperbaqan esiripti,

Myń-myńdap eldi tyńǵa kóshiripti.

Buzaqy, maskúnem men sottalǵany

Arqaǵa, Aqmolaǵa josylypty.

 

Mıllıon, mıllıard dep urandaǵan,

Jem boldy quzǵyndarǵa qyran dalam.

Qapylyp qazaq baıǵus qursaýynda,

Máskeýdiń ámirinen shyǵa almaǵan.

 

Dabyly tyń ıgerý qaǵylypty,

Orystyq shovınızm qaǵynypty.

Aı-kúnniń amanynda ondap, júzdep,

Qazaqtyń mektepteri jabylypty.

 

Sum zaman kórsetpegi kóp eken-aý,

Tozǵyndar tiliń azsa berekeń-aý.

Osyndaı ozbyrlyqqa qarsy shyqqan

Rahmanqul Berdibaev er eken-aý!

 

Saırap tur shejireńde sonyń bári,

Halyqtyń namys qaıraq nar uldary.

Nómiri on myńynshy ómirge kep,

Týyńa ordenniń de taǵylǵany.

 

Baıdosov balýandardan úzdi qara,

Teatr sahnasynda «Birjan-Sara».

Qazaqta tuńǵysh baletmeıster,

Dáýren Ábıirov jeke-dara.

 

Alpystyń asqarynda Áýezoviń,

Sholohov... Shalqar kóli... ol bir kerim.

О́ner men ádebıet on kúndigi,

Máskeýde ult rýhy bop jelbirediń.

 

Zaısannan súıinshilep dúr janalyq,

Gazetim, jetkizipsiń nurǵa malyp.

Elý mıllıon jyl buryn Altaıymda

Sútqorekti tirshilik bolǵany anyq.

 

Aıda Músilimova erlep edi,

Shahmatta kim endi oǵan teń keledi!?

Nurmolda, Jazylbekteı aqsaqaldar

Atandy ekinshi ret Eńbek Eri!

 

Abaıdyń súgireti tabylypty,

Shoqanǵa máńgi shyraq jaǵylypty.

Lenındik syılyq alyp uly Muhań,

Alǵaýsyz aq tilekter aǵylypty.

 

Ázelden atbegilik salty myqty,

Absentti búkil álem tań qylypty.

Almaty, Kıev, Máskeý – áýe joly

Alashtyń aspanynan tartylypty.

 

Fılmi «Meniń atym Qoja» degen,

Tulpardaı qatarynan ozady eken.

Molyǵyp Syr ananyń sýymenen,

Teńizi Shardaranyń tolady eken.

 

Ýaqıǵa tolyp jatqan elde kúnde,

Kórinis tapqan gazet órneginde.

Tý tikken Reıhstagqa Raqymjandy,

Nemister – jazdyń – izdep kelgenin de.

 

Maqtanysh boldy Medeý – jánnatymyz,

Ashylsa sport saraıy – ol da tynys.

Aparyp Kóktóbege aspaly jol,

Kórkeıdi kúnnen-kúnge Almatymyz.

 

Ybyraı Jaqaevqa bir bet berdiń,

Atasyn aq kúrishtiń qurmettediń.

Músilim Magomaev astanada

Án salǵan asqaq sátti sýrettediń.

 

Ie bop Qazaqstan derbes únge,

«Ekspo-67» kórmesinde,

Qazaqtyń qolónerin jarqyratyp,

Ashypty qazynaly kómbesin de.

Quıryǵy qarlyǵashtyń aıyr eken,

Alǵashqy mýltfılm de daıyn eken.

Satyly jaılaýynda Qanııadaı,

Atqany kelinshektiń aıý eken.

 

Osyndaı qyzǵylyqty habarlary,

Shoqannyń eskertkishi – el armany.

Halyqtyń yrysyna tolqyndaǵan

Ertis pen Qaraǵandy kanaldary.

 

Qasteev qazyna terip el ishinen,

Sýretin sal Birjannyń kelistirgen.

Ile men Qapshaǵaıdan qýat tarap,

Jańatas jańa qala kenish bergen.

 

QazMÝ-diń Almatyda qalashyǵy,

Qazaqtyń sırk úıi jańa ashyldy.

Kózaıym kórermenge kórkem fılm,

Ekranda «Qyz Jibektiń» baǵy ashyldy.

 

Medeýde muz aıdynyn álem kórdi,

Qazaǵym Farabıge sálem berdi.

Jıyldy Almatyda quryltaıǵa,

Azııa, Afrıkanyń qalamgeri.

 

Gazetim, súıinshilep bárin jazdyń,

Sen daǵy ómir-zaman kenin qazdyń.

Alǵany Músirepov Altyn Juldyz,

Kósilip Qulagerdeı baýyr jazdyń.

 

Ǵafý men Juban aqyn tolǵady jyr,

Qadyr men Tumanbaıdyń samǵaýy bir.

Nurǵısa shalqytqanda aqqý kúıdi,

Álibek, án-Rozalar tańda bulbul.

 

Týǵan jer, gúliń bolyp egilemin,

Týǵan el, jyryń bolyp tógilemin.

Jar salǵan «Sosıalıstik Qazaqstan»,

О́r sóılep, nurǵa bólep tóńiregiń.

 

Dáýiri Qonaevtyń aıaqtalǵan,

Jeltoqsan zar zamany taıap qalǵan.

Qııanat, qara nıet, astamshylyq,

Ult rýhy toń-turpaıy taıaqtalǵan.

 

Sýreti bul kezdiń de betińde tur,

Qazaǵym qara jeldiń ótinde tur.

Táńirdiń tańy qashan atady dep,

Týlaǵan tolqyn arman nópir-nópir.

 

Qasiret, qasıet te bir basyńda,

Somdadyń sosıalızm sulbasyn da.

Sovettik sıpatyńdy saqtaǵanmen,

Halyqtyń boldyń syrlas, muńdasy da.

 

Ult qamyn uly múdde dep te bildiń,

Shyńdalyp talaı synda ótkerildiń.

О́tse de meıli myń jyl, ne zamannyń,

Shyndyǵy tikpesinde betterińniń.

 

Al, jetti Táýelsizdik azat tańy,

Gazetim jigerlenip ǵajaptandy.

Qalamyn nurǵa malǵan jýrnalıster

Komdanyp qyran qustaı qanattandy.

 

Namystyń naızaǵaıy – Sheraǵamyz,

Alashtyń abyzyndaı Ábaǵamyz,

Egemen el gazetin jolǵa salyp,

Eresen sypyryldy tomaǵańyz.

 

Egemen Qazaqstan eldiń aty,

Qýaty taý qulatar seldiń aty.

Ejelden ata qazaq meken qylǵan

Egemen Qazaqstan jerdiń aty.

 

Kóterdi kók baıraǵyn Qazaq eli,

Jarqyrap jaırań qaqty ajary endi.

«Egemen Qazaqstan» – ult gazeti,

Atyń da, zatyń qandaı ǵajap edi!

 

San ǵasyr arman etken ata-babań,

Ańsaǵan, ańsary etken, qatalaǵan.

Eldigin qaıta tapqan qazaǵymnyń

Tynysy kórindi árbir maqaladan.

 

Mindetter turdy aldyńda asqaraly,

Mereıi memlekettiń – bas talaby.

Tolǵadyń eldik, erlik murattaryn,

Shyrqaldy Táýelsizdik asqaq áni.

 

Toıladyń toqsanyńdy Elbasymen,

Sabyrly mineziń bar qanǵa sińgen

Turaqtap Esil boıy, elordaǵa,

Úndesip Ýaqytyńa alǵa asyp eń.

 

Qazaǵym, bóri tekti Kún balasy,

Jasaı ber, jasampazdyq jyr danasy.

Ordaly Otanymnyń bas gazeti,

Júz jyldyq tarıhymnyń jylnamasy.

 

*  *  *

Janymdy jas kezden-aq jebep ediń,

Qol jetpes bıiktegi órem ediń.

Jazylǵan pesheneme taǵdyrymdaı,

Jyldardy paraqtadyń «Egemenim».

 

Er minez, elden erek eńselim eń,

Er jetip, erkindedim men senimen.

Atlanttyń arjaǵynan jazdym sálem,

Astym da qustaı ushyp el sheginen.

 

Sen dese qalaı selqos tura alam men,

О́zińniń ónegeńdi qup alam men.

Betińde syrlasqanym qandaı baqyt,

Ázaǵam, Qadaǵammen, Tumaǵammen!

 

Qarbalas, qıyndyq ta boldy qansha,

Atyrdyq maqalamen tańdy qansha.

Qazaqqa jaqsylyqty súıinshilep,

Asyqtyq bir úmitti jandyrǵansha.

 

О́zińde kóp basyldy óleń-jyrym,

Kúmisteı syńǵyrlaǵan zeren kúnim.

Ár sózdiń, ár maǵyna, ár uǵymnyń,

Úırettiń zerdeleýge tereńdigin.

 

Zeınette,

Alty qyrdan astym ári,

Gazetim júz jasaǵan jassyń áli.

Eshqashan sen zeınetke shyǵa kórme,

Elimde baspasózdiń bas qyrany!

 

О́zińsiń kemelim de kóregenim,

Qanyma qaǵıdańdy shegelediń.

Menimen qoshtasýǵa qaqylysyń,

Senimen qoshtaspaımyn, «Egemenim»!

 

Qorǵanbek AMANJOL,

Halyqaralyq «Alash» ádebı syılyǵynyń laýreaty

 

Sońǵy jańalyqtar

Basylym basshylary - Támımdar SAFIEV (1892-?)

Basylym basshylary • Búgin, 11:28

Elordada Úsh arysqa eskertkish ornatyldy

Rýhanııat • Búgin, 11:14

Almaty álemdik qalalar qataryna qosylady

Aımaqtar • Búgin, 10:57

Atyraýlyqtar taǵy da úzdikter qatarynda

Aımaqtar • 13 Jeltoqsan, 2019

Táýelsizdik – tuǵyrym

Aımaqtar • 13 Jeltoqsan, 2019

Arhıv ǵımaratyna eskertkish taqta ornatyldy

Rýhanııat • 13 Jeltoqsan, 2019

Jas otbasylar baspanaly boldy

Aımaqtar • 13 Jeltoqsan, 2019

Almatynyń karateshileri qarsylas shydatpady

Sport • 13 Jeltoqsan, 2019

Uqsas jańalyqtar