Mádenı kúnderdiń aıasy keń ári baǵdarlamalary tyǵyz boldy. Almatyǵa kelgen máskeýlik ujymdardyń konserti men spektaklderin tamashalaǵysy kelgen kórermen óner ordalaryna aǵylyp jatty. Jastar quramalary arasynda boks týrnıri ótti, qala ortalyǵynda qos megapolıstiń dostyǵyna arnalǵan art-nysandar ashyldy, al Abaı atyndaǵy opera jáne balet teatrynda Máskeý men Almaty qarym-qatynasynyń qalyptasý tarıhyn kórsetken aýqymdy fotokórme uıymdastyryldy.

Mádenı kúnderdiń resmı bólimi 28-gvardııalyq panfılovshylar saıaba­ǵyndaǵy Dańq memorıalyna saltanat­ty túrde gúl qoıý rásimimen bastaldy. Delegasııany Máskeý Úkimetiniń mınıstri, syrtqy ekonomıka jáne halyqaralyq baılanystar departamentiniń jetekshisi Sergeı Cheremın bastap keldi. Budan keıin Máskeý men Almatynyń ekonomıkalyq, ınvestısııalyq, iskerlik baılanys máse­leleri boıynsha plenarlyq sessııa otyrysy bastaldy. Sergeı Cheremınniń aıtýynsha, Máskeý – álemdegi eń qarqyndy damyp kele jatqan megapolısterdiń biri. Renovasııanyń aýqymdy jobalary, ónerkásiptiń turalap qalǵan nysandaryn qalpyna keltirý, IT salasyndaǵy kólik-ınfraqurylym jobalary men ınnovasııalar, turǵyndarǵa memlekettik qyzmet kórsetý salasyndaǵy aldyńǵy qatarly bastamalar men bilim berýdegi ınnovasııalar qalanyń sátti júzege asyrylǵan jobalarynyń bir bóligi ǵana bolyp sanalady.

Memlekettik qyzmet kórsetý, bilim, den­saýlyq saqtaý, kólikti, jalpy sha­hardy basqarýdyń máskeýlik tıimdi ádisi halyqaralyq turǵydan da moıyndalǵan – 2019 jyly Máskeý Shyǵys Eýro­panyń Foreign Direct Investment Intel­ligence (FDI) saýaldamasy boıynsha «Bolashaqtyń qalasy» reıtınginde kósh bastady. Ekonomıkalyq konferensııaǵa qatysýshylarǵa qalanyń damý strategııa­syn, ony júzege asyrýdyń mysaldaryn, Máskeý men Almatynyń arasyndaǵy ekonomıkalyq, ınvestısııalyq orta qalyptastyrýdyń áleýeti, qala salýdyń saıasaty, aqyldy qala qurýdyń joldary men mádenıetke baılanysty qala bıliginiń sońǵy bastamalary usynyldy.

Máskeý de, Almaty da qala ınfra­qu­rylymyn basqarýdyń zamanaýı tá­silderin meńgerýdi qolǵa alǵan. Máskeýde bul kólik, energetıka, turǵyn úı-kommý­naldyq sharýashylyq, kommýnıkasııa, áleýmettik salalardaǵy bir-birimen baı­la­nysty aýqymdy bastamalardy birik­tirse, al Almatyda «Adamdarǵa arnalǵan qala» tujyrymynda kórinis tabady. Eki megapolıs te qalalyq sharýashylyqty jańǵyrtýda mol tájirıbe jınaqtaǵan, endi budan da zor tıimdilikke qol jet­kizý úshin óz úlgilerin bir-birimen bóli­sýge ázir. Sondyqtan bul sessııada ýrba­nıstıka máselesiniń mamandary ǵana emes, qalalyq damý strategııasyn júzege asyrýǵa tikeleı qatysy bar kom­panııalardyń jetekshileri de óz bilgen­derin ortaǵa saldy.

Máskeý men Almaty 1994 jyldyń qazanynda qabyldanǵan «Baýyrlastyq kelisimi» aıasynda dostyq pen baılanystyń dástúrin jalǵastyryp keledi. Biraq kez kelgen kelisim men hattamasyz-aq bul qalalar turǵyndarynyń qarym-qatynasy burynnan keń ári tyǵyz baılanysqan. Máskeý men Almatynyń bilim, mádenıet jáne jastar saıasaty salalarynyń damý keleshegi týraly áńgime taǵy bir sessııanyń – «Almaty – Máskeý: dostyqqa 25 jyl» atty aýqymdy jıynnyń taqyrybyna aınaldy. Qos qalanyń arasyndaǵy aıshyqty jáne mańyzdy sátteri osy attas fotokórmeden de kórinis tapty. Kórme ekspozısııasyna Máskeýdiń Bas arhıv basqarmasynyń tarıhı qujattary men sýretteri paı­dalanylǵan.

2019 jyldyń mańyzdy oqıǵalarynyń biri Máskeýdegi halyq sharýashylyǵy je­tistikteri kórmesinde ornalasqan «Qazaq­stan» pavılonynyń kúrdeli jón­deýden ótip, qaıta paıdalanýǵa berilgeni boldy. TMD elderimen jumys jáne «HShJK» AQ syrtqy baılanys bo­ıyn­sha basqarma bastyǵy Irına Iаremen­konyń aıtýynsha, kúrdeli jóndeýden keıin Qazaqstannyń pavılony kórmeniń jaýharyna aınalyp shyǵa kelgen. Ar­hıtektorlar biregeı ǵımarattyń 1960 jyldary mınımalızm men ındýs­trıa­lızasııa kezeńinde ózgertilgen tarıhı turpatyn qaıta qalpyna kel­tirdi. Pa­vılon burynǵy áınekten jasal­ǵan kúmbezimen, qabyrǵalarynda jańar­tylǵan barelefiniń ásemdigimen, shyǵystyq órnekteriniń sulýlyǵymen kóz tartady.

Qazaqstan ekonomıkasy men mádenıe­tiniń qalyptasýy men gúldenýi kezeńi­niń sımvoly bolǵan ataqty agronom Shyǵa­naq Bersıev pen áıgili aqyn Jam­byl Jabaevtyń músinderi óz ornyna qaı­ta oraldy. Pavılon qaıta qalpy­na kel­ti­rilgennen keıin burynǵy tartymdylyǵy men ertegidegideı sıqyryn taýyp qana qoıǵan joq, sonymen birge onyń qabyr­ǵasynda bıik deńgeıdegi mádenı jáne iskerlik sharalardy ótkizýge múmkindik beretin zamanaýı ınteraktıvti tehnologııamen tolyqtyryla tústi.

«О́ziniń 80 jyldyǵynda HShJK zamanaýı landshaftty alańǵa jáne joǵary tehnologııalardy tańdaǵan damý jolyna tústi. Munda tek jetistikterdiń kórmesi ǵana shoǵyrlanbaǵan, sondaı-aq ulttyq ekonomıkalyq forýmdar men konferensııalar ótkiziletin, kelissózder júrgiziletin jáne mámilelerge qol qoıylatyn mańyzdy alańǵa aınaldy», dep túıindedi sózin Irına Iаremenko.

Mádenı kúnderdiń eń jarqyn sáti dep «SOPRANO Týreskogo» atty áıel­derden quralǵan án tobynyń óner kórsetkenin atap ótýge bolady. Bul ánshi áıelderden quralǵan óner ujymy – Máskeý mádenıetiniń maqtanyshy, Re­seıdiń ulttyq sporttyq jáne qoǵam­dyq sharalarynyń bet-beınesi. Áıel daýsynyń biregeı úılesimi ári áralýandylyǵy jaǵynan álemde oǵan teńeser án ujymy neken-saıaq. Reseıdiń halyq ártisi Mıhaıl Týreskıı sop­ranonyń barlyq dıapazonyn «SOPRANO Týreskogo» atty bir art-topqa jınaǵan. Munda eń bıik koloratýradan bastap eń tómengi dramalyq daýysqa deıin toptasyp, kez kelgen kúrdeli mýzykalyq shyǵarmany oryndaýǵa mashyqtanǵan. Abaı atyndaǵy opera jáne balet teatrynda ótken konsertte de sheksiz dıapazony shyńdalǵan máskeýlik opera daýystary sheberlikterimen almatylyq kórermendi tánti etti.

Sondaı-aq Máskeýdiń Qýyrshaq teatry ákelip qoıǵan álemge áıgili «Sarevna-lıagýshka» spektaklin de almatylyq kórermen zor yqylaspen tamashalady. Sahna sheberligin meńgergen akterlermen birge shyqqan úlken qýyrshaqtardyń ónerine kishkentaı kórermender aıamaı qol soqty. «Balalar kitaby teatry» atalǵan Máskeý Qýyrshaq teatry 1934 jyly birinshi ret Vıktor Shvembergtiń «Kirpi jáne átesh» spektaklin Qazaqstan kórermenimen tanystyrǵany búginde tarıhqa aınalyp otyr. «Biz Almatyǵa qaıta oralǵanymyzǵa qýanyshtymyz. Máskeýlikter súıispenshilikpen tamashalaıtyn baqa týraly ertegimizdi Almaty kórermeni de óte jyly qabyldady. Reseı men Qazaqstan barlyq baǵyttar boıynsha tyǵyz baılanysta jumys istep keledi, mádenı salada da ortaq baılanysymyz nyǵaıa berýi qajet», deıdi teatr dırektory Lıýdmıla Redko.

Almaty men Máskeý arasyndaǵy dostyqqa qaǵaz júzinde ǵana 25 jyl tolyp otyrǵanymen, tamyrynyń tereńnen tartatynyn, tarıhynyń bite qaınasqanyn mádenı kúnderdiń osyndaı aıshyqty sátteri dáleldeı tústi.

ALMATY