Qoǵam • 22 Qarasha, 2019

Erekshe qajettilikteri bar balalardy qoldaý sharalary qalaı damýda?

112 retkórsetildi

Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev «Syndarly qoǵamdyq dıalog – Qazaqstannyń turaqtylyǵy men órkendeýiniń negizi» Joldaýynda serebraldy sal aýrýyna shaldyqqan balalarǵa medısınalyq jáne áleýmettik qoldaý kórsetý sapasyn jaqsartý mindetin qoıdy. Joldaýda kórsetilgen tapsyrmalardy júzege asyrý maqsatynda QR Úkimeti bul baǵyttaǵy sharalar josparyn ázirlep, jumystar júrgizýde. Onyń ishinde balalarǵa arnalǵan shaǵyn jáne ortasha ońaltý ortalyqtar jelisin arttyrý t.b. is-sharalar qolǵa alyndy. Osy rette atqarylyp jatqan jumystar týraly Premer-Mınıstrdiń baspasóz qyzmeti habarlady. 

Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev Úkimetke qamqorlyǵynda múmkindigi shekteýli balalary bar otbasylarǵa erekshe kóńil bólýdi tapsyrdy.

«Tek resmı statıstıka boıynsha 80 myńnan astam bala múgedektigine baılanysty esepte tur. Úkimet BSP dıagnozy bar balalarǵa medısınalyq jáne áleýmettik qoldaý kórsetýdi jaqsartý úshin sharalar qabyldaýy kerek. Balalarǵa qoljetimdi bolýy úshin shaǵyn jáne ortasha ońaltý ortalyqtarynyń jelisin keńeıtý qajet. Biz erekshe qajettilikteri bar adamdar úshin birdeı múmkindik jasaýǵa mindettimiz. Men bul týraly ózimniń saılaýaldy baǵdarlamamda aıttym», — dedi QR Prezıdenti óziniń Qazaqstan halqyna Joldaýynda. Sondaı-aq Memleket basshysy Úkimetke osy maqsatta úsh jyl ishinde keminde 58 mlrd teńge bólýdi tapsyrǵan bolatyn.

QR Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstrliginiń derekteri boıynsha, qazirgi ýaqytta Qazaqstanda 690,6 myńnan astam múgedektigi bar adam tirkelgen. Olardyń ishinde 61,5% eńbekke qabiletti jasta, 25,6% zeınet jasyndaǵy azamattar, 12,9% 18 jasqa deıingi balalar (89,4 myń), onyń ishinde júıke júıesiniń aýrýy bar balalar 26,5 myń bolsa, olardyń 17,4 myńy serebraldy sal aýrýyna (BSS) shaldyqqandar. 

Elimizde ár jyl saıyn 11 myńnan astam balanyń múgedektigi bar ekeni anyqtalady. (2018 jyly 11 815 bala múgedek retinde anyqtaldy), olardyń 22,9%-ǵa jýyǵy júıke júıesiniń aýrýlary bar balalar (2018 jyly – 2703 bala), onyń ishinde 50% astamy BSS dıagnozymen (2018 jyly – 1364 bala).

QR Densaýlyq saqtaý mınıstri Eljan Birtanov aǵymdaǵy jyldyń qyrkúıek aıynda QR Úkimetiniń baspasóz ortalyǵynda ótken brıfıngte 2019 jyldyń sońyna deıin serebraldy sal aýrýy dıagnozy bar balalardy medısınalyq jáne áleýmettik qoldaýdy jaqsartý jónindegi is-sharalar jospary ázirlenetinin habarlady. Osy maqsatta «qadamdyq qoljetimdilik» qaǵıdaty boıynsha shaǵyn jáne orta ońaltý ortalyqtary jelisin keńeıtý jumystary júrgiziledi. Sondaı-aq baspasóz konferensııasynda «qadamdyq qoljetimdilik» sheńberinde alǵashqy medısınalyq-sanıtarlyq kómek kórsetý júıesin keńeıtý qajettigi de atap ótildi. Qazirgi tańda Qaraǵandy oblysynda atalǵan baǵyttaǵy synaq jumystary júrgizilýde.

Qaraǵandy qalasy Maıqudyq turǵyn aımaǵynda jyl sońynda tirek-qımyl apparaty buzylǵan jáne nevrologııalyq aýytqýlary bar balalarǵa arnalǵan ońaltý ortalyǵy ashylady. Ol 50 tósekke eseptelgen jáne jylyna 3 000-ǵa jýyq bala qabyldaıdy. Ońaltý ortalyǵy balalar aýrýhanasynyń aýmaǵynda ornalasatyn bolady. Balalardy ońaltý ortalyǵynda barlyq qyzmet túri Memlekettik áleýmettik tapsyrys boıynsha tegin kórsetiledi. Alǵashqy emdelýshilerdi ońaltý ortalyǵy aǵymdaǵy jyldyń sońynda qarsy alady.

Aıta ketý kerek, Jezqazǵan óńirinde birneshe jyldan beri memlekettik balalardy ońaltý ortalyǵy jumys isteıdi.

Sonymen qatar aǵymdaǵy jyly 2019-2020 jyldarǵa arnalǵan Qazaqstan Respýblıkasynda serebraldy sal aýrýyna shaldyqqan balalarǵa ońaltý kómegin uıymdastyrý boıynsha Jol kartasy bekitildi. 

«Qamqorlyq» Jol kartasy aıasynda Atyraý, Shyǵys Qazaqstan, Batys Qazaqstan, Qostanaı, Pavlodar, Túrkistan, Mańǵystaý, Almaty, Soltústik Qazaqstan, Aqtóbe oblystarynda ońaltý ortalyqtaryn ashý josparlanýda.

QR Tuńǵysh Prezıdenti – Elbasy N. Nazarbaevtyń tapsyrmasyna sáıkes Nur-Sultan qalasynda memlekettik-jekeshelik áriptestik sheńberinde 350 oryndyq ońaltý ortalyǵyn jasaqtaý josparlanýda, onyń ishinde: balalar kardıologııalyq – 15, balalar nevrologııalyq – 40, balalar neırohırýrgııalyq – 20, balalar travmatologııalyq – 16 oryndyq ońaltý ortalyǵy ashylatyn bolady. Joba boıynsha ótinim (bıznes-jospar, qarjy-ekonomıkalyq model) ázirleý satysynda.

Sondaı-aq qazirgi ýaqytta QR Densaýlyq saqtaý mınıstrligi óńirlerde ońaltý kómegin damytý josparyn ázirleýde. Ońaltý qyzmeti boıynsha óńirlik úılestirýshiler toby 2019 jylǵy 14-27 qazan aralyǵynda sheteldik klınıkada (Lıtva) ońaltý qyzmetin jetildirý máseleleri boıynsha dáris aldy. 2019 jyldyń qarasha aıynda Nur-Sultan jáne Qaraǵandy qalalaryndaǵy medısınalyq bilim berý uıymdarynyń bazasynda óńirlerdiń mýltıdıssıplınarlyq toptary úshin master-klasstar ótkizildi.

Balalar medısınalyq ońaltýdan qaıda ótedi?

Búginde elimizde balalarǵa arnalǵan 12 ońaltý ortalyǵy jumys isteıdi. Jalpy 1273 orynǵa laıyqtalǵan bul ortalyqtarda 2018 jyly 30 myńnan astam naýqas ońaltýdan ótti. BSP-men aýyratyn balalar jylyna keminde bir ret respýblıkalyq deńgeıde «Respýblıkalyq balalardy ońaltý ortalyǵy» AQ-da, «Aqsaı» RKBA-da, «Balbulaq» RBOO-da, «Qasıetti jol» QQOO-da ońaltý kómegin alady. Atalǵan ortalyqtarda barlyǵy 1 myńnan astam bala arnaýly áleýmettik qyzmettermen qamtylǵan.

Budan ózge respýblıka boıynsha 1384 tósekke arnalǵan táýliktik stasıonarlar men medısınalyq ońaltýdyń 39 bólimshesi jumys isteıdi. 

Bir jylda medısınalyq ońaltý kýrsynan ótken balalardyń jalpy sany 10 881 qurady. Onyń ishinde serebraldy sal aýrýymen aýyratyn balalar sany — 4 024.

Búgin elimizde múmkindigi shekteýli balalardy qoǵamǵa beıimdeý maqsatynda basqa azamattarmen teń jaǵdaıda stasıonar, jartylaı stasıonar, úıde kútim jasaý sııaqty arnaýly áleýmettik qyzmetter kórsetiledi.

Qazirgi ýaqytta jartylaı stasıonar jaǵdaıynda jáne úıde qyzmet kórsetý stasıonarlyq uıymdardyń qoldanystaǵy jelisiniń balamasy bolyp tabylady jáne balany otbasynan alystatpaýǵa baǵyttalǵanyn atap ótý qajet. 

Eskeretin jaıt, respýblıka boıynsha 50 kúndizgi stasıonarda 2 myńǵa jýyq múgedek bala arnaıy áleýmettik qyzmettermen qamtylǵan. Bul bólimshelerde psıhologtar, defektologtar, logopedter, emdik dene shynyqtyrý nusqaýshylary, massajıster jáne t.b. mamandar qyzmet etedi. Bul bólimshelerdiń ashylýy tek ótken jyly ınternat úılerinen 727 balanyń otbasyna qaıtyp oralýyna yqpal etti jáne 856 ata-anaǵa jumysqa ornalasýǵa múmkindik berdi. 

Sonymen qatar elimizde múgedek balalary bar otbasylarǵa úıde áleýmettik kómek kórsetý qyzmeti belsendi damýda. 205 bólimshede 13 myńnan astam bala arnaıy áleýmettik qyzmettermen qamtylǵan. Bul rette bala otbasynan ajyramaı, ata-anasymen birge túrli úıirmelerge, sport seksııalaryna, ıppoterapııa, artterapııa sabaqtaryna barý arqyly damý múmkindigi bar.

Balalar aýrýhanasynda qandaı tegin medısınalyq ońaltý túrleri qoljetimdi?

Qazaqstandaǵy barlyq derlik aýrýhanada serebraldy sal aýrýyna shaldyqqan jáne nevrologııalyq aqaýlary bar balalarǵa arnalǵan ońaltý bólimderi bar. Respýblıkalyq deńgeıdegi ońaltý ortalyqtarynda jylyna bir ret qaralýǵa múmkindik bolsa, aýrýhana janyndaǵy ońaltý bólimderinde ár eki aı saıyn qalpyna keltirý terapııalarynan ótýge bolady.

Máselen, №1 kópsalaly qalalyq balalar aýrýhanasynyń nevrologııa bóliminde jylyna serebraldy sal aýrýy dıagnozy qoıylǵan 600-ge jýyq bala medısınalyq ońaltýdan ótedi. Mundaı balalardyń ózdiginen qozǵalý, sóıleý, oılaý qabiletteri tómen bolǵandyqtan, keshendi qalpyna keltirý emi júrgiziledi. Onyń ishine mamandardyń qaraýy (nevrolog, reabılıtolog, ortoped, fızıoterapevt, LFK dárigeri) jáne qosymsha jekeleı LFK aınalysý, ergoterapevt, fızıoterapııa, basseın, sıfrlyq emsharalary, vıbromassaj, jaryqpen emdeý, jylýmen emdeý kiredi. Tirek-qımyl apparatyn qalpyna keltirýde Montessorı ádistemesi qoldanylady. Balanyń óz dene bitimi týraly túsinigin damytý, sensorlyq tájirıbe tapshylyǵyn toltyrý úshin sensorlyq kabınet jasaqtalǵan.

№1 KQBA bas dárigeriniń orynbasary Dınat Qojekenovtiń aıtýynsha, serebraldy sal aýrýy tez emdeletin dıagnozdar qataryna jatpaıdy. Uzaq ýaqyt dárigerdiń baqylaýynda bolýdy, medısınalyq kútimdi qajet etedi. Sondyqtan naýqastar jylyna eń az degende 4 ret em alýlary tıis. Bir rettik keshendi ońaltý 21 kúndi quraıdy.

«Qazirgi ýaqytta medısına bir orynda turǵan joq. Medısınalyq apparattardyń túrleri de, emdeý tásilderi de kóbeıip jatyr. Bizdiń aýrýhana balany qoǵamǵa beıimdeýge, aıaǵynan tik turǵyzýǵa qajetti barlyq zamanaýı tehnologııalarmen jabdyqtalǵan. Sal aýrýyna shaldyqqan balalarǵa keshendi kómek kórsetiledi», — dedi D. Qojekenov.

Atalǵan emdeý mekemesiniń nevrologııa bóliminde 30 oryndyq kúndizgi jáne 10 oryndyq táýliktik stasıonar jumys isteıdi. Pasıent dıagnozy men syrqattylyq deńgeıine baılanysty qajetti bólimde em alady. Eger bala ózdiginen qozǵala alatyn bolsa, kúndizgi stasıonarda em qabyldaıdy. Al jaǵdaıy kúrdeli naýqastar táýlik boıy arnaıy mamandardyń baqylaýynda bolady. Bul jerde ata-anaǵa yńǵaılylyq máselesi de qarastyrylǵan.

Sondaı-aq Memleket basshysynyń Joldaýdaǵy tapsyrmalaryna sáıkes aýrýhanada 2020 jyly bir ýaqytta 50 naýqas em qabyldaı alatyn úlken bólim ashý josparlanǵan. Onda serebraldy sal aýrýyna shaldyqqan balalar medısınalyq ońaltýdan ótedi. Naýqastardyń emdeý mekemesine qabyldanýy josparly túrde «Emdeýge jatqyzý bıýrosy» portaly arqyly júzege asyrylady.

«Bul tek ońaltý terapııalaryna baǵyttalǵan úlken bólim bolady. Bizde qazir nevrologııalyq bólim bar jáne onda túrli nevrologııalyq aýytqýlary bar balalar em qabyldaıdy. Al bolashaqta tek serebraldy sal aýrýy, Daýn sındromymen aýyratyn balalardy jeke qabyldaıtyn bolamyz. Oryn sany da kóbeıedi. Qazir kúndizgi stasıonarda 10 tósek bolsa, bolashaqta eki esege kóbeıedi dep josparlap otyrmyz», — dedi №1 KQBA bas dárigeriniń orynbasary.

Ońaltý ortalyqtaryna joldamany qalaı alady?

Balany ońaltý ortalyǵyna kezekke jazý úshin, eń birinshi, turǵylyqty mekenjaıyna qarasty emhanadan tekserýden ótý qajet. Kelesi kezekte emhana meńgerýshisi men ýchaskelik dáriger aýrýhanaǵa jatqyzý týraly sheshim qabyldaıdy. Ata-ananyń tańdaýy jáne tańdalǵan stasıonarda tıisti beıin boıynsha bos tósekterdiń bolýy eskerile otyryp, pasıent Biryńǵaı ulttyq densaýlyq saqtaý júıesi «Emdeýge jatqyzý bıýrosy portalyna» tirkeledi.

Ata-ananyń qolyna josparly emdeýge jatqyzý kody kórsetilgen talon beriledi. Talon arqyly «Emdeýge jatqyzý bıýrosy portalynan» josparly emdeýge jatqyzý kezegi men stasıonarda bos tósektiń bolýyn baqylaýǵa bolady. Derekter qupııa bolyp tabylady.

Portalǵa ótinim tirkelgennen keıin eki kúnniń ishinde stasıonar josparly emdeýge jatqyzý ýaqytyn anyqtaıdy jáne joldama beredi.

Stasıonarǵa josparly emdeýge jatqyzý kezinde kelesi qujattardyń bolýy talap etiledi:

  • Jeke kýálik;
  • Dıagnozy qoıylǵan, medısınalyq kórsetkishi bar aýrýhananyń kóshirme qaǵazy men taldaý nátıjeleri;
  • Josparly emdeýge jatqyzý talony;
  • Josparly emdeýge jibergen emdeý mekemesi basshysynyń qoly men móri bar joldama.

Kórsetilgen qujattar tolyq bolmaǵan jaǵdaıda stasıonar josparly emdeýge jatqyzýdan bas tartýǵa quqyly.

MÁMS júıesiniń engizilýimen sal aýrýyna shaldyqqan balalarǵa qyzmet kórsetý algorıtmi qalaı ózgeredi?

QR Tuńǵysh Prezıdenti – Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń jáne Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń tapsyrmasyna sáıkes Qazaqstanda 2020 jyldyń 1 qańtarynan bastap mindetti áleýmettik medısınalyq saqtandyrý (MÁMS) júıesin iske qosý josparlanýda. Júıege ený mindetti sanalady. Árbir azamat Medısınalyq saqtandyrý qoryna belgilengen mólsherdegi (sanatyna baılanysty) saqtandyrý jarnasyn tóleýi tıis.

№1 kópsalaly qalalyq balalar aýrýhanasy mamandary MÁMS júıesiniń engizilýimen sal aýrýyna shaldyqqan balalarǵa qyzmet kórsetý algorıtmi ózgermeıtinin atap ótti. Tegin medısınalyq kómektiń kepildik berilgen kólemi men stasıonarlyq kómek kólemi esh ózgerissiz qalady.

«Mindetti áleýmettik medısınalyq saqtandyrý júıesi boıynsha memleket tarapynan saqtandyrylatyn 15 sanattaǵy azamattar bar. Sal aýrýyna shaldyqqan balalar osy 15 kategorııanyń qataryna jatady, sondyqtan medısınalyq kómek tegin kórsetiledi. Aýrýhanaǵa qabyldaý sharttary da ózgerissiz qalady. Iаǵnı naýqas turǵylyqty mekenjaıyna qarasty emhanada qajetti medısınalyq taldaýlardy tapsyryp, «Emdeýge jatqyzý bıýrosy portaly» arqyly kómektiń kepildik berilgen kólemin alady», — dedi №1 KQBA bas dárigeriniń orynbasary D. Qojekenov.

Serebraldy sal aýrýyna shaldyqqan balalardyń ata-analaryna qandaı kómek kórsetiledi?

Balalary bar otbasylardyń quqyqtary men zańdy múddelerin qorǵaý – Qazaqstan Respýblıkasynyń ulttyq saıasatynyń basty baǵyttarynyń biri. Alaıda múmkindigi shekteýli balalardy tárbıelep otyrǵan otbasylarǵa erekshe kóńil bólinedi.

QR Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstrliginiń málimetinshe, múgedektigi boıynsha memlekettik áleýmettik járdemaqylar týraly Zańǵa sáıkes jáne asyraýshysynan aırylý jaǵdaıyna baılanysty múmkindikteri shekteýli balalar múgedektigi úshin memlekettik áleýmettik járdemaqy alýǵa quqyly. Járdemaqy kólemi múgedektik toby men sebepterine, sondaı-aq kúnkóris mınımýmynyń mólsherine baılanysty belgilenedi. 

Aıta ketý kerek, olardyń mólsheri 2016 jyly eki ret artty. Sonymen, kúnkóris deńgeıiniń 7%-ǵa ózgerýine baılanysty jyl saıynǵy ósimge qosymsha retinde, múgedektik boıynsha beriletin memlekettik áleýmettik járdemaqy mólsheri 2016 jyldyń 1 qańtarynan bastap qosymsha 25%-ǵa ulǵaıtyldy.

2017 jylǵy 1 qańtardan bastap atalǵan járdemaqylar kólemi kúnkóris mınımýmy kóleminiń ózgerýine baılanysty 7 paıyzǵa ósti. 

2018 jylǵy 1 qańtarda múgedekterge járdemaqy kólemi aıtarlyqtaı ósti. Eń tómengi kúnkóris deńgeıiniń qurylymyn qaıta qaraý nátıjeleri boıynsha onyń kólemi 2017 jylmen salystyrǵanda 16%-ǵa deıin ósti, bul, sáıkesinshe, múgedektik boıynsha memlekettik áleýmettik járdemaqy mólsheriniń artýyna ákeldi.

Aǵymdaǵy jyldyń basynan beri múgedektik boıynsha beriletin memlekettik áleýmettik járdemaqy mólsheri taǵy 5%-ǵa kóbeıtildi.

Kámelettik jasqa tolǵanǵa deıin múgedek balany tárbıelep otyrǵan ata-analarǵa, qamqorshylar men asyrap alýshylarǵa 2010 jyldan bastap mınımaldy eńbekaqynyń 1,05 mólsherinde memlekettik járdemaqy tólenedi. Jyl basynan beri 84,8 myń adam 30,6 mlrd teńge kóleminde osyndaı járdemaqy aldy. Onyń mólsheri 2019 jyldyń 1 shildesinen bastap 41 578 teńgeni quraıdy.

2019 jylǵy 1 shildeden bastap bala kezinen birinshi toptaǵy múgedekterdi kútý boıynsha járdemaqy taǵaıyndaldy. Onyń kólemi — 41 578 teńge. Járdemaqy taǵaıyndalǵan sátten bastap ony 4,9 mlrd teńge somasyna 13,6 myń adam aldy. 

Erekshe qajettilikteri bar balalar teń quqyqqa ıe: ońaltý úshin memleket tarapynan usynylatyn kómekke, derbes ońaltý baǵdarlamasyn ázirlep, iske asyrýǵa, áleýmettenýge, qarapaıym ómir jaǵdaılaryna áleýmettik beıimdelýge jáne áleýmettik ıntegrasııaǵa, áleýmettik qyzmet alýǵa; qarapaıym jáne arnaıy bilim berý mekemelerinde tárbıelenip, bilim alýǵa, densaýlyǵyn qorǵaýǵa quqyly. 

Múmkindigi shekteýli bala úshin ońaltý áleýetine sáıkes derbes ońaltý baǵdarlamasy ázirlenedi, onda aǵzanyń fýnksııalaryn qalpyna keltirýge baǵyttalǵan medısınalyq, áleýmettik, kásiptik ońaltý sharalary qamtylady.

Derbes ońaltý baǵdarlamasy negizinde múmkindigi shekteýli jandar bekitilgen tizim men tártipke sáıkes protez-ortopedııalyq kómekpen, tehnıkalyq kómek quraldarymen, arnaıy qozǵalys quraldarymen, sanatorıı-kýrorttyq emdeýmen qamtylady.

QR EHÁQM-de tehnıkalyq kómek quraldary men arnaıy qozǵalý quraldarynyń tizimin ulǵaıtý boıynsha turaqty negizde jumystar júrgizilip jatqany habarlandy. 2018 jylǵy 1 qańtardan bastap múmkindigi shekteýli jandarǵa, onyń ishinde kórý qabileti buzylǵan múmkindigi shekteýli balalarǵa, Braıl qarpiniń dybyspen isteıtin ózi úıretkishi, Braıl jıylmaly álipbıi, kórý qabileti nashar adamdarǵa arnalǵan jip kirgizgishter, tigin ıneleri beriledi.

QR Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstrliginde atap ótilgendeı, Qazaqstan Respýblıkasynyń 2030 jylǵa deıingi áleýmettik damý tujyrymdamasynda 2025 jylǵa qaraı Qazaqstanda áleýmettik qolaısyzdyqty boldyrmaýǵa baǵyttalǵan áleýmettik qyzmetter men áleýmettik kómek kórsetýdiń ıntegrasııalanǵan modeli qurylady.

Sońǵy jańalyqtar

Basylym basshylary - Támımdar SAFIEV (1892-?)

Basylym basshylary • Búgin, 11:28

Elordada Úsh arysqa eskertkish ornatyldy

Rýhanııat • Búgin, 11:14

Almaty álemdik qalalar qataryna qosylady

Aımaqtar • Búgin, 10:57

Atyraýlyqtar taǵy da úzdikter qatarynda

Aımaqtar • 13 Jeltoqsan, 2019

Táýelsizdik – tuǵyrym

Aımaqtar • 13 Jeltoqsan, 2019

Arhıv ǵımaratyna eskertkish taqta ornatyldy

Rýhanııat • 13 Jeltoqsan, 2019

Jas otbasylar baspanaly boldy

Aımaqtar • 13 Jeltoqsan, 2019

Almatynyń karateshileri qarsylas shydatpady

Sport • 13 Jeltoqsan, 2019

Uqsas jańalyqtar