Álem • 25 Qarasha, 2019

Varshavada Qazaqstannyń týrıstik áleýeti tanystyryldy

37 retkórsetildi

Búginde týrızmniń tek ekonomıkalyq turǵydan ǵana ólshen­beıtindigi belgili. Sonymen qatar týrızm – kez kelgen mem­lekettiń tarıhynan, salt-dástúri men mádenıetinen keshendi aqparat beretin sala. Jáne jyl ótken saıyn halyqaralyq týrızm jańa trendterdi negizge ala udaıy damý ústinde. Osy oraıda, otandyq týrızm salasynyń atalǵan ózgeristerden shet qal­mastan, zaman talabyna saı damýy, joǵary deńgeıde qyzmet kórsetýi óte qajet.

Aǵymdaǵy jylǵy qarasha aıynyń 21-i kúni Polshanyń as­tanasy Varshava halyqaralyq týrızmniń ortalyǵyna aınalyp shyǵa keldi. Onyń sebebi, qa­lanyń tanymal oryndarynyń biri – «Mádenıet jáne ǵylym saraıy» ǵımaratynda «International Travel Show» týrıstik jármeńkesi óz jumysyn bastaǵan bolatyn. Bıyl dástúrli negizde 27-shi ret ótkizilip otyrǵan aıtýly sha­ra­ǵa álemniń 50-den astam eli­nen 500-ge tarta týrıstik ope­rator­lar, agenttikter, demalys or­ta­­lyqtary, qonaq- úıler, pan­sıo­nattar, tasymaldaýshylar, ulttyq týrıstik uıymdar, sonymen qatar tutynýshy úshin tartymdy týrıstik oryndary bar qalalar men óńirler qatysýda.

Sharanyń baǵdarlamasyna keler bolsaq, alǵashqy eki kún boıy jármeńkege qatysýshylar úshin óz áleýetterin tanystyrýmen birge, bıznestik kezdesýler, konferensııalar, semınarlar men úıretý sabaqtaryn ótkizý josparlanǵan. Al úshinshi kúni táji­rıbeli saıahatshylarmen kezdesýler ótkizilmek.

Polsha tarapynyń «International Travel Show» halyq­aralyq týrıstik jármeńkesin udaıy ótkizýi kezdeısoqtyq emes. Sebebi Eýropanyń ortalyǵynda ornalasqan bul memleket tól tý­rızm salasynyń qarqyndy da­mýyn­da kóp jumys atqarýda. Qazir Pol­shada týrızm ındýs­trııasy jaq­sy qalyptasqan dep aıtýǵa tolyq negiz bar. El­diń atalǵan saladaǵy quzyr­ly Sport jáne týrızm mı­nıstr­­liginiń keltirgen resmı málimetine sáıkes búginde mem­­leket IJО́-siniń 6%-y týrızm sala­synyń úlesine tıedi eken. Ol degenimiz júzdegen myń jumys orny. Resmı statıstıkaǵa súıener bolsaq, ótken 2018 jyl­dyń qorytyndysy boıynsha elde 47,7 mln ishki týrıst tirkelse, 19,6 mln sheteldik týrıst kelgen. Al 2019 jyldyń nátıjesi boıynsha Polshaǵa 20 mln týrıst kelýi kútilýde. Barysynda, elge kelgen týrıster sanynyń udaıy ósimin ańǵaramyz.

Bıyl dástúrli týrıstik jár­meńkede Qazaqstan pavılony ashylyp, sharaǵa qatysýshylar tarapynan úlken qyzyǵýshylyq týǵyzdy. Jármeńkeniń eń kór­neki jáne qozǵalys kóp bóliginde oryn tepken elimizdiń pavılonyn ońaı baıqaýǵa bolady. Birinshiden, elimizdiń týrıs­tik ókildigin búginde tek Qazaq­standa ǵana emes, sonymen qa­tar, odan tys aýmaqtarda da keń tanymal bolyp úlgergen, muzdaı qarýlanǵan ári júzderi susty qazaq batyrlarynyń beı­nesindegi jigitter kúzetip tur­sa, ekinshiden, nysannyń tó­besinen tómen qaraı ilinip tur­ǵan túsi qanyq qyzyl «Almaty aporttary» menmundalaıdy, úshinshiden, túkti qazaq kilemderi pavılonnyń sánine ár berip jármeńkege qaty­sýshylardyń nazaryn ózine aýdaryp turdy.

Osy oraıda, sharaǵa otandyq delegasııany bastap kelgen «Qa­zaq týrızm» ulttyq kom­panııa­sy, Marketıng, kommýnı­ka­sııalar jáne sıfrlandyrý departamentiniń dırektory Talǵat Amanbaevtyń aı­týynsha, quzyrly kompanııa kóp­shiliktiń nazaryn aýdaratyn mundaı mar­ketıngtik qadamǵa josparly túr­de barypty. Qazaq batyrla­ry­men sýretke túsýge nıetti jan­dar «Qazaq týrızm» UK arnaıy heshtegin ala túsedi eken. Sonymen birge sońǵy ýaqytta keń tanyla bastaǵan barmen Álibek, kópshilik aldynda óner kórsetip, ulttyq sýsynymyz qymyzdan arnaıy kokteılder usynýmen boldy. Nátıjesinde, týrıstik jármeńkeni uıymdastyrýshylar tarapynan sharaǵa kelýshilerdiń pikirlerin eskere otyra jasaǵan jasyryn daýys berýdiń barysynda Qazaqstan pavılonyna arnaıy marapat ta jasaldy.

«Qazaq týrızm» ult­tyq kom­­­panııasynyń uıymdasty­rýy­men jáne Qazaqstan Respýb­lıkasynyń Polshadaǵy Elshi­liginiń qoldaýymen jumysyn bastaǵan otandyq pavılonnyń túpkilikti maqsaty aıtýly halyq­aralyq shara aıasynda elimizdiń týrıstik áleýetin sheteldikterge keshendi tanystyrý, keleshekte memleketimizge týrıster legin kóbirek tartý ekendigi belgili.

«International Travel Show» halyqaralyq týrıstik jármeń­kesiniń aıasynda Qazaqstan pavılonynda Polshamen, jalpy Eýropa elderimen tyǵyz ju­­mys jasasyp kele jatqan 5 týrıs­tik operator kelýshilerge óz qyzmet­terin tanystyrýda.

Talǵat Amanbaev keltirgen derekterge sáıkes, aıtýly týrıstik jármeńkelerdiń berer nátıjesi joǵary. Máselen, Qa­zaqstanǵa keletin týrıster sany udaıy ósý ústinde. Eger, úsh jyl buryn on úsh myń, ótken jyly on bes myń týrıst kelgen bolsa, osy jyl­dyń qorytyndysy boıynsha jıyr­ma myń polıak týrısiniń kelýi kútilýde. Oǵan óz kezeginde memleketter arasynda aptasyna úsh ret qatynaıtyn tikeleı áýe reısiniń bolýy, polıak azamattary úshin jasalynǵan vızasyz rejim jáne otandyq týrıstik kom­panııalardyń bel­sendi ju­mys jasaýy oń yqpal etý­de eken. Mamannyń pikirinshe, polıaktardy qazaqstandyq óz qan­das­tarynyń tarıhy, sonymen birge, ekologııalyq jáne etnostyq týrızm erekshe qyzyq­tyratyn kórinedi.

Aǵymdaǵy jyldyń mamyr­ aıynda otandyq tý­rızm­di­ da­mytý boıynsha mem­le­ket­tik baǵ­dar­la­ma­nyń qabyldan­ǵan­dyǵy belgili. Qazirgi ýaqytta «taks-frı», ıaǵnı zattyń baǵa­syndaǵy qosymsha qun saly­ǵynyń qarajatyn qaıtarý já­ne «oýpen skaı» nemese shet mem­­­leketter ushaqtarynyń eli­­miz­­diń áýejaılaryna kirý múm­­­­­kin­­­dikterin keńeıtý boıyn­sha jumystar atqarylýda. Soń­ǵysy, Qazaq­stanǵa ushý bılet­teri quny­nyń edáýir tómendeýine sep bol­maq.

Týrıstik jármeńkeniń ekin­shi kúni ǵımarat kesheniniń Gıote zalynda «Qazaqtardy tany: Qazaq­standy saıahat arqy­ly ash» atty taqyrypta tanymdyq maqsattaǵy kezdesý ótkizildi. Tanymdyq kezdesýge Qazaqstannyń Polshadaǵy Tótenshe jáne О́kiletti elshisi Marǵulan Baı­muhan myrza, «Qazaq týrızm» UK ókilderi men otandyq týrıstik operatorlar qatysyp, elimizdiń týrıstik áleýetin ke­shendi túrde tanystyrdy. Bas­qosý sońy suraq-jaýap formatynda órbip, jınalǵan kópshilik saýaldaryna jaýaptar alyp tarasty.

Halyqaralyq týrıstik jár­meńke aıasynda Qazaqstan pavılonyna kelýshilerdiń sany bir sátke de úzilmedi. Kelýshiler ara­synan isker azamattardy, sheteldik týrıstik fırmalar ókil­deri men jornalshylardy, nemeresin ertken keıýanany, stýdent jáne oqýshy jastardy da kezdestirýge bolatyn. Solardyń birnesheýimen suhbattasqan edik:

Sergeı Kradınov,

«Raft servıs» týrıstik kompanııasynyń (Almaty oblysy) dırektory:

– О́zderińiz biletindeı bizdiń Al­maty oblysy ejelden Jetisý dep atalǵan tabıǵaty keremet óńir ǵoı. Álemniń birde-bir elin­de 300 shaqyrym radıýsta týrısterdiń sý sportymen aınalysýyna múmkindik beretin, rahat syılaıtyn toǵyz mol sýly ózender joq. Sondyqtan bizder raftıngti óńirimizdiń brendi retinde aıqyndap, ony halyqaralyq deńgeıde tanymal etýge, damytýǵa basymdyq berip otyrmyz. Biz óz tutynýshymyzǵa belsendi demalysty usynamyz. Ol raftıng, jaıaý serýender men shyńǵa shyǵý, velotýrlar. Ázirge demalýshylardyń basym kópshiligi óńir turǵyndary. Raftıng – ujymdyq sport túri bolýymen qyzyqty. О́zendegi kedergilerdi eńserý komandanyń árbir múshesine baılanysty. Atalǵan emosııaǵa toly sapardan keıin adamdardyń dostyǵy men birligi nyǵaıa túsedi. Biz Kókterek aýylynda, Shelek ózeni boıynda Qazaqstandaǵy al­ǵashqy raft lagerdi saldyq. Osyǵan deıin jumys jasaǵan úsh maýsymda bizdiń lagerimiz arqyly shamamen 5-6 myńdaı adamǵa qyzmet kórsetildi. Qazir tynyǵýshylardyń udaıy ósim dınamıkasy bar.

Artýr Kolpak:

– Men kóp mem­­le­ketterge udaıy saıahat­taı­myn. Búgin birinshi ret qy­myz­dyń dámin tatyp turmyn. Dámi erekshe eken. Zamanýılyq pen ult­tyq naqyshtar sheber úılesim tapqan – Qazaqstan pavılony óte utymdy shyqqan. Máselen, ulttyq órnekter kózge birden tú­sedi. Sizderde bıik ári ásem taý­ly óńirlerdiń bar eken­­diginen, sonymen qatar, búr­kit­shilik kási­biniń jaqsy damyǵandyǵynan habar­darmyn. Búgingi shara barysynda meni elderińiz týrasyndaǵy júıeli tanystyrylymdar erekshe qyzyqtyrdy. Keleshekte Qazaqstanǵa barý oıymda bar.

Marek Oshıak,

týrızm salasy­nyń mamany:

– Árıne, elderińiz tý­raly kóp oqımyn. Osy jy­ly Qazaqstandaǵy týrıstik jár­meń­­kege de qatystym. Qazaq­stan­nyń týrıstik áleýeti úl­ken. Mysaly, ekologııalyq tý­rızm­ge keń múmkindikter bar. So­ny­men qatar polıetnostyq, kóp­­konfessııaly Qazaqstan jaǵ­­daıynda tarıhı jáne dinı-rý­hanı týrızmge de basymdyq be­rý kerek dep oılaımyn. Ań­ǵar­­­­­ǵanym, jergilikti halyq ta shetel­dikterge meıirimmen qa­raıdy. Alaıda elderińizde týrızm ınfraqurylymy salasyn­da sheshimin tappaǵan túıt­kil­der de bar. Sondyqtan qazaq­stan­dyq týrızm salasy endi da­mı bas­ta­ǵandyqtan salamen baı­lanysty ınfraqurylymdy ke­shendi túrde ári tez arada damy­tý­ǵa kúsh salý kerek dep oılaımyn.

Polsha astanasynda­ ót­­ken «International Travel Show» halyq­aralyq týrıs­tik jár­meń­kesiniń jumysy Qazaq­stan úshin sátti aıaqtalǵanyna senimimiz mol.

 

Jandos Áýelbekuly,

arnaıy «Egemen Qazaqstan» úshin

 

Varshava (Polsha)

 

Sońǵy jańalyqtar

Kúlki kerýeni № 20

Rýhanııat • Keshe

Haliń qalaı, Qostanaı?

Aımaqtar • Keshe

«Iokerıtten» jeńildi

Hokkeı • Keshe

Qazaqstan tórtinshi topta

Fýtbol • Keshe

Pedagogterge paıdaly shara

Rýhanııat • Keshe

Onlaın-oqyrman

Tehnologııa • Keshe

Sý basý qaýpi joq

Qoǵam • Keshe

Baspanaly bolyp, baqytqa bólendi

Baǵdarlamalar • Keshe

Ábishtanýdyń áz álipbıi

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar