Qoǵam • 26 Qarasha, 2019

Basty ustanym – ádildik, parasattylyq jáne senim

99 retkórsetildi

Sybaılas jemqorlyqqa qarsy is-qımyl agenttiginiń tóraǵasy Alık Shpekbaevpen áńgime

– Alık Jatqambaıuly, sybaılas jemqorlyqqa qarsy saıasat mem­leket­tik organdardyń qyzmeti qoǵam­nyń seni­min arttyrýǵa baǵyttalǵany bel­gili. Jalpy, bul jóninde ne aıtasyz?

– Elimizde sybaılas jemqorlyqqa qar­sy kúres halyqtyń ál-aýqatyn jaq­sartýǵa ba­ǵat­talǵan memlekettik saıasattyń ma­ńyz­dy strategııalyq basymdyǵy bolyp sanalady. Tuńǵysh Prezıdentimiz Nursultan Nazarbaevtyń bastamasymen eli­mizdiń sybaılas jemqorlyqqa qarsy jańa strategııasy qalyptasty. Sybaılas jemqorlyqqa qarsy is-qımyldyń ult­tyq tájirıbesine álem moıyndaǵan halyqa­ra­lyq qaǵıdattar men standarttardy engizý basty sharttardyń biri.

Qazirgi tańda agenttik azamattar men memlekettik ınstıtýttardy jemqorlyq­tan qorǵaıtyn ashyq, kásibı jáne tıimdi quqyq qorǵaý organy bolý úshin tıisti sharalar qabyldaýda. Bizdiń mıssııamyz – «Qazaqstan halqynyń ıgiligi úshin sybaılas jemqorlyqty túbegeıli joıý». Ony iske asyrý jumystyń jańa tásilderi men quraldaryn qajet etedi. Sondyqtan da, biz tásil­derdi, qalypty jumys isteýdiń tutas tiz­begin ózgertýdemiz. Jumystyń barlyq ba­ǵy­ty ózgerýde. Biz ozyq tájirıbege súıene otyryp, agenttikte Parasattylyq, Prevensııa jáne Seriktestik dep atalatyn úsh jańa departament qurý týraly sheshim qabyldadyq. Bizdiń barlyq bastamalarymyz aıqyn qundylyqtarymyzdyń prız­masy arqyly júzege asyrylady. Bul – ádildik, parasattylyq jáne senim.

BUU Damý baǵdarlamasy keńsesiniń qoldaýymen bıyl Transparency Kazakhstan júzege asyrǵan "Qazaqstandaǵy sybaılas jemqorlyqtyń jaı-kúıiniń monıtorıngi" zertteýiniń málimetteri saýalnamaǵa qaty­sý­shylardyń jartysynan astamy, naqty­raq aıtqanda 54,4%-y sybaılas jem­­qor­lyq deńgeıiniń tómendegenin kór­setti. Saýalnamaǵa qatysqan kásipker­lerdiń 76%-y Qazaqstanda para bermeı, tek quqyqtyq salada jumys isteı otyryp, óz bıznesin damytýǵa bolady dep esepteıdi. Olardyń pikirinshe, sybaılas jemqorlyq deńgeıin tómendetýge Sybaılas jemqorlyqqa qarsy is-qımyl agenttigi (72,4%), Úkimet (62,8%), Nur Otan partııasy (54,7%) jáne buqaralyq aqparat quraldary (54,4%) yqpal etýde.

Sybaılas jemqorlyqty túbegeıli joıý jónindegi sharalardy júzege asyrýǵa qatysýǵa daıyn azamattar sany artýda. Jyl saıyn sybaılas jemqorlyqqa qarsy qyzmetke jemqorlyq faktileri týraly habarlaıtyn qońyraýlar kóbeıýde. Máselen, bıylǵy 10 aıda agenttiktiń 1424 nómiri boıynsha call-ortalyǵyna mundaı jaǵdaılar boıynsha 600-den asa adam habarlasty, bul tutastaı 2018 jylmen sa­lystyrǵanda 2 esege kóp. Eger 2018 jyly mundaı habarlamalar boıynsha 32 sot­qa deıingi tergeý qolǵa alynsa, bıylǵy 10 aı­dyń ózinde qylmystyq isterdiń sany 46-ǵa deıin jetti. Muny memlekettiń sybaılas jemqorlyqqa qarsy saıasatyna kórsetilip otyrǵan senim deńgeıiniń mańyzdy kórsetkishi dep sanaımyn.

– Baǵdarymyzdy aıqyndaıtyn mindetter aldymyzda aıqyn kórinip tursa da biz oǵan enjar, baıaý «júzip» bara jatqan sııaqtymyz...

– Eýropa memleketteri sybaılas jem­qorlyqty neǵurlym azaıtýǵa júzdegen jyl­daryn sarp etti, biraq odan áli kún­ge deıin eshkim tolyq qutylǵan joq. Kóp­tegen eýropalyq sarapshylar jasalyp jatqan sharalarǵa qaramastan, Eýro­pa­lyq odaqtaǵy sybaılas jemqorlyq biz oılaǵannan áldeqaıda aýqymdy ári tereń taralǵany týraly qorytyndy jasaýda. Jyl saıyn paraqorlyq, qyzmet babyn asyra paıdalaný jáne ysyrapshyldyqtyń myńdaǵan oqıǵasy tergeledi. Ártúrli salalardaǵy sybaılas jemqorlyq tek damýshy memleketterde ǵana emes, ozyq damyǵan elderdiń ózinde keń taralǵanyn aıǵaqtaıtyn halyqaralyq uıymdardyń arnaıy baıandamalary men esepteri, zertteýleri jıi jarııalanady.

Meniń oıymsha, biz sybaılas jemqor­lyqqa qatysy bar tulǵalardy jaýapqa tartý tájirıbesin qoǵamda prevensııa men parasattylyqty dáıekti damytýmen utymdy úılestirýdiń durys strategııasyn tańdadyq. Nátıjeler aıqyn kórinýde. Dúnıejúzilik banktiń jyl saıynǵy «Memlekettik basqarý ındıkatorlary» (The Worldwide Governance Indicators) zertteýine sáıkes Qazaqstan «Sybaılas jemqorlyqty baqylaý» ındıkatory boıynsha óz kórsetkishterin edáýir jaqsartty. IMD (IMD World Com­petitiveness Ranking) jahandyq báse­kege qa­bi­lettilik reıtınginde sybaılas jem­qor­­lyq pen paraqorlyqqa qarsy is-qımyl ın­­dı­katory boıynsha elimiz tek TMD el­­­­deri­­men ǵana emes, Ońtústik Koreıa, Iz­raıl, Ispanııa jáne t.b. memlekettermen sa­­lys­­­tyrǵanda joǵary kórsetkishke ıe boldy.

– Sıngapýrdyń sybaılas jem­qor­lyq oqıǵalaryn tergeý bıýrosy sa­­lys­tyr­maly túrde az ǵana ýaqytta zor ná­tı­jelerge qol jetkizdi. Sybaılas jem­­­qor­­lyqqa qarsy kúrestiń osy úlgi­sin biz­­diń jaǵdaıǵa beıimdeýge bolmaı ma?

– Sıngapýrda quqyq qorǵaý organ­dary­nyń qyzmetkerleri memlekettik laýazym­darǵa úmitkerlerdi irikteý jáne olar­dy ári qaraı qyzmet babynda ósirýdiń belgi­li bir kezeńinde mańyzdy ról atqarǵan. Qazaq­standa quqyq qorǵaý organdaryna mundaı quzyret berýge áli erterek. Týra­syn aıtqanda, biz buǵan áli daıyn emes­­piz. Sondaı-aq ákimshilik bólinis bir­lik­­­­teri óte kóp, esesine turǵyndarynyń sa­ny ba­rynsha az, qurlyqtaǵy ulan-ǵa­ıyr aýmaqpen salystyrǵanda shap-sha­ǵyn aral­da ornalasqan bir ǵana qala­nyń tur­ǵyn­daryn bul jumysqa tartý deń­geıi men uıymdastyrý tıimdiliginiń koeffı­sıenti báribir joǵary bolatynyn eskergen jón.

Ár eldiń óz erekshelikteri men aıyrma­shy­lyqtary bar. Qazaqstan sybaılas jemqorlyq deńgeıi tómen memleketter qataryna qosylý úshin óziniń tıimdiligin kórsetken ustanymdar men qaǵıdattardy, ámbebap tetikter men quraldardy belsendi qoldana bastady. Alaıda, atqarylǵan jumystarǵa kóńil toǵaıtyp otyrýǵa bolmaıdy. Keń aýqymdy avtomattandyrý úderisi memlekettik qyzmet kórsetý sala­syndaǵy jemqorlyqty tórtten úsh deń­geıine deıin azaıtýǵa múmkindik berdi. Azamattardyń sot tóreligine qoljetim­diligi birshama artty. Memlekettik apparat­ty jemqor sheneýnikterden tııanaq­ty túrde tazartý sońǵy jyldarda sybaı­las jemqorlyq quqyq buzýshy­lyq­tarynyń turaqty tómendeýin baıqatady. Qazaq­standyqtardyń sybaılas jemqorlyqqa qatynasy ózgerýde. Iаǵnı, jumysymyzdyń strategııalyq baǵyty durys qoıylǵan.

– Sybaılas jemqorlyqqa qarsy is-qı­myldyń quqyqtyq negizderi taqy­ryby qozǵalǵanda taıaý arada zańna­maǵa qandaı eleýli ózgeris engiziledi jáne ol bizge ne beredi degen saýaldardy aına­lyp óte almaımyz. Osy týraly baıan­dap berseńiz.

– Bıyl 20 mamyrda Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev sybaılas jemqorlyqqa qarsy is-qımyl boıynsha jumystardyń tıim­diligin arttyrý týraly jınalys ót­kizip, baǵynyshty qyzmetkeri sybaı­las jemqorlyq qylmys jasaǵany úshin mem­lekettik organnyń birinshi basshy­lary­­nyń jumystan ketýi ınstıtýtyn engizý týraly tapsyrma bergenin bilesizder. Dál qazir osy normany iske asyrýdyń naqty tetikteri aıqyndalǵan zań jobasy Prezıdent Ákim­­shiliginiń qaraýynda jatyr. Ol bo­ıynsha, eger memlekettik organnyń laýazymdy tulǵasy sybaılas jemqorlyq faktisi boıynsha sottalsa, onyń tikeleı basshysy jeke basymen jaýap beretin bolady. Eger bul jaǵdaı ákimshilik mem­lekettik qyzmetshige jatatyn basshyda bolsa, onda ol jumystan shyǵarýǵa deıin­gi tártiptik jaýapkershilikke tartyla­dy. Sonymen qosa, memlekettik organ bas­­shylarynyń ózine baǵynyshty qyz­met­­kerler tarapynan sybaılas jem­qor­lyq quqyq buzýshylyqtaryn eskertý mindeti engizilýde. Bul sharalardy qabyl­damaǵany úshin tártiptik jaýapker­shilik qarastyrylǵan.

Azamattardy sybaılas jemqorlyqqa qarsy is-qımylǵa jumyldyrýdy kúsheıtý­diń taǵy bir túri jemqorlyq faktileri týraly habarlaǵany úshin azamattardy kótermeleý júıesin ózgertý bolmaq. Eger qazirgi tańda mundaı jaǵdaıdaǵy kótermeleýdiń joǵary syıaqysy 250 myń teńge bolsa, taıaýda bul soma birneshe mıllıonǵa artady. Osy rette, agenttiktiń yqpalymen jaqynda memlekettik qyz­metshilerge jumys ornyna smartfon alyp kirýge qaıtadan ruqsat beriletinin atap ótkim keledi. Bizdiń oıymyzsha, bul jumystyń, ásirese azamattarmen qarym-qatynas máseleleriniń jyldamdyǵyn birshama arttyrady.

Sonymen qatar sybaılas jemqor­lyq­tyń negizgi sebepterin joıý, atap aıtqan­da, ekonomıkadaǵy memlekettiń qatysýyn qysqartýǵa, qolma-qol aqshanyń aınalymyn azaıtýǵa, memlekettik qyzmet­shilerdiń eńbekaqysyn birshama arttyrý maqsatynda memlekettik organdar men olarǵa baǵynysty uıymdardy ońtaı­landyrýǵa qatysty jumystar jalǵa­sady. Agenttikte, ekonomıkalyq tergeý qyzmeti men ózge de baqylaý-qadaǵalaý organdarynda júrgizilgen shtat sanyn ońtaılandyrýdyń ózi bızneske qysymdy birshama azaıtty.

Agenttik sybaılas jemqorlyq deń­geıin birshama tómendetýge múmkindik beretin basqa da zańnamalyq sharalarǵa bastamalar jasady. Olardyń ishindegi eń bastylary – zańsyz baıýǵa azamattyq-quqyqtyq jaýapkershilik engizý, barlyq memlekettik qyzmetshilerdiń kiristeri men shyǵystary týraly deklarasııasyn jarııa­laý mindeti, sondaı-aq Integrity Testing/Check nemese kásibı satylmaýshylyqqa tekserý ınstıtýtyn engizý.

Jalpy, biz sybaılas jemqorlyqqa qarsy saıasatqa túbegeıli ózgerister engizý­ge múmkindik beretin jańa «navıgasııa­lyq» tehnologııalardy meńgere bastadyq. Áńgime krımınologııalyq qyrynan bas­qa da san alýan aspektileri bar osynaý kúrdeli áleýmettik indetten memle­ket pen qoǵamdy qutqarý jolyndaǵy aýqym­dy jáne júıeli jumys týraly bolyp otyr. Osy oraıda, bizdiń jumystardy uıym­dastyrýǵa jańa tásilder qajet boldy. Bul jazanyń bultartpaı qolda­ny­lý qaǵıdasynyń qunsyzdanǵanyn bil­dirmeıdi, biraq jemqorlarǵa qarsy kúres sybaılas jemqorlyqqa qarsy is-qımyl­dyń basqa da tásilderi men formalaryn keıinge ysyrmaýǵa tıis. Sondaı-aq qazir agenttiktiń shtat sanynyń 80%-ten astamy jedel-tergeý bólmshelerine jáne tek 10% ǵana prevensııa salasyna tıesili. EYDU elderinde bári kerisinshe.

Búgingi tańda jemqorlyqqa qarsy mádenıetti qalyptastyrý, monıtorıng jasaý, jemqorlyq táýekelderin anyqtaý jáne joıý, jemqorlyqqa qarsy kúreske qoǵamdy keńinen tartý mindetteri aldyńǵy qatarǵa shyǵýda.

Sybaılas jemqorlyq táýekelderin syrtqy taldaý qorytyndylary boıynsha biz bergen usynystardyń negizinde tek bıyldyń ózinde 37 normatıvtik quqyqtyq aktige naqty ózgerister engizildi. Búgingi tańda agenttik kólemdi bıýdjettik qarajat bólinetin uıymdarǵa – kvazımemlekettik sektorǵa, ortalyq organdardyń komıtet­teri men ákimdikterge basa nazar aýdaraty­nyn atap ótkim keledi. Tek sońǵy bir jarym jylda oblys ákimderiniń 3 oryn­ba­sary, 2 jaýapty hatshy, 7 komıtet tór­­aǵasy men onyń orynbasarlary qyl­mys­tyq jaýapkershilikke tartyldy.

– Jańa ózgeristerdiń bárine saq­tyqpen qaraý tańsyq emes. Áńgime sy­baı­las jemqorlyqqa qarsy is-qımyl boıynsha jumysty uıym­das­tyrýdaǵy tásilderdiń túbegeıli ózgerýi týraly bolyp otyr. Qazir «Sy­baı­las jemqorlyqqa qarsy qyzmet­ten qorqýdy qoıdy» degen sózder taralýda. Siz bul týraly ne aıtasyz?

– Men bul suraqtarǵa joǵaryda jartylaı jaýap berip óttim. Kóne zamannyń kórnekti oıshyly Sýn-Szy «soǵys degenimiz – aıla-sharǵynyń joly, ol jeńgen­derdiń joǵary áskerı óner kór­set­kenin bildirmeıdi. Eń qıyny ári mańyz­dysy – qarsylastyń shabýylyna jol bermeý» degen eken. О́z halqymyzǵa qarsy «soǵys» bizge kerek emes...

Joǵary laýazymdy sheneýnikterdiń taǵy bir tobyn túrmege toǵytsaq ta, biz jem­qorlyqqa tótep bere almaımyz. Ol odan saıyn qıturqylanyp, jańasha túr­lene túsedi... Meniń oıymsha, bizge sy­baı­las jemqorlyq qylmystarynyń al­dyn alý, oǵan jol bermeý mańyzdy másele. Adamdy túrmege toǵytý maqsat emes, kerisinshe biz ol adamdy osy qaýipti qadamnan qorǵap, jemqorlyqqa beıimdik­ti múmkin emes nemese mánsiz etýge tyrysýymyz kerek. Qoǵamnyń kez kelgen múshesiniń qasireti onyń qanshalyqty túsingenine qaramastan, barlyq qoǵamǵa moraldik soqqy beredi.

Onyń ústine, biz qoǵamda qorqynysh týdyrýdan aýlaqpyz. Jekelegen aza­mat­tardyń sanasynda belgili bir pikirge ıe bolsa da, bul kúmándi ári qarabaıyr kórinedi. Al tarıhı sanaǵa júginsek, qazaq halqy árdaıym senimge súıengen. Biz­diń negizgi kúsh-jigerimiz jemqorlyqty bol­dyrmaýǵa, bola qalǵan jaǵdaıda ony adamǵa barynsha tıimsiz etýge baǵyttalǵan. Sondyqtan biz tabysty memleketterdiń basym bóliginde synalǵan jumystyń tásilderi men formalaryn qarqyn­dy engize bastadyq. Olar biz boı túzeıtin el­­der­diń sybaılas jemqorlyqqa qarsy saıa­satynyń negizine aınalǵan.

– Sizder parasattylyq uǵymyn ilgeri­letý boıynsha jumysty agent­tiktiń sheshýshi basymdyqtarynyń biri retinde belgiledińizder jáne tıisti departament qurdyńyzdar...

– Zańdy múltiksiz oryndaýdyń astarynda onyń rýhyn túsinip, paıymdaý jatyr. Adam tek tapsyrylǵan algorıtm sheginde ǵana jumys isteıtin mashınadan osy qabileti arqyly erekshelenedi. Tek zańnyń rýhy ǵana qandaı da bir árekettiń kóńilge qonymdylyǵyn aıqyndaıdy. Biz adamgershilik qundylyǵynsyz zańǵa qurmet bolýy múmkin emes dep sanaımyz. Parasattylyq degenimizdiń ózi ne? Bul ar-uıat, adaldyq jáne aqshaǵa satylmaý sekildi jeke qasıettermen sıpattalatyn jan tazalyǵy. Ol adamnyń minsiz minez-qulyǵynan, adaldyǵy men tektiliginen kórinedi. Parasatty adamǵa tereń kózqaras pen ishki joǵary mádenıet, zańǵa, etıkalyq jáne moraldik erejelerge qurmet tán. Bul jóninde taıaýda tanymal rejısser Ermek Tursynov ózine «sybaılas jemqorlyq degen ne?» degen suraq qoıyp, oǵan «bul mádenıetsizdikpen jáne adamgershiliksizdikpen kúres» dep qysqa ári nusqa jaýap bergen bolatyn.

– Qazir sybaılas jemqorlyqtan góri parasattylyq týraly kóbirek aı­ty­la bastady. Agenttik qyzmet­ker­leri­niń basqa memlekettik organ­darǵa ba­ryp naqty sybaılas jemqor­lyq táýe­­kel­­derin saraptaý men joıý­dyń or­ny­na «qane, sizderdiń parasatty­lyq­ta­ry­­­ńyz­dy kóreıik...» dep turǵany elesteıdi...

– Birinshiden, «parasattylyq» ter­mıni­niń basqa da qyry bar. Aǵylshyn tili sóz­diginde integrity (parasattylyq) sózi tutastyqty bildiredi. Sondyqtan eger medı­sınalyq termınologııany qol­da­n­atyn bolsaq, kez kelgen júıeniń bas­tapqy kúıin zerttep, jalpy skrınıng ótkizý arqyly biz onyń ımmýnıtetine qaýip tóndiretin aýrýdyń anyq jáne kúshti oshaqtaryn, sondaı-aq emdeýdi qajet etetin búlingen organdaryn naqty anyqtaı alamyz. Ekinshiden, halyqaralyq tájirıbede «bilimdegi parasattylyq», «medısınadaǵy parasattylyq», «sot jú­ıesindegi parasattylyq», «bıznestegi parasat­tylyq» degen túsinikter birshama keń taralǵan. EYDU sybaılas jemqor­lyqqa kereǵar uǵymdy, ıaǵnı quqyǵyn asyra paıdalanýdyń aldyn alý úshin qabyldanǵan saıasattyń kúshti jáne álsiz jaqtary retinde sıpattalatyn parasattylyqty baǵalaýdy birshama tıimdi dep tanydy. Úshinshiden, sol EYDU sarapshylary parasattylyqty sybaılas jemqorlyqqa qaraǵanda edáýir syndarly jáne jaǵymdy túsinik, birshama joǵary deńgeıdegi tujyrymdama dep sanaıdy. Munymen kelispeý múmkin emes. Parasattylyqty zertteý yntymaqtastyq pen ózara túsinistikke shaqyrady.

Parasattylyq qoǵamdyq kózqarastar­dyń basymdyǵyna baǵyttalǵan memleket­tik basqarýdyń barlyq zamanaýı júıesiniń irgetasy. Áńgime azamattardyń sybaılas jemqorlyqqa qarsy joǵary mádenıeti men tıisti quqyq qoldaný tájirıbesi týraly bolyp otyr. EYDU saıasaty da osyǵan saıady. Munsyz aýqymdy áleýmettik óz­gerister júzege aspaıdy. Parasattylyq bizdiń ashyq ári ádiletti qoǵamǵa qadam basýymyzǵa kedergi bolatyn barlyq nársege túbegeıli qarsylyqty bildiredi. Biz memlekettik organdardyń ashyqty­ǵyn, aıqyndylyǵyn jáne eseptilik deń­geıin kórsetetin memlekettik organdar­dyń jarııa parasattylyq reıtıngin anyqtaý ádistemesin ázirleýdi alǵashqy qadam retin­de qarastyrýdamyz. Parasattylyq mem­lekettik qyzmetshiler basshylyqqa alatyn adamgershilik qundylyǵyna aı­nalýy tıis. Árıne, tek olarǵa ǵana emes, má­selen, jekelegen ulttyq kompanııa­lar­da kvazımemlekettik sektorda parasat­ty­­lyqty qamtamasyz etýdiń tıimdi qura­ly­nyń birine aınalýǵa tıisti táýelsiz kom­plaens-qyzmetteri jumystaryn bastady.

– Parasattylyq departamentinen bas­qa siz Seriktestik departamentin qur­­dyńyz. Taǵy da ataý týraly sura­saq. Bul sánge ilesý me álde jańa trend pe?

– Jalpy, joǵaryda atap ótkenimdeı, agenttiktiń qurylymyn qalyptastyrý barysynda aldyn alý, aǵartý jáne qyl­mys­tyq-quqyqtyq sıpattaǵy sharalardy utymdy úılestirgen sheteldik sybaılas jemqorlyqqa qarsy organdardyń birshama tabysty úlgilerin negizge al­dyq. Bul – Qazaqstannyń sybaılas jem­qorl­yqqa qarsy jańa strategııasynyń sheshý­shi basymdyqtarynyń biri sanalatyn memleket pen qoǵamnyń kúsh-jigerin birik­tirýge qajetti shart. Seriktestik múd­deler men maqsattardyń sáıkestigi negizindegi bir­lesken qyzmettiń joǵary qarqy­nyn bil­di­retindikten, ádepki yntymaqtas­tyq pen ózara árekettestikke qaraǵanda álde­qaıda nátıjeli bolady. Seriktestik degeni­miz, bul – ortaq jaýapkershilik pen bir­lesken damý. Biz óz qyzmetimizde úki­­met­tik emes sektordyń, bıznes-qoǵam­das­­tyq­tyń jáne sarapshylardyń qarym-qabi­letine súıenemiz. Sybaılas jemqor­lyq­qa qarsy is-qımyl salasyndaǵy jáne para­sat­tylyq mádenıetin nasıhattaýdaǵy jumy­sy­myzdyń alǵa basýy osynyń aı­ǵaǵy. Biz qoǵamdastyqtyń bizdiń jumys­qa qyzy­ǵý­shylyǵy men jumylýyn bir­sha­ma kú­sheıtip, ózara yqpaldastyqtyń jańa deń­geıine shyǵarǵanymyzdy maqtan tuta­myz. Bizdiń arnaıy monıtorıngtik top­tar (elimizdiń barlyq óńirindegi qoǵam bel­sen­dileri), sybaılas jemqorlyqqa qar­sy birinshi medıa ortalyq, «Jańarý» qoǵam­dyq birlestigi, «Qazaqstanda parla­men­­ta­­rızmdi damytý qory» QQ, Nur Otan par­­tııa­synyń Jastar qanaty, para­sat­ty­lyq mádenıeti boıynsha lektorlar pýly sekil­di jáne t.b. senimdi serik­tes­terimiz bar.

Bul rette bizdiń 2015-2025 jyldarǵa arnalǵan Qazaqstan Respýblıkasynyń sybaılas jemqorlyqqa qarsy strategııa­syn júzege asyrýǵa syrttaı saraptaý men baǵalaý júrgizetin arnaıy monıtorıng tobymen birlesken jumysymyzdy atap ótýge bolady. Oǵan tanymal qoǵam qaı­rat­kerleri men sarapshylar kirdi. О́ńirlerdi qosa alǵanda, bul jumysqa 3 myń­ǵa jýyq adam tartylǵan. Biz olarǵa kóp­tegen ıgi bastamalary úshin rızamyz.

О́zgerister draıveriniń legine bizdiń «Adaldyq alańy» jobasy da kiredi, onyń aıasynda «Protecting business and invest­ments» jáne «Adal jol», «Sanaly urpaq» bastamalary iske asyrylýda. Bul joba turmystyq sybaılas jemqor­lyq­ty joıýǵa jáne túrli saladaǵy jem­qorlyq táýekelderin boldyrmaýǵa baǵyt­talǵan. Máselen, áleýmettik nysandar men ınfraqurylym bıýdjetin paıdalaný tıim­diligin baǵalaý maqsatynda «Par­la­mentarızmdi damytý qory» QQ bas­tamasy­men jáne Nıderland elshiliginiń qar­jy­lyq qoldaýymen «Ashyq bıýdjettiń ın­te­raktıvti kartasy» (www.publicbudget.kz) elimizdiń barlyq óńirinde engizildi.

Bir jyldan da az ýaqytta «Adaldyq alańy» jobasynyń bastamasymen elimizde 686 open space keńistigi, 70 servıstik ákim­digi ashyldy. Bul – tutynýshyǵa shynaıy baǵdarlanǵan memlekettik servıske ótý boıynsha aýqymdy jumystyń basy ǵana. Men tek bir-eki mysal keltir­dim. Qalaı bolǵanda da, agenttik quryly­mynda Parasattylyq jáne Seriktestik departamentteriniń paıda bolýyn Qazaqstannyń quqyq qorǵaý organdary úshin múldem tyń oqıǵa dep baǵalaýǵa bola­dy. Bul – bizdiń jumysymyzdaǵy basym­dyqtardyń ájeptáýir ózgergeniniń kóri­nisi. Sybaılas jemqorlyqqa qarsy is-qımyl salasynda túbegeıli betburys paı­­da bolǵanynyń bastapqy belgileri. Tur­ǵyn­dardyń bul indetke qatynasy ózgerip, sybaılas jemqorlyqqa baılanysty quqyq buzýshylyqtardyń sany azaıyp keledi. Demek, bizdiń baǵytymyz durys.

– Al salada azamattardyń ótinish­teri­­men qandaı ózgerister paıda boldy?

– Prezıdenttiń tapsyrmasyna sáıkes «Halyq únine qulaq asatyn memleket» tujyrymdamasyn iske asyrý sharalary qabyldanýda. Atap aıtqanda, aza­mattardyń ótinishterin qaraý tásilderi túbegeıli qaıta qaraldy. Bizdiń maqsat – agenttikke shaǵymdanǵan ár azamattyń únin estý jáne tipti másele bizdiń quzyretimizge kirmeıtin jaǵdaıda da kómektesýge tyrysý. Men azamattardy apta saıyn, al meniń orynbasarlarym kún saıyn qabyldaıdy. Basqa qalanyń turǵyndaryn qabyldaý yńǵaılylyq úshin vıdeobaılanysy ar­qy­ly júzege asyrylady, bul olardyń ýa­qyty men jol shyǵyndaryn únemdeıdi.

Agenttiktiń qyzmetkerleri azamattyq sektordaǵy bizdiń seriktesterimizben bir­lesip, sondaı-aq «Halyq zańgeri» ataýyna ıe bolǵan aýqymdy túsindirý naýqa­ny ar­qyly halyqqa quqyqtyq kómek kór­setý úshin aýyldarǵa barýdy bastady. Agent­tik­tiń 1424 sall-ortalyǵynyń operatorlary aza­­mat­­tardyń shaǵymdaryn táýlik boıy qa­byl­­daıdy. Áleýmettik jelidegi keri baıla­nys tu­raqty negizde qamtamasyz etiledi. Biz ár saýal­dy, ár ótinishti jan-jaqty tal­qy­lap, ondaǵy máseleni sheshýge tyrysamyz. 3 myń­nan astam azamattyń buzylǵan qu­qyq­taryn qalpyna keltirý osynyń aıqyn dáleli.

 

Áńgimelesken

Joldybaı BAZAR,

«Egemen Qazaqstan»

 

Sońǵy jańalyqtar

Qazalyda retro-festıval ótti

Aımaqtar • Keshe

Kúlki kerýeni № 20

Rýhanııat • 06 Jeltoqsan, 2019

Oralda jastar bastamalaryn qoldaý jaqsy

Aımaqtar • 06 Jeltoqsan, 2019

Máslıhattar depýtattarymen kezdesý ótti

Qazaqstan • 06 Jeltoqsan, 2019

Qonys aýdarýshylardy qoldaý qandaı?

Qoǵam • 06 Jeltoqsan, 2019

Táýligine 15-16 tonna sút alynady

Aımaqtar • 06 Jeltoqsan, 2019

Uqsas jańalyqtar