Qoǵam • 26 Qarasha, 2019

«Áleýmettik qyzmet» portalynyń áleýeti qandaı?

32 retkórsetildi

Búginde elimizde 690 myńǵa jýyq múmkindigi shekteýli adam bar. Al onyń 90 myńnan astamy besikten beli shyqpaǵan sábıler, balalar men jasóspirimder. Jyl saıyn olardyń qataryna jol apatynan, óndiriste, sportta jarymjan bolyp qalǵan 2 myńdaı adam qosylyp otyrady. Osynshama taǵdyrdy kerek-jaraǵymen qamtyp, muqtajdyǵyn ótep, máselesin sheshý úshin aldaǵy 2020 jyly áleýmettik qyzmet kórsetý portaly iske kirisedi. Endigi jerde «Áleýmettik qyzmet» portalynyń áleýetin erekshe kútimdi qajet etetin jandar óz tańdaýymen tolyq paıdalana ala ma?

Osyǵan oraı, Almatyda Premer-Mınıstrdiń orynbasary Berdibek Saparbaev bastap, Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstri Birjan Nurymbetov jáne Densaýlyq saqtaý, Bilim jáne ǵylym, Ulttyq ekonomıka vıse-mınıstrleri, Aqparat jáne qoǵamdyq damý, Mádenıet jáne sport mınıstrlikteriniń, sondaı-aq múgedekterdiń qoǵamdyq birlestikter ókilderiniń qatysýymen múgedekterdi áleý­mettik qorǵaý salasyndaǵy úıles­ti­rý keńesiniń otyrysy ótti. Úkimet basshysynyń orynbasary múgedek jandardyń muń-muqtajyn olardyń óz aýyzdarynan estip, kóptegen jaǵdaılar jóninde kózbe-kóz pikir almasty.

Aldymen jınalysqa qatysýshylar Almaty qalasy ákimdiginiń ǵımaratynda ornalasqan múgedekterdi ońaltýǵa arnalǵan tehnıkalyq quraldar kórmesin qarap shyqty.

О́ńirlermen onlaın-baılanysta ót­kizil­gen selektorlyq otyrysta Ber­dibek Saparbaev bul jıyndy Qazaq­stannyń eń iri qalasynda ótkizý kezdeı­soq qabyl­dan­ǵan sheshim emestigin atap ótti.

«Munda eń belsendi úkimettik emes uıymdar men ozyq tájirıbeler shoǵyr­lan­ǵan. Almaty – ınnovasııalyq tehnologııalar jáne memleket pen jeke sektordyń áleýmettik saladaǵy tıimdi ynty­maqtastyǵynyń flagmany. Qala ákim­digi úkimettik emes jáne jeke uıym­dar­ǵa memlekettik tapsyrystardy ornalastyrý arqyly da jan-jaqty qoldaý kórsetedi», dedi Premer-Mınıstrdiń oryn­basary.

Sondaı-aq Berdibek Saparbaev aǵym­da­ǵy jyldyń mamyr aıynda Úkimet 2025 jylǵa deıin múgedektigi bar adamdardyń quqyqtaryn qamtamasyz etý jáne ómir súrý sapasyn jaqsartý jónin­de­gi ulttyq jospardy bekitkenin eske saldy.

Endigi mindet – osy Ulttyq jospardy múmkin­digi shekteýli azamattardyń ıgiligi úshin durys qoldana otyryp, jumys isteý kerektigin otyrysqa qatysýshylar qadap aıtty. Buryn múmkindigi shekteýli jandar ózderine qajetti kómekshi qural-jabdyqtardy memlekettik satyp alý boıynsha alatyn bolsa, jańa jyldan bastap engiziletin «Əleýmettik portal» arqyly óz tańdaýy boıynsha alatyn bolady. Bul da Ulttyq jospardyń múmkindigi shekteýli azamattarǵa berip otyrǵan úlken múmkindigi. Áıtpese, Əleýmettik ál-aýqat basqarmasynyń memle­kettik satyp alý júıesi boıynsha alyp beretin qural-jabdyqtardyń kóbi paıda­lanýǵa jaramsyz, sapasyz bolyp jatatyn jaǵdaıy jıi kezdesetin. Al endi ony elimizdegi múmkindigi shekteýli jandarǵa qajetti qural-jabdyqtar men ónimder shyǵaratyn 16 myńnan astam óndiris oryndarynyń basyn biriktirgen «Əleýmettik qyzmet» portaly arqyly alady.

Onyń iske asyrylý barysy jáne múgedektigi bar adamdardyń ekonomı­ka­lyq belsendiligi úshin múmkindikter jasaý týraly otyrysqa qatysýshylardy Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstri habardar etti.

Birjan Nurymbetov bıyl múge­dek­terge beriletin járdemaqyǵa 315 mlrd teńge bólingenin, bul 2018 jylǵa qaraǵanda 10%-ǵa artyq ekenin, ońaltý quraldarymen jáne qyzmetterimen qamtamasyz etýge 85,5 mlrd teńge nemese ótken jylǵa qaraǵanda 6%-ǵa artyq qarajat bólingeni týraly habarlady. Kelesi jyly járdemaqy tóleýge, ońaltý quraldary men qyzmetterin usynýǵa memlekettik bıýdjetten 448 mlrd teńge kózdelip otyr.

«2017 jyldan bastap «Eńbek» memle­kettik baǵdarlamasy aıasynda 47 myń­nan astam múgedektigi bar adamǵa memle­kettik qoldaý kórsetildi, onyń 40 myń­nan astamy jumyspen qamtyldy, onyń 26 myńy turaqty jumysqa turǵyzyldy. 900-ge jýyq múgedektigi bar adam mıkrokredıt aldy, onyń ishinde 268 adam óz isin ashty. Sonymen qatar, 287 adam jańa bıznes-ıdeıalardy iske asyrýǵa qaıtarymsyz granttar aldy. Múgedektigi bar adamdar úshin qosymsha 2-4% mólsherinde jumys oryndaryn kvotalaý qarastyrylǵan. Osy kvota sheńberinde sońǵy 3 jylda 9 myń adam jumysqa ornalastyryldy. Byltyrdan bastap múgedektigi bar adamdarǵa arnalǵan jumys ornyn jabdyqtaýǵa jumys berýshilerdiń shyǵyndaryn sýbsıdııalaý júzege asyrylýda. О́tken jyly tirek-qımyl apparaty men estý qabileti buzylǵan adam­darǵa 50,3 mln teńgege 282 arnaıy jumys orny ashyldy. Aǵymdaǵy jyly kórý qabileti nashar adamdar úshin 72 mln teńgege 24 oryn ashyldy», dep tolyq­tyr­dy mınıstr.

B.Nurymbetovtiń aıtýynsha, taıaý jyldary múgedektigi bar adamdardyń ekonomıkalyq belsendiligi úshin múm­kin­dik­ter jasaý negizgi basymdyq bolyp belgilendi.

Otyrysta sondaı-aq, múgedektiktiń aldyn alý, erte dıagnostıkalaý, ońaltý məseleleri de sóz boldy. Sońǵy úsh jylda qursaqtaǵy nəresteniń densaýlyǵyn tekserý barysynda júrgizilgen skrı­nıng­tik tekserýlerdiń nətıjesinde daýn sındromy, júrek qyzmetiniń buzyl­ýy jəne týa bitti paıda bolatyn kemtar­lyqtardyń sany azaıdy, – deıdi Densaý­lyq saqtaý mınıstriniń orynbasary K.Nədirov. Úılestirý keńesiniń kóshpeli oty­rysynda elimizde salynatyn nysan­dar­dy jobalaý, salý, paıdalanýǵa berý kezinde səýlet jəne qala salý qurylysy qyzmetindegiler əli de bolsa múmkindigi shekteýli jandar úshin kedergisiz orta qalyptastyryp, olardyń kirip-shyǵýyna qajetti jaǵdaılar men jumyspen qamtý məselesiniń de tolyq sheshimin tappaı otyrǵany aıtyldy.

«Búginde Qazaqstanda eńbekke qabi­let­ti jastaǵy múgedektigi bar adam­dar­dyń jalpy sanynyń tórtten bir bóli­gi ǵana eńbek qyzmetine tartylǵan. EYDU elderinde bul kórsetkish 40%-ǵa jetedi. Aldaǵy eki jylǵa aldymyzǵa múgedektigi bar adamdardyń jumyspen qamtylýyn 30%-ǵa jetkizý mindetin qoıdyq. Ol úshin qosymsha 20 myń adamdy jumyspen qamtý qajet. Osy maqsat­ta ótken aıda biz, álemdik tájirı­bege muqııat taldaý júrgizip, zerde­le­dik, múgedektigi bar adamdarmen, úkim­et­tik emes uıymdarmen jáne jumys berý­shi­ler­men birqatar kezdesýler ótkizdik. Biz birlese otyryp, múgedektigi bar adamdardy ekonomıkalyq qyzmetke tartýǵa kedergi bolatyn negizgi problemalardy jáne odan týyndaıtyn mindetterdi anyq­tadyq», – dedi Eńbek jáne halyqty áleý­mettik qorǵaý mınıstrliginiń basshysy.

Birinshi mindet – múgedektigi bar adamdardy eńbek naryǵyna sapaly daıyndaý. Osy baǵyt sheńberinde múgedektigi bar adamdardyń quzyrettiligi boıynsha derekqor qurý josparlanýda. Múgedekter jumys isteı alatyn kásip­terdiń atlasy ázirlenetin bolady. Sondaı-aq «Sıfrly Qazaqstan» baǵdar­lamasy sheńberinde múgedektigi bar adamdardy IT-daǵdylarǵa oqytý­dy júrgizý josparlanyp otyr, olar baǵdarlamalaýǵa, óz bıznesin ilgeri­le­tý­ge, elektrondy kommersııamen jáne t.b. aınalysýǵa múmkindik beredi.

«Barlyq óńirlerde 18 jastan as­qan múgedekterdi kásiptik beıimdeý jáne ońaltýmen aınalysatyn ońaltý orta­lyq­tary jumys isteıdi. 2020 jyly biz 3, 2021 jyly taǵy 3 ońaltý ortalyǵynyń qury­lysyn bastaýdy josparlap otyr­myz, sondaı-aq memlekettik tapsy­rystardy ornalastyrý arqyly jeke ońa­ltý ortalyqtaryn damytý sharalary qabyldanatyn bolady. Bul básekege qabilettilikti arttyrady jáne kórsetiletin áleýmettik qyzmetterdiń sapasyn jaqsartady», dedi Birjan Nurymbetov.

Ekinshi mindet – múgedektigi bar adamdardy jumysqa ornalastyrý jáne olarǵa kásipkerlik salasynda kómek kórsetýdi qarastyrady. Negizgi tetik «Eńbek» memlekettik baǵdarlamasy bolmaq, onyń aıasynda jyl saıyn keminde 15 myń múgedektigi bar adamdy jumyspen qamtý josparlanýda. 2020 jyly múgedektigi bar adamdarǵa 500 mıkrokredıt pen 380 grant, 2021 jyly 550 mıkrokredıt jáne 420 grant bólý josparlanýda.

«Jumys oryndaryn qurýdy sýbsıdııalaý tetigi qaıta qaralady. Bul shara standarttardyń kúrdeliligine baı­lanysty jumys berýshiler arasynda asa suranysqa ıe emes. Biz olardy jeńildetemiz, sonyń nátıjesinde 2021 jyldan bastap keminde 200 arnaıy jumys ornyn qurýdy sýbsıdııalaýdy jos­parlap otyrmyz. Sondaı-aq múgedektigi bar adamdardy memlekettik organdar men kvazımemlekettik sektor­daǵy shtattyq pozısııalarǵa, onyń ishinde basshylyq laýazymdarǵa taǵaıyndaý usynylady. Mundaı tájirıbe búkil álemde belsendi qoldanylady. Kadr­lar­dy irikteý jumys tájirıbesi bar jáne biliktilik talaptaryna sáıkes keletin kásibı mamandar qatarynan júr­giziledi», dedi Eńbek jáne halyqty áleý­met­tik qorǵaý mınıstri.

Úshinshi mindet – múgedektigi bar adamdardy tıimdi jumyspen qamtý úshin jaǵdaı jasaý. Bul baǵytta múgedekterdi áleýmettik beıimdeý jáne ońaltý boıynsha qabyldanyp jatqan sharalar týraly aqparattandyrý úshin egjeı-tegjeıli túsindirý jumystary júrgiziledi. Múgedektigi bar adamdarǵa 111 koll-ortalyq, halyqty jumyspen qamtý ortalyqtarynyń baılanys nómirleri, sondaı-aq estý jáne sóıleý qabileti buzylǵan adamdar úshin paıdalanýǵa yńǵaıly messendjerler arqyly konsýltasııalar beriledi.

Jergilikti atqarýshy organdarmen birlese otyryp, kedergisiz orta men qoljetimdi kólik ınfraqurylymyn damytý boıynsha jumystar júrgiziletin bolady.

«Múmkindikteri shekteýli adamdarǵa taýarlar men qyzmetterdi derbes tańdaý quqyǵyn berý úshin kelesi jyly biz Amazon jáne Alibaba sııaqty tabys­ty servısterdiń negizinde áleýmettik qyzmetter portalyn engizemiz. Bul 338 myń qural men qyzmetti usyný ýaqytyn qysqartady jáne shamamen 101 mlrd teńgeni ıgerýdiń ashyqtyǵyn qamtamasyz etedi», dedi Birjan Nurymbetov.

Tórtinshi mindet – múgedektiktiń aldyn alý jáne profılaktıka. Osy baǵyt aıasynda Qazaqstan Halyqaralyq áleýmettik qamsyzdandyrý qaýymdas­ty­ǵy ázirlegen «Vision Zero» nóldik jaraqat tujyrymdamasyn engizýdi jos­parlap otyr.

Otyrysta Indýstrııa jáne ınfra­qury­lymdyq damý, Densaýlyq saqtaý, Bilim jáne ǵylym, Aqparat jáne qoǵam­­dyq damý mınıstrlikteriniń ókil­­deri múgedektigi bar adamdardyń áleýmettik mańyzy bar obektiler men ınfraqurylymǵa qol jetkizýin qamtamasyz etý, múgedektiktiń profılaktıkasy men aldyn alý boıynsha qabyldanyp jatqan sharalar jáne múgedektigi bar adamdardyń bilimge qol jetkizýi, sondaı-aq qoǵamdyq sanany jańǵyrtý týraly baıandady.

Is-sharanyń sońynda Berdibek Saparbaev ortalyq memlekettik jáne jergi­lik­ti atqarýshy organdarǵa Ult­tyq jospardyń ýaqtyly jáne sapaly oryndalýyn qamtamasyz etýdi jáne múgedekterdiń ekonomıkalyq belsen­di­li­gi úshin jaǵdaı jasaý boıynsha sharalar qabyldaýdy tapsyrdy.

Qazir «Eńbek» baǵdarlamasy aıasynda 47 myń múgedek adam jumyspen qamtamasyz etilgen, 900 múmkindigi shek­teýli azamat shaǵyn kəsip ashý múmkin­digine ıe bolǵan, 258 azamat qaıtarym­syz nesıe alyp, óz kəsipterin ashqan. Múm­kin­digi shekteýli azamattar úshin 2,4 myń kvota bólinip, 9 myń adam jumyspen qamtylǵan. 24 jumys oryndary ashylyp, «Kəsip atlasy» jasalǵan. Aımaqtarda 11 reabılıtasııalyq ortalyq jumys isteıdi. 2021 jyly úsh jańa ortalyq salynady. 154 myń múmkindigi shekteýli bala arnaıy jəne ınklıýzıvti bilim alýmen qamtamasyz etilgen.

Sońǵy jańalyqtar

Táýelsizdik – tuǵyrym

Aımaqtar • Keshe

Jas otbasylar baspanaly boldy

Aımaqtar • Keshe

Kúlki kerýeni № 25

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar