Qoǵam • 27 Qarasha, 2019

Jolǵa shyqsań, taǵdyryń qyl ústinde...

16 retkórsetildi

«Jol muraty – jetýdi» bilgen soń, jol-kólik erejelerin saqtaýdy da qaperden shyǵarmaǵan jón. Deıturǵanmen, statıstıkalyq málimetter salǵyrttyq saldaryn kún sanap jipke tizip keledi. Bir ǵana mysal, bıyl qańtar-tamyz aralyǵynda Qazaqstanda 10109 jol-kólik oqıǵasy tirkelip, 1,3 myń adamnyń ómiri qıyldy. О́zektiligin joımaǵan osy máseleniń baıybyna biz de baryp kórdik. Sonymen...

Jyl sanap elimizde kólik sany artyp keledi. Máselen, bıylǵy tamyz aıynyń sońyna deıin Qazaqstanda 3,7 mln jeńil avtokólik tirkelipti. Onyń 5,5%-y zań­dy tulǵalar ıeliginde bolsa, 94,5%-y jeke tulǵalar menshiginde. О́kinishtisi sol, temir tulpar sany artqan saıyn Ota­ny­myz­daǵy jol-kólik oqıǵalarynyń da sany artýda.

Joǵarydaǵy derekke qaıtyp ora­laıyq. Osy jylǵy qańtar-tamyz ara­ly­ǵynda elimizde 10109 jol-kólik oqı­ǵasy oryn alyp (ótken jylmen salystyrǵanda 4,6%-ǵa artyq), saldary­nan 14,9 myń adam zardap shekti. Jaraqat alǵandar sany – 13,4 myń adam. Arasynda kámelettik jasqa tolmaǵan 2,6 myń jasóspirim de bar.

Joǵaryda osy oqıǵalar saldarynan 1,3 myń adamnyń kóz jumǵanyn aıtqan edik. Onyń 959-y – er, 377-si – áıel adam. Azdy-kópti bir aýyl turǵyndary! Ja­ǵa ustaý bylaı tursyn, bir aýyl tur­ǵyn­dary bir túnde ajal qushsa bútin bir el bolyp óre túregeler edik. Al jol-kólik oqıǵasy dese kún sanap etimiz úıre­nip bara jatqany nesi eken? Bile tura bilmegen, kóre tura kórmegen bolamyz.

Adam ólimine alyp kelgen mundaı oqıǵalar áli de tolastar emes. 21 qara­shada Qyzylorda qalasynda 20 jastaǵy jeńil kólik júrgizýshisi ózge kólikke so­ǵy­lyp, sol sát aıaldamada avtobýs kú­­tip turǵan adamdardy qaǵyp ketken edi. Oqıǵa ornynda kóz jumǵan úsh adamnyń ekeýi balalar. Taǵy eki adam aýrýhanaǵa jetkizildi. Araǵa úsh kún salyp, jeksenbide Nur-Sultan qala­syndaǵy Qabanbaı batyr dańǵyly bo­ıyn­da iri jol-kólik oqıǵasy oryn alyp, qarsy baǵytqa shyǵyp ketken kólik­tegi 3 adam kóz jumsa, kúni keshe Al­maty-Horgos (Batys Qytaı – Batys Eýropa) tasjolynda 24 jastaǵy kólik júr­­gizýshisi temir tulparyn basqara al­­maı apatqa ushyrap, qaıtys boldy. Osy­­ǵan uqsas oqıǵa Batys Qazaqstan obly­­synda da oryn alyp, jol-kólik oqı­­ǵasy kezinde 4 jasar bala ómirden ozdy.

– «Saqtyqta qorlyq joq» deıdi. Júrgizýshilerdiń basym bóligi osy saqtyq máselesine kelgende sal­ǵyrt­tyq tanytyp jatady. «Apat aıtyp kelmeıdi» ǵoı. Kólik basqaryp otyrǵanda barynsha jınaqy bolyp, uıqy qanyqtyǵyn, oı bólinbeýin qadaǵalaǵan jón. Sebebi júrgizýshi óz ómirine ǵana emes, jol boıyndaǵy kez kelgen tirshilik ıesine de zııan keltirmeýine jaýapty. Sondaı-aq osy kúngi oqys oqıǵalarǵa uıaly telefon da sebepker der edim. Telefonǵa, áleýmettik jelige alańdaımyn dep, tizgindep otyrǵan temir tulparyn basqara almaıtyndar da bar, – deıdi kólik ınspektory Dıdar Baqyjanov.

Inspektordyń aıtýynsha, jol-kólik oqıǵalarynyń oryn alýyna odan ózge de túrli sebep bar. Eń aldymen, ereje saqtaýǵa degen en­jarlyqty aıtar edik. Júrgizýshiler jyl­damdyq saqtamaý men qaýipti manevr jasaý, ishimdik ishý, baǵdarsham belgilerin eskermeý, qarsy baǵytqa shyǵý syndy qatelikterge boı aldyrady.

Bul rette, ereje jattamaı temir tulpardyń tizginine umtylǵandardy da umyt qaldyra almaımyz. Tanys-tamyr jaǵalap, kólik júrgizý kýáligin oqyp-bilmeı, satyp alatyndar da az kezdespeıdi. Erejeni ústirt oqyp, sheńber men qıylysqa, jol torabyna kezikkende, bir jolaqtan ke­lesige aýysqanda, negizgi jol men qosalqy joldy aıyra bilýge kelgende keleńsizdikke ushyraıdy. Son­dyqtan kólik júrgizý kýrsynyń tabaldyryǵyn attamaý – adam ómirine beıqamdyq tanytýmen para-par.

– Múlde ereje buzbadym deýge aýyz barmaıdy. Buzdym. Aıyppul da tóledim. Alaıda, ózge júrgizýshiniń ne bolmasa, júrginshi ómirine qaýip tóndirgen emespin. Keıingi eki jylda múlde buzbadym deýge bolady. Jalpy, kólik tizgindegenime 3 jyldyń muǵdary. Sondaǵy túıgenim, jol erejesin buzbaǵandar da jol-kólik oqıǵasyna tap bolyp jatady. О́z jolym, óz jolaǵymmen bettep bara jatqan kezderimde tórt márte jol-kólik oqıǵasyna ushyradym. Ereje buzǵandardyń kesirinen, árıne. Sondyqtan ondaı oqıǵalar oryn almas úshin aıyppul emes, júrgizýshi mádenıeti qalyptasýy qajet, –  deıdi Qaıyrbek esimdi kólik júrgizýshi.

Júrgizýshi sóziniń jany bar. Ishki mádenıet, ózgege degen syılastyq bolmaı, osyndaı oqıǵalar áli de oryn ala bermek. Dese de, aıyppuldy da alyp tastaýǵa bolmas. Kólik ıesi qaltasy qaǵylmaǵanyn qalasa erejeni de eki oılanyp baryp buzady. Aıyppul quny artqan saıyn, buzýdy da múlde doǵarady. Aıtaıyq, ótken jylmen salystyrǵanda bıylǵy aılyq esep kórsetkishi (AEK) 2405 teńgeden 2525 teńgege ósýine baılanysty, aıyppul da arta tústi. Máselen, elimizdegi  eń tómengi aıyppul 2 AEK bolsa, eń joǵarǵysy – 200 AEK. Ol – 501000 teńgeni quraıdy.

«Qys shanańdy – jaz saıla» deıdi. Qarashanyń sońyna deıin áli birer kún bar degenimizben, otandastarymyz avtokólikterin áldeqashan ázirlep úlgerdi. Alda – aptap boran, appaq qys.­ Temir tulpardy «taǵalaıtyn-aq» kez. Buǵan da nemquraılylyq tanyta­tyn­dar bar-aý. Tek, salǵyrttyqty táýekel­ge balamaýdy,  jol júrý máde­nıe­tine atústi qaramaýdy eskersek bol­ǵany.

Áıtpese, aıdyń, kúnniń amanynda jol-kólik oqıǵasynyń kesirinen qansha adam baqılyqqa attanyp jatyr...

 

Sońǵy jańalyqtar

Kúlki kerýeni № 20

Rýhanııat • Keshe

Haliń qalaı, Qostanaı?

Aımaqtar • Keshe

«Iokerıtten» jeńildi

Hokkeı • Keshe

Qazaqstan tórtinshi topta

Fýtbol • Keshe

Pedagogterge paıdaly shara

Rýhanııat • Keshe

Onlaın-oqyrman

Tehnologııa • Keshe

Sý basý qaýpi joq

Qoǵam • Keshe

Baspanaly bolyp, baqytqa bólendi

Baǵdarlamalar • Keshe

Ábishtanýdyń áz álipbıi

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar