Qoǵam • 27 Qarasha, 2019

Ákeniń qas-qabaǵy – balanyń bas sabaǵy

140 retkórsetildi

Qazaq halqynda áke árdaıym urpaq tárbıeleýdegi, tulǵa qalyptastyrýdaǵy mańyzdy ári eń baıyrǵy áleýmettik ınstıtýt bolǵan. Búginde ákelerge tarıhı mıssııa júkteledi: olar altyn tini úzile jazdap baryp, qaıta ushtasqan ata-baba mırasy men jas urpaq arasyn jalǵar býynǵa aınalýy, ıaǵnı urpaqtardyń asyl sabaqtastyǵyn qamtamasyz etýi kerek.

Osydan on jyldaı buryn, 2008 jyly búkil Batys álemin dúrliktirgen oqıǵa boldy jáne ol Eýropa betalysyn aı­qyn­daǵan jaıttardyń birine aınaldy. Áńgime Germanııa aza­matynyń joǵarǵy sot organy arqyly óz balasynyń tárbıesine qatys­paýǵa já­ne onymen aralaspaýǵa qol jet­kizýi týraly bolyp otyr. Árıne, óz balasynan qashqan ákeler qaı zamanda da, ár el­de de kezdesedi. Biraq bul olar­­dyń ar-ojdanynyń, uıat, parasatynyń máselesi retin­de qarastyrylatyn. О́ıt­keni barlyq din men ult ta kin­diginen taraǵan urpaǵyna qamqorlyq jasaý ákeniń pa­ryzy men mindeti. Bul – ta­bıǵat zańdylyǵy, tu­qymdy saq­taýdyń sharty. Ań-ekesh ań da, mal-ekesh mal da tólin janyn sala qorǵaıdy, «qanat­tyǵa qaqtyrmaı, tumsyqtyǵa shoqtyrmaı» ósiredi. Janýar­dan jaman bolǵanymyz ba?

Uzaq jylǵa sozylǵan, Eýro­pa qoǵamyn qaqqa jar­ǵan bul atyshýly sot isi germa­nııa­lyq sýdıalardyń sa­nasyn da sarsańǵa saldy. 2004 jy­ly Brandenbýrg soty ana­nyń jaǵyna shyǵyp, eger ákesi nekesiz týǵan ulyn tár­bıeleýden bas tartar bolsa, 25 myń eýro aıyppulmen jazalanatyny jóninde úkimin jarııalady. Sýdıalar balalar quqyǵyn qorǵaý mańyzdy jáne barlyq bala ata-anasymen qarym-qatynas jasaýǵa quqyly ekenin alǵa tartty. Alaıda er adam buǵan toqtamaı, nemistiń joǵarǵy sot ınstansııasyna deıin shaǵym túsirdi. Aqyry 2008 jyly Germanııa Federaldyq konstıtýsııalyq soty «eshkim de ata-anany óz balasymen qarym-qatynas jasaýǵa májbúrleı almaıdy» degen negizdememen álgi «kókek-ákeniń» kókeıin tesken ańsaryn zańdastyryp berdi.

Munyń barlyǵyn ne úshin egjeı-tegjeıli aıtyp otyrmyz. Árıne, bir jaǵynan, ákeni kúshtep tárbıe ju­mysyna tartý balaǵa da esh jaq­sylyq ákelmeýi múmkin. Áke tárbıesi adal nıetten, aq júrekten, izgi tilek­ten týǵany jón. Sonda ol balanyń boıyna nur bolyp da­rıdy.

Basqa jaǵynan alǵanda, bul oqı­ǵa qazaq halqyna da sabaq: ol qa­zirgi jahandaný dáýirinde ult­tyq qun­dylyqtarymyz men ulttyq bolmysy­myzdy saq­­taýdyń mańyzdylyǵyn kór­­­­setedi. Olaı bolmaǵanda, qa­zaq hal­­qy jahandaný jut­qynshaǵyna ju­tyl­ǵan ulttar men ulystardyń kebin qushady: pende retinde tiri júr­ge­nimen, ult retinde etnostyq jáne rý­ha­nı erekshelikterinen jurdaı bolady.

Bul jaıynda Tuńǵysh Prezı­­dentimiz – Elbasy Nur­sul­tan Nazar­baev «Bolashaq­qa baǵdar: rýhanı jań­ǵyrý» atty baǵdarlamalyq maqala­synda jaqsy aıtty. «Jańa tur­patty jańǵyrýdyń eń basty sharty – ulttyq kodyńdy saqtaı bilý. ...Jańǵyrý ataý­ly burynǵydaı tarıhı tájirıbe men ulttyq dástúrlerge sheke­den qa­ra­maýǵa tıis. Eger jań­ǵyrý eldiń ulttyq-rýhanı ta­my­rynan nár ala almasa, ol adasýǵa bastaıdy» – dedi Nursultan Nazarbaev.

Qazaqstan basym kópshiligi Batys memleketterinen tura­tyn damyǵan elderdiń «otyz­dyǵyna» kirýge bet aldy. Osy­­ǵan oraı respýblıka jurt­­­shylyǵy da ýaqyt ót­ken sa­ıyn boıy-basyn sol mem­le­­ketterge, solardyń stan­dar­ty­na, deń­geıine beıim­deýge umtyla bas­­­­taý­da. Qazaqstandyqtar áleý­­­met­tik normalar men qun­dy­lyq­tyq baǵdar­lardy qa­lyp­­tastyrýda damyǵan álem úlgi­lerin basshylyqqa alady. Sonymen birge Elbasy ol or­taǵa ulttyq kodymyzdy saqtap qosy­lýymyz kerektigin atap ót­ti.

Álgi aıtylǵan oqıǵa erne­ýinen asyp-tasyp qaınaǵan qazan­daı bi­raz­ǵa deıin eýro­palyq aqparat qu­ral­daryn­daǵy býyrqanǵan talaı pikir­talastarǵa tamyzyq boldy. Ba­­tystyq qoǵam bulqyna, julqyna kele, aqyry dástúrge qarsy, biraq zań­dastyrylǵan úkimge kóndikti. Oqı­ǵanyń tú­ıi­nin aıtsaq, eýropalyq alapat daý-janjal daýylynyń tap ortasy, epısentrine túsip qalǵan baıǵus bala eń sońynda qos ata-anasynan da tirileı aıyrylyp, balalar úıinen bir-aq shyqty.

Jasyratyny joq, nekege jáne urpaqty, tuqym-tek­ti jalǵastyrýǵa qu­rylǵan dás­túrli otbasy ınstıtýty damyǵan elderde, ásirese, Ba­tys jurtynda birte-birte kúı­rep, jo­ıy­lyp barady. My­­salǵa, zertteý ná­tıjesi kór­set­kendeı, Germanııa tur­ǵyndarynyń 39 paıyzy ǵana otbasyly bolyp shyqqan. Bul rette osy esepti túzgen nemis­tiń statıstıka mamandary «otbasy» dep eń bolmaǵanda bir ba­lasy bar ata-ananyń ózin esepke alǵan.

Munyń barlyǵy ǵasyrlar boıǵy nebir nəýbetterdi, esep­siz qııanat-azaptardy basynan ótkerip, qazir ǵana sany 18 mıllıonnan asyp oty­rǵan Qazaq­stan halqy úshin jaramsyz. Mamandardyń boljamdyq baǵa­laýynsha, respýblıkamyz turǵyndarynyń sany 2050 jyly 24,5 mıllıon adamǵa ázer jetpek.

Onyń ústine bala tár­­­­­­­bıe­sinen beziný qazaqtyǵymyzǵa da, ımany­myzǵa da jat. Paıǵam­barymyz (salaallahý ǵaleıhı ýá sállám) óz hadısinde: «Áke­niń balaǵa beretin eń úlken syı­lyǵy – durys tárbıe» dep, áke tárbıe­si­niń bala ómirindegi mán-ma­ńy­zyn ereksheleıdi.

Zamanaýı ákelerdiń birazy balamdy asyrasam, kúndelikti kerek-jaraǵyna aqsha berip, qajet­tilikterin ótep otyrsam jetkilikti dep esepteıdi. Shy­­nynda, qazaq halqynda áke tárbıesi san qyrly jáne ol fı­zıologııalyq, rýhanı, áleýmettik, psıhologııalyq, es­te­tıkalyq, ekonomıkalyq ıaǵ­nı bala ómiriniń barlyq jaq­­taryn qamtıdy. Osy qyr­lar­dyń eń quryǵanda bir-ekisi áke nazarynan qalys qalsa, tár­bıe de tolyqqandy bolmaı­dy.

Árıne, jubaıynyń tastap ketýi ne ómirden ótýi saldarynan bar balany bir ózi baǵyp-qaǵýǵa májbúr jal­ǵyzbasty ákeler nemese balasyn tańer­teń jumysqa ketkende jáne tún­de oralǵanda tek uıyqtap jatqan kúıinde ǵana kóretin jumysbasty áke­lerdiń tereń tárbıege qulash urýǵa múm­kindigi de, ýaqyty da jetpeýi múm­kin. Biraq balaǵa kúnine birer sát bolsa da ýaqyt taýyp, kóńil bólgen abzal.

Balalarǵa durys hám to­lyq­qandy tárbıe berý asyl dinimiz – Islamnyń asa mańyzdy qaǵıdattarynyń bi­ri bolyp esepteletinin es­ten shyǵar­maýymyz qajet. Ár­bir qazaqstandyq ákeniń qa­sıet­­ti bir paryzy – balasyn aqty qara­dan, shyndyqty jal­ǵannan, jaryqty túnekten, jaq­sy­lyqty zulymdyqtan aıy­ra bilýge baýlý bolmaq.

Dúnıege kele sala álem sy­­ryn ashyp, ómir qupııasyna qa­­­nyǵýǵa áýes­tenetin kez kel­gen bala úshin áke – jol­bas­shy. Demek, ol balasyna ómir­lik oń tájirıbesin tabys­taý­­ǵa, onyń boıyndaǵy qa­jyr­­­lylyq pen qaı­sarlyq qa­sıet­­terin ushtaýǵa, bilimi men má­de­nıetin damytýǵa, onyń ın­tel­­lektýaldyq deńgeıin kó­te­rýge mán ber­geni abzal. Áke sú­ıemeldeýimen úlken ómirge aıaq basqan bala batyl bolady, jańany tanýǵa umtylady. О́z kezeginde áke maqtaýyna laıyq bolý úshin bala óz áleýetin jar­qyrata júzege asyrýǵa yn­tyǵady. Sondyqtan da ákeniń qas-qabaǵy – balanyń bas sa­baǵy.

 

Baqytbek SMAǴUL,

Parlament Májilisiniń depýtaty, Qazaqstan Prezıdenti janyndaǵy Áıelder isteri jáne otbasylyq-demografııalyq saıasat jónindegi ulttyq komıssııanyń múshesi

 

Sońǵy jańalyqtar

Kúlki kerýeni № 25

Rýhanııat • Búgin, 12:49

Almatyda patrıottyq ánder keshi ótti

Rýhanııat • Búgin, 10:16

BQO-da jastar syılyǵy tabystaldy

Aımaqtar • Búgin, 10:01

Irgeli jobalar júzege asty

Qoǵam • Búgin, 07:47

Jastardy jete tanýǵa jol ashty

Qoǵam • Búgin, 07:46

Qoldaý ǵylymǵa qajet

Qoǵam • Búgin, 07:39

Pleı-off kezeńine shyqqandar belgili

Fýtbol • Búgin, 07:37

Apta úzdigi atandy

Hokkeı • Búgin, 07:35

«Altyn tobylǵy» ıegerleri anyqtaldy

Rýhanııat • Búgin, 07:33

Súıispenshiliktiń anasy – yqylas

Rýhanııat • Búgin, 07:26

О́nim men ósim eselendi

Aımaqtar • Búgin, 07:18

Tartymdylyq tereńdeı túspek

Aımaqtar • Búgin, 07:16

Úlken ómir jolynyń kezeńderi

Ekonomıka • Búgin, 07:13

Shardara GES-i tolyq jańǵyrady

Ekonomıka • Búgin, 07:05

Nagradalar tapsyryldy

Qoǵam • Búgin, 06:57

«Klassıktiń keshikken mahabbaty»

Kıno • Búgin, 06:51

Qushaǵy keń, júregi jumsaq

Rýhanııat • Búgin, 06:49

Túbir astyndaǵy teńdeýdiń sheshimi

Rýhanııat • Búgin, 06:45

Saltanatty is-sharaǵa qatysty

Prezıdent • Búgin, 06:37

Prezıdent el azamattaryn marapattady

Prezıdent • Búgin, 06:30

Uqsas jańalyqtar