Ekonomıka • 27 Qarasha, 2019

«Elektrondy úkimet» – qoljetimdi úkimet

21 retkórsetildi

Premer-Mınıstr Asqar Mamınniń tóraǵalyǵymen ótken kezekti Úkimet otyrysynda «Elektrondy úkimetti» damytý jáne turǵyndardyń sıfr­ly saýattylyǵyn arttyrý, eńbek qatynastaryn retteý máseleleri qaraldy.

 «Sıfrlyq» vıse-mınıstrler taǵaıyndalýda

Birinshi másele týraly Sıfrlyq damý, ın­no­vasııalar jáne aeroǵarysh óner­kásibi mı­nıstri Asqar Jumaǵalıev baıandady. Onyń aıtýynsha, qazirgi ýaqytta «elek­trondy úkimet» – bul memlekettik qyz­metter alýdyń eń yńǵaıly quraly, ony 10 mln-nan astam azamat paıdalanýda. Muny damytý úshin Ulybrıtanııanyń, Esto­nııanyń, Sıngapýrdyń jáne tehno­logııalyq turǵydan damyǵan basqa da elderdiń ozyq tájirıbeleri belsendi túrde engizilýde.

2018 jyly Qazaqstan «elektrondy úkimetti» damytý ındeksi boıynsha BUU reıtınginde 39-oryndy, al Azııa elderi boıynsha 8-oryndy, «onlaın qyzmet kórsetý» ındıkatory boıynsha 26-oryndy ıelendi.

Sıfrlyq damý, ınnovasııalar jáne ae­roǵarysh ónerkásibi mınıstri atap ót­ken­deı, zamanaýı tehnologııalardy tıimdi engizý maqsatynda 2018 jyly Tuńǵysh Prezıdent – Elbasy N. Nazarbaevtyń kelisimimen 5 mınıstrlikte «sıfrlyq» vıse-mınıstrler taǵaıyndaldy (densaýlyq saqtaý, bilim jáne ǵylym, áleýmettik-eń­bek salasy, sıfrlyq damý men salyq-keden­dik qyzmeti). Sondaı-aq ortalyq jáne jergilikti memlekettik organdarda Sıfr­landyrý ofısteri quryldy.

«Atalǵan sharalardan ekonomıkalyq áser 2018 jyly 218 mlrd teńgeni, 2019 jyl­ǵy 9 aı ishinde 305 mlrd teńgeni qu­rady. Qazir Indýstrııa jáne ınfraqury­lym­dyq damý, Energetıka jáne Ishki ister mınıstrlikterine 3 «sıfrlyq» vıse-mınıstrdi taǵaıyndaý josparlanýda», dedi A. Jumaǵalıev.

Qyzmetterdi elektrondy formatqa aýystyrý qazirdiń ózinde qujat aınalymyn 70 mln qujatqa qysqartty. Jalpy alǵan­da, 8 mlrd teńgeden asa janama ekono­mıkalyq áser berdi. 

Memlekettik qyzmetterge qol jet­ki­zý­diń eń ońaı joly mobıldi tehnolo­gııalar ekenin atap ótken jón (qazaqstandyqtardyń 64%-y smartfondy paıdalanady). Qa­zan aıynda jańa mobıldi qosymsha eGov mobile iske qosyldy. Elektrondy qyzmetterdi alýdyń taǵy bir jeńil joly –  Telegram messendjeri jáne áleýmettik jeliler. Eń tanymal degen qyzmetter osy mobıldi qosymshalar arqyly kórsetiledi. A. Jumaǵalıevtiń aıtýynsha, memlekettik qyzmetterdi elektrondy formatqa aýystyrý nátıjesinde halyqtan artyq anyqtamalar talap etilmeıdi. Oǵan dálel – osy jyldyń 1 qarashasynan bastap mekenjaı anyqtamasy joıyldy.

«Jyl saıyn azamattarǵa 14 mln-nan asa osyndaı anyqtama berilip keldi. Ony joıý 3,3 mlrd teńge shamasynda ekonomıkalyq áser beredi. Qazir taǵy da 27 anyqtamany joıý boıynsha jumys júr­­gizilýde. Bul úshin memlekettik organ­dar aqparattyq júıelerdi ıntegrasııalaý ju­mystaryn aıaqtaýy qajet», dedi mınıstr.

Kelesi úlken joba – Memlekettik organdardyń ınternet resýrstarynyń biryńǵaı platformasy (MO IRBP). Bul ortaq platforma bıýdjet qarajatyn 2 mlrd teńgege deıin únemdeıdi.

Aıtylǵan sharalardyń qorytyndysy boıynsha kelesi jyly halyqtyń sıfrly saýattylyǵynyń kórsetkishi 80%-ǵa deıin ósetin bolady

 10 aıda 24 mln-nan astam qyzmet kórsetildi

«Azamattarǵa arnalǵan úkimet» mem­lekettik korporasııasynyń tóraıymy Ásemgúl Baltasheva búginde bul korporasııa azamattarǵa 648 (89,6%) memlekettik qyzmet túrin kórsetetinin aıtty. Aǵym­daǵy jyldyń 10 aıy kóleminde 24 mln-nan astam memlekettik qyzmet kórsetilse, azamattardy elektrondy qyzmetterge oqytý boıynsha aýqymdy jumystardyń nátıjesinde ótken jylmen salystyrǵanda korporasııaǵa kelip alatyn qyzmetter 4,1 mln-ǵa azaıdy. Áleýmettik zertteý nátıjesinde halyqtyń qanaǵattaný deńgeıi 85,7 %-dy qurady.

«Respýblıka boıynsha 16 mamandandy­ryl­ǵan ortalyq pen 86 sektor jumys isteıdi, 10 aıda 2 mln-nan asa qyzmet túri kórsetildi, júrgizýshi kýáligin berý boıynsha 32%-ǵa jýyq qyzmet (111 myń) onlaın formatta alyndy. 1 shildeden bastap Ishki ister mınıstrliginiń aqparattyq júıelerdi ıntegrasııalaý arqyly, júrgizýshi kýáligin alý men avtokólikti qashyqtyqtan tirkeýdiń jańa bıznes-prosesi iske qosyldy», dedi Á. Baltasheva.

Memlekettik korporasııa tóra­ıymynyń aıtýynsha, sheteldik azamattarǵa qyzmetterdi jeńildetý úshin 17 kóshi-qon ortalyǵy jumys isteıdi. Bıyl 246 myń qyzmet kórsetilgen. Prosess 5 kún­nen 1 saǵatqa qysqardy. Ishki ister mınıstr­ligimen birge memlekettik qyzmetterdi jetildirý jalǵastyrylady.

Máseleni Premer-Mınıstr Asqar Mamın qorytyndylap,  «Tuńǵysh Prezı­dent – Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń tap­syrmasy boıynsha memlekettik qyzmet­ter kórsetý salasyn jetildirý baǵytyn­da aýqymdy jumys júrgizilip jatyr. Mem­leket basshysy Qasym-Jomart Toqaev Úkimet jumysynda osy baǵyttyń mańyzdy ekenin birneshe ret atap ótti. Jyl sońyna deıin memlekettik qyzmetterdiń 80%-na halyq ınternet arqyly qol jetkize alady. Bizdiń aldymyzda kelesi jyldyń sońyna deıin osy kórsetkishti 90%-ǵa deıin jetkizý mindeti tur».

Úkimet basshysy turǵyndar úshin mobıldi qurylǵylar arqyly qoljetimdi memlekettik qyzmetter tizbesin keńeıtý jumysyn tezdetýdi tapsyrdy. «Búginde «e-Gov mobile» mobıldi qosymshasy arqyly 31 nemese shamamen 4% memlekettik qyzmet pen servıs qoljetimdi», dedi A.Mamın.

Úkimet basshysy barlyq ortalyq memlekettik organdarǵa bıylǵy jyl sońyna deıin ınternet resýrstardyń Biryńǵaı platformasyna kóshýdi aıaqtaýdy tapsyrdy. «Kez kelgen Halyqqa qyzmet kórsetý ortalyǵy aqparattyq júıelerdi ıntegrasııalaý jáne bıznes-prosesterdi avtomattandyrý arqyly qoljetimdi qyz­met­terdiń búkil spektrin keshendi túrde kórsetýge baǵyttalýy kerek», degen A.Mamın Sıfrlyq damý jáne Ishki ister mı­nıstrlikterine sıfrly jáne mıgra­sııalyq halyqqa qyzmet kórsetý ortalyq­tarynyń jumys tájirıbesin barlyq áreket etip turǵan HQKO-na taratý jumy­syn pysyqtaýdy tapsyrdy.

 Eńbek qatynastaryn retteý

Sondaı-aq osy Úkimet otyrysynda eńbek qatynastaryn retteý máseleleri de qaraldy. Kásiporyndardyń jalaqy boıynsha bereshegi jáne eńbek naryǵyn retteý jumystary týraly Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstri B.Nurymbetov, Kásipodaqtar fede­ra­sııasynyń tóraǵasy E.Toǵjanov, Aqtóbe oblysynyń ákimi O.Orazalın, Atyraý oblysynyń ákimi N.Noǵaev, Premer-Mınıstrdiń orynbasary B.Saparbaev baıandady.

Qazaqstan Jahandyq básekege qabilet­tilik ındeksinde 2019 jyly «Eńbek nary­ǵynyń tıimdiligi» faktory boıynsha Grýzııa (37), Reseı (62), Ýkraına (69) jáne basqa da elderdi basyp ozyp, 30-dan 25-orynǵa kóterildi.

Osy jyldyń shilde aıynda Úkimet Par­lament Májilisine «QR keıbir zańna­malyq aktilerine eńbek máseleleri boıynsha ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly» zań jobasyn usyndy, onda eńbek kelisimsharttaryn elektrondy for­matqa aýdarý, jumysshylarǵa laıyqty eńbek jáne turmys jaǵdaılaryn jasaý úshin jumys berýshilerdiń mindetteri men jaýapkershilikterin belgileý, bir kom­panııanyń toby aıasynda issaparmen barý jaǵdaılaryn keńeıtý, kásiporyndardaǵy kásiptik syn-tegeýrinderdi baǵalaý men basqarý negizinde eńbekti qorǵaýdy basqarý júıesin engizý boıynsha sharalardy bekitý jáne basqa da sharalar qarastyrylǵan.

Qazaqstanda 6,7 mln-nan astam jaldamaly jumysker jumys isteıdi. Osy jyldyń 1 qańtarynan bastap eń tómengi jalaqy bir jarym esege – 42,5 myń teńgege deıin ósti, al 203 myń kásiporyndaǵy jalaqy az tólenetin 1,2 mln jumysshynyń jalaqysy 32%-ǵa ósti.

2017-2019 jyldary jalaqy boıynsha bereshek 169 mln teńgege nemese 9,8%-ǵa tómendep, 1,4 mlrd teńgeni qurady. Bereshegi mol kásiporyndardyń kóbi Nur-Sultan qalasy, Aqtóbe, Almaty jáne Túrkistan oblystarynda. Ońaltý jáne bankrottyq satysyndaǵy 65 kásiporynnyń qaryzy 691 mln teńgeni quraıdy.

Sońǵy 3 jyl ishinde eńbek ınspektorlary prokýratýra organdarymen birlesip eńbek jáne kóshi-qon zańnamasyn buzýdyń 930 faktisi, onyń ishinde 25 kásiporynda eńbekaqy tóleýdiń sáıkessizdiginiń 474 faktisi anyqtaldy. 681 ruqsat qaıtaryp alyndy, 393 sheteldik jumysshy elden shyǵaryldy. Bıyl eńbek janjaldaryn sheshý men aldyn alýdyń keshendi jospary bekitildi.

Premer-Mınıstrdiń orynbasary Ber­dibek Saparbaevtyń aıtýynsha, qaras­tyrylyp otyrǵan másele Qazaqstan Úkimeti úshin mańyzdy jáne ártúrli alań­darda belsendi talqylanýda.

B.Saparbaev bul máseledegi eń bastysy eńbek daýlary men janjaldardyń aldyn alý ekenin atap ótti. Jalaqyny ýaqtyly tóleý jáne qysqartýdy boldyrmaý úshin eńbek táýekeli boıynsha jol kartasy jasaldy. Osy karta negizinde árbir ákimdik aldyn ala saqtyq sharalaryn qabyldaýy kerek.

Sonymen birge B.Saparbaev ujymdyq sharttardy jasasýdyń mańyzyna nazar aýdardy. Onyń aıtýynsha, bul sharttardyń oryndalýyn baqylaý qajet. Ásirese, jyldyń aıaǵynda ujymdyq sharttardyń oryndalýyn taldaý, sonyń negizinde kelesi jylǵa eńbek kelisimsharttaryn daıyndaý kerek. Kásipodaq uıymdarynyń rólin arttyrý qajet, olar da eńbek daýlaryna jaýap berip, jumys berýshilermen ózara tyǵyz jumys isteýi tıis.

Máseleni qorytyndylaǵan Úkimet bas­shysy Asqar Mamın bıyl qabyldanǵan О́ndiristik jaraqattanýdy azaıtý jónin­degi jol kartasyn iske asyrýdy jandan­dyryp, óndiristegi jazataıym oqıǵa­lardyń aldyn alý men eskertýge nazar aýdarýdy tapsyrdy.

«Tuńǵysh Prezıdent – Elbasy N.Nazarbaev jáne Memleket basshysy Q.Toqaevtyń bizdiń aldymyzǵa qoıǵan bas­ty mindetteriniń biri – kásiporyndarda áleý­mettik turaqtylyqty qamtamasyz etý, jumyskerler úshin qaýipsiz eńbek jaǵ­daılaryn jasaý. Qazirgi tańda bul salada tutas zańnamalyq baza bar, úshjaqty áleýmettik áriptestik qarastyrylǵan, qaýipsizdik tehnıkasyn saqtaý jáne jara­qat­tanýdy azaıtý sharalary qabyldanyp jatyr 10 aıda 2018 jyldyń sáıkes kezeńimen salystyrǵanda 13%-ǵa tómen»,  dedi A. Mamın.

О́ńirlerdiń ákimdikteri Eńbek jónin­degi memlekettik ınspeksııalar quramy­nyń sapasyn nyǵaıtyp, qajet bolsa sanyn arttyrýy kerek ekenin aıtqan Premer-Mınıstr jalaqy boıynsha bereshekti monıtorıngileýdiń qoldanystaǵy algo­rı­tmin qaıta qaraýdy, sondaı-aq jalaqyny ýaqtyly tóleý jónindegi zańnama nor­malaryn qatańdatýdy tapsyrdy. Ju­myskerlerine jalaqy tólemegeni jumys berýshi úshin tıimsiz bolýy kerek ekenin eskertti.

Premer-Mınıstr Qazaqstannyń Ha­lyq­aralyq eńbek uıymynyń konven­sııa­laryna qosylý múmkindigin qaraý jáne áleýmettik-eńbek qatynastarynyń ózekti máselelerin talqylaý jóninde vedomstvoaralyq komıssııa qurýdy tapsyrdy. Sonymen qosa Úkimet músheleriniń nazaryn eńbek máselelerinde medıasııa keńinen qoldanylmaı otyrǵanyna aýdardy.

Sońǵy jańalyqtar

Almatyda Abaı klýby ashyldy

Rýhanııat • Keshe

Dımash Qudaıbergen tyńdarmandaryna alǵys aıtty

Rýhanııat • 14 Jeltoqsan, 2019

Ǵalymdar: Adam qysta az jumys isteýi kerek

Qoǵam • 14 Jeltoqsan, 2019

Neımar «Barselonany» taǵy da sotqa berdi

Fýtbol • 14 Jeltoqsan, 2019

Atyraý oblysy Táýelsizdik kúnin atap ótti

Aımaqtar • 14 Jeltoqsan, 2019

Mańǵystaýda «Jyl adamy - 2019» anyqtaldy

Aımaqtar • 14 Jeltoqsan, 2019

Aqtaýda turǵyn úı paıdalanýǵa berildi

Aımaqtar • 14 Jeltoqsan, 2019

Almatylyqtarǵa memlekettik marapat tapsyryldy

Aımaqtar • 14 Jeltoqsan, 2019

Atyraýlyqtar taǵy da úzdikter qatarynda

Aımaqtar • 13 Jeltoqsan, 2019

Uqsas jańalyqtar