Teatr • 27 Qarasha, 2019

Sákenniń sońǵy saparyn sahnalady

34 retkórsetildi

«О́z ulyn, óz erlerin eskermese, el tegi qaıdan alsyn kemeńgerdi?!» dep jyrlaǵan qara óleńniń Qulageri – Ilııas Jansúgirovtiń osy bir uly sózin uran etken qazaq eli jyl basynan beri mereıtoıy atalyp ótip jatqan qaıratkerler murasyn keńinen nasıhattap, Alash arystary rýhyna taǵzym etip keledi. Beıimbet Maılın, Ilııas Jansúgirov, Sáken Seıfýllın, Turar Rysqulov, Sultanbek Qojanov syndy tulǵalar týǵan kıeli topyraqtan bastalǵan taǵylymdy sharalar legi olar týyp-ósken oblys shekarasynan shyǵyp, tutas ult deńgeıinde toılanyp jatqanyna da biraz boldy. Onyń bir aıǵaǵy – bas shaharǵa gastroldik saparmen kelgen Qaraǵandy oblystyq S.Seıfýllın atyndaǵy drama teatrynyń «Sákenniń sońǵy sapary» qoıylymy elordalyq kórermenderge tamasha tartý bolǵany sózsiz.

Sanaýly kún buryn ǵana «Aka­de­mııalyq teatr» márte­be­sin ıelenip, mereıi tasyǵan Qara­ǵan­dy oblystyq S.Seıfýllın atyndaǵy qazaq drama teatry Sáken taqyrybyna qalaı boılasa da jarasady. Aqyn esimin abyroımen arqalap júrgen qara­sha­ńyraq elordaǵa kelgen óner saparyn qaıratker tulǵa rýhyna taǵzym etýden bastady. Jazýshy, dramatýrg Joltaı Álmashulynyń «Sákenniń sońǵy sapary» dramasyn sahnaǵa shy­ǵar­ǵan rejısser Dýnaı Espaev qoltańbasynan osy tektes qur­met, taǵylym, taǵzym lebin sezin­gen­deı boldyq.

– Jerlesimiz, Qaraǵandy to­py­raǵynyń dańqty perzenti Sáken Seıfýllınniń 125 jyl­dyq mereıtoıyn merekeleýge baǵyttalǵan taǵylymdy sharalar jyl basynan beri júıeli túrde úzdik­siz jalǵasyp keledi. Sol ke­shen­di jumysqa atsalysyp, óz úlesin qosýdy aqyn esimin ıelen­gen teatr ujymy da tulǵa rýhy aldyndaǵy ǵumyrlyq paryz sanap, Sáken Seıfýllınniń týǵan jerine kelgen sońǵy saparynan syr shertetin «Sákenniń sońǵy sapary» qoıylymyn sahna tó­rine shyǵarǵan bolatyn. Osy spektakldi elimizdiń túk­pir-túk­pi­rin aralap, kó­rermen nazaryna usyndyq. Endi mine, aqyn esimin, óleńin, qaıratkerligin ulyqtaýǵa baǵyt­talǵan taǵylymdy óner sapa­rymyz bas qala tórine ke­lip qorytyndylanyp otyr», dedi gastroldik sapar kóshin bas­tap kelgen S.Seıfýllın atyn­daǵy Qaraǵandy oblystyq akade­mııa­lyq drama teatrynyń dırektory Sansyzbaı Bekbolatov.

Qazaqtyń suńqar aqyny atan­ǵan aıtýly tulǵa jaıly syr qoz­ǵaı­tyn qoıylymda negizinen Sáken Seıfýlınniń kindik qany tam­ǵan kıeli meken – Arqa eline shek­ken sońǵy sapary baıandalady. Qaraǵandy topyraǵyna tabany tıgenimen, ósken jeri Jańa­arqaǵa jetpeı, Almatyǵa keri qaıtýǵa májbúr bolǵan aqyn­­nyń oryndalmaı ketken soń­ǵy armany, kókirek toly sa­ǵy­­nyshy akter, Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri Qaırat Kema­lovtyń keıipteýinde áserli sýret­teledi. Spektaklde dáýir derekterine jańashyl qyry­nan úńilýge, tarıhı kezeńge ege­men­­dik bıiginen ádiletti baǵa berý­ge birqatar júıeli talpynys, batyl qadamdar jasalady. Tutas spektakl boıy suńqar Sákenniń el men jer, til men dil taǵdyryna qatysty ótkir oıla­ry, qazaq jeriniń tutastyǵy men ulttyq kadrlardy daıarlaý máse­le­leri týrasyndaǵy pikir-paıym, salmaqty saraptama­la­ry keıip­ker­ler arasyn­daǵy dıa­logtar arqyly ótkir jetkiziledi.

– «Sákenniń sońǵy sapary» tek Sá­ken týraly shyǵarma emes, tul­ǵa taǵdyry arqyly keıip­­tel­gen ótken ǵasyrdyń 30 jyldaryndaǵy kúlli Alash arys­ta­rynyń jıyntyq beınesi, za­mana kórinisi dese bolady. Al oqıǵa ózegine Sákendi alý sebe­bi­miz – Sáken barlyq jaǵdaıdyń bel ortasynda júrgen qaıratker. Keńes ókimetiniń jaǵynda bola tura, negizgi arman-muraty Alash arystarynyń múddesimen bir boldy. Sol úshin de kóp qaıshylyqqa tap boldy. Spektakl arqyly osy tartysty kezeńge hál-qaderi­miz­diń jetkeninshe ádiletti baǵa berýge talpynyp baqtyq. Sol kezdiń shyndyǵyn da, qateligin de ashyq kórsetkimiz keldi. Týyn­dy barynsha naqty tarıhı derekterge negizdeldi. Máselen, Sáken­niń Qaraǵandyǵa kelgen soń­ǵy saparynda sol kezde Orta­lyq partııa komıtetiniń úgit-nasıhat bólimin basqarǵan Sadyq­bek Saparbe­kov­pen kezdes­ýi kórsetiledi. Sa­dyq­bek Sapar­be­kov Sáken Seı­fýl­lın 1934 jyly 40 jasqa tolyp, «Eńbek Qyzyl Tý» ordenin óńirine taqqan kezde «Eńbekshi qazaq», qazirgi «Egemen Qazaq­stan» gazetine «Bizdiń súıik­ti Sáken» degen bir bet maqala jazǵan. Qoıylymda sol maqa­lanyń jaıy jáne Maǵjan Ju­mabaev, Názir Tórequlov, Sábıt Muqanov, Sultanbek Qojanov syndy basqa da qoǵam qaırat­ker­lerimen arasyndaǵy qarym-qaty­nasy da barynsha shynaıy sýretteledi», dedi pesa avtory Joltaı Álmash­uly.

12

Ras, týyndy avtory tilge tıek etip ótkendeı, qoıylymda tarı­hı faktilerdiń sóıletilýine jan-jaqty basymdyq berilgen. Repres­sııa jyldaryndaǵy túrli jaǵ­­­daı­lardy shynaıy baǵa­laý­ǵa da batyl qadam jasalyp, tyń, tosyn oılar aıtyla­dy. Qoıylymnyń negizgi leıt­mo­tıvi etip alynǵan Sáken Seıfýl­lın­niń «Taý ishinde» áni men teatr ártis­terinen jasaqtalǵan hor óne­ri spektakl bastalǵannan aıaq­tal­­ǵanǵa deıin oqıǵanyń tutas damý jelisin jetelep, kórermen kóńil kúıin qasıetti Arqa topy­raǵynda tolǵanǵan aqyn saǵy­ny­shyna sátti jalǵaıdy. Áıtse de, qoıylymnyń tutas kórkemdik deńgeı­ge kóterilýine bul jetki­lik­­siz. Ujymdyq jumys barlyq jaǵynan úılesimdi talap etedi. Osy turǵydan kelgende, spektakl ssenografııasy áli biraz izdenisterge suranyp turǵandaı. Sahnadaǵy sýret, ásirese led-ekran arqyly berilgen kórinister zaman, oqıǵa atmosferasyn sátti jetkizdi deı almaımyz. Sahna sý­re­tiniń kórkemdik kilti ta­byl­­maǵan. Sol sekildi sahnalyq týyn­dy bolǵandyqtan spektakl­diń dınamıka men qaıshylyqqa suranýy zańdy. Sol arqyly oqıǵa shıryǵyp, ónerdegi óz ómi­rin súrýge umtylady. Teatrdyń osy zańdylyq-talaby ólshemi aıasynan tarqatqandaǵy túıgenimiz qoı­ylymǵa áli de biraz baıandaý stı­linen arylyp, áreketke, qaı­shy­­lyqqa kóbirek kóńil bólse, oqıǵa jelisi budan da góri shırap, jandana túser me edi degen tilekpen toqaılasty. Osyndaı azdy-kópti kemshilikti eskermegende, jalpy bas-aıaǵy bútin qoıylymnyń kýási boldyq. Eń bastysy, Alash arystary taǵdyrynyń aqtańdaq betterine tyń kózqaras negizinde úńilýge tyrysqan tamasha talpynys bar. Bizdi qýantqany da osy.

 

Sońǵy jańalyqtar

Reıtıngte joǵarylady

Kásipqoı boks • Búgin, 07:22

«Altyn saqa» úzdikteri anyqtaldy

Ulttyq sport • Búgin, 07:15

Qazaq áni Nıý-Iorkte shyrqaldy

Rýhanııat • Búgin, 07:09

Jaqsylyqqa toly Jastar jyly

Qoǵam • Búgin, 07:04

Shapaǵatty jol

Rýhanııat • Búgin, 06:59

«Qaıyrbolatty qaıtaryńdar!»

Aımaqtar • Búgin, 06:56

Volonterler bas qosty

Qoǵam • Búgin, 06:47

Stıpendııa kóteriledi

Qoǵam • Búgin, 06:43

Naqty tapsyrmalar berdi

Prezıdent • Búgin, 06:27

Altyn ordanyń aq tańy

Rýhanııat • Keshe

Qobyz bizge qaı dáýirden jetken?

Rýhanııat • Keshe

Almatyda kitap kórmesi ashyldy

Rýhanııat • Keshe

Kúlki kerýeni № 23

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar