Rýhanııat • 27 Qarasha, 2019

Dombyrany dáriptegen durys

92 retkórsetildi

Barshaǵa aıan, «Rýhanı jańǵyrý: bolashaqqa baǵdar» maqalasyndaǵy máıekti oıdyń tóńireginde «Mádenıet pen dástúr – ulttyń genetıkalyq kody» degen tujyrym sanamyzda qalyptasyp úlgerdi. Al qazaqtyń qara dombyrasy ulttyq tektiń jady emes pe?! Kúmbirlegen dombyranyń úni halyq tizginin ustaǵan abyz aqsaqaldarymyzdyń, el bılegen bılerimizdiń aqyl-parasatyn, rýhyn asqaqtatqan, kindik qany tamǵan otanyn qorǵaǵan batyrlarymyzǵa kúsh-jiger, aqyn-jyrshylarymyzǵa shabyt bergen.

Osyǵan oraı, Ulttyq mádenıet pen biregeılikti saqtaý men qaıta jań­ǵyr­tý ıdeıasy negizinde Elba­sy­myz­dyń Jarlyǵymen shilde aıynyń 1-jeksenbisi kúni «Ulttyq dombyra kúni» dep belgilengen-di. Jaǵymdy jańalyq júregimizge jyly uıalap, janymyzdy jadyratty. Aıtýly merekeni 2 jyl qatarynan barsha Qazaq eli bolyp atap ótýdemiz. Qýana­tyn jaǵdaı, uzaǵynan bol­­syn.

Dombyra – qazaqtyń kıesi, qasıeti, qazynasy. Qazaq pen dombyra egiz uǵym. Kúni keshege deıin ár úıdiń tórinde ilýli turatyn ulttyq aspabymyzdyń kúm­­bir­­legen úni búginde alys­­­tap bara jatqandaı edi. Telearnalardan dom­by­­ranyń daýysyn estý muń­­ǵa aınalǵany bylaı tursyn (onyń ornyn sal­maq­syz telearnalar men baǵ­dar­la­ma­lardyń jaý­­lap alǵany shyndyq), shil­de­hana, besik toıy, tusaý­keser, tilashar, betashar sııaqty dástúrli toıla­ry­myz dańǵyrlaǵan estrada áýenine baılanbady ma? Dombyramen áýelete shyr­qa­lyp, tıesili syılyq ıesin tabatyn «Toıbastar» dástúriniń túr-sıpaty múlde ózger­genine bárimiz kýámiz. Qurmetti qonaq kelgende «aýyldyń alty aýyzy» aıtylyp, «qonaqkádemen» jalǵasa ánmen óriletin otyrystar kózden bul-bul ushqaly qashan? Arasynda úlkenderdiń ádemi áńgimeleri tyńdalatyn.

Dombyra – bul ómirdiń bir bóligi, ár qazaq janynyń bir bóligi. Bizdiń sheksiz dalamyzdy tamasha áýensiz, dombyrasyz elestetý múmkin emes. Qazaqtyń mýzyka mádenıetiniń halyqtyń rýhanı damýynda mańyzy zor. Qazaq tarıhynyń kóptegen ǵasyrlar boıy urpaqtan urpaqqa jetken asqaq murasy bar. Ol mura dombyrada saqtalǵan.

Dombyra kúniniń belgi­len­ýi jaıdan-jaı emes. Bul rýhanı jańǵyrý baǵy­tyn­daǵy eń súbeli tirliktiń biri bolmaq. Osy kúnniń aıasynda ulttyq aspabymyzdy ulyqtaý maqsatynda tyń bastamalar boı kóterip, kópten beri qoldaý tappaı júrgen ıgi dúnıeler qaıta jańǵyrýda. Kóp nárseden úmittimiz. Kók sandyqtan dombyra únimen astastyrylǵan salmaqty dúnıelerdiń kóptep jaryq kórýin janymyz qalaıdy. Eń durysy, naýqanshylyqtan ada, óziniń qońyr úni men qońyr bolmysyna saı, ultymyzdyń jadyn qaıta bir jańǵyrtatyndaı kún bolsa eken deımiz. Ol úshin ulttyq aspaptar únin barshaǵa qoljetimdi bolarlyqtaı «Dombyra» atymen nasıhattalatyn jeke spýtnıktik telearna qosylsa kóptik etpeıdi.

Qazirgi tańda jumys istep turǵan «Dombyra» ulttyq telearnasy IDTV kabel­dik jelide ǵana tara­la­­tyndyqtan ony tek qala­lar­da ǵana kórýge múmkindik bar. Al búginde jalpy Qazaqstan boıynsha 3500 aýyl bar. Aýyl­dar­daǵy turǵyndardyń basym bóligi qarakózderimiz ekenin eskersek, elimizdegi qazaqtardyń jartysynan astamy aýyldyq jerlerde turady degen sóz. Bul – jalǵan statıstıka emes, muny eskergen jón.

Aýyl qazaǵymyzdyń altyn besigi, ulttyq qaımaq­tyń uıytqy mekeni dep dańǵaralap jatamyz. Endeshe sol qazaǵymyz tamashalaı alatyn jáne rýhanı azyq alatyn jaǵdaı týǵyzý kerek desek, «Dombyra» ulttyq tele­arnasyn OTAÝ TV jer­serik­tik telejeli taralymyna qosýdy suranamyz. Bul suranys barsha eldiń kókeıin­degi másele dep túsin­gen abzal.

Uly ulttyń ulany, ulyq­ta dombyrańdy!

«Egemen Qazaqstan» jal­py­­ult­tyq respýblı­ka­lyq gazetin elimizdiń aımaq­tarynda ult múddesin qozǵaý­shy basty basylym dep bi­ledi. Osy hatta joldap otyrǵan taqyrypty órbi­tip, «Dombyra» ulttyq tele­arnasyn barsha qazaq eli kóre alatyndaı OTAÝ TV spýt­nıktik televızııalyq jelige qosylýyna muryndyq bolýy­na jáne úndeý tastaýyn Siz­derden, qaımana qazaq surana­dy dep bilersizder.

 

Aldııar KО́BEEV

 

Jambyl oblysy,

Jýaly aýdany

 

Sońǵy jańalyqtar

Kúlki kerýeni № 20

Rýhanııat • Keshe

Haliń qalaı, Qostanaı?

Aımaqtar • Keshe

«Iokerıtten» jeńildi

Hokkeı • Keshe

Qazaqstan tórtinshi topta

Fýtbol • Keshe

Pedagogterge paıdaly shara

Rýhanııat • Keshe

Onlaın-oqyrman

Tehnologııa • Keshe

Sý basý qaýpi joq

Qoǵam • Keshe

Baspanaly bolyp, baqytqa bólendi

Baǵdarlamalar • Keshe

Ábishtanýdyń áz álipbıi

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar