Bıznes • 28 Qarasha, 2019

Bank bızneske, bıznes ekonomıkaǵa senbeıdi

37 retkórsetildi

Byltyrdan beri bıznes aqshadan tarshylyq kórip otyr. Naqtyraq aıtqanda, bankterdiń beretin nesıesi azaıyp ketti. Degenmen, bıznes sýbektileriniń bankterge salǵan depozıti aı sanap ulǵaıyp kele jatyr. Soǵan qaraǵanda kásipkerlerdiń «aqsha joq» deýi Úkimetten «arzan», keıde tipti «tegin» aqsha alý amaly ǵana sekildi.

Bızneske qarajat jetispeıdi

Ulttyq banktiń aqsha-nesıe saıasaty departamentiniń 2019 jyl­­dyń III toqsanyndaǵy sala­lyq konıýnktýraǵa jasaǵan sho­lýynda sarapshylardyń kóńi­­lin aýdaratyn bir máli­met kel­tirildi. Bas bank zert­teýi­niń qory­tyndysyna súıen­sek, saýal­­damaǵa qatys­qan kásip­oryn­­dardyń kópshi­ligi bıznesti damy­týǵa ınves­tı­sııalyq bel­sen­­dilikti shekteıtin bas­ty sebep­­terdiń biri retinde qar­jy re­sýrs­tarynyń jetispeý­shiligin ataǵan.

Sonyń ishinde saýda sala­syn­daǵy kásiporyndar báseke­lestiktiń tym joǵarylyǵyna shaǵymdansa, ónerkásip sala­syndaǵy kompanııalardyń óni­mine suranys tómen kórinedi. Iаǵnı, janama qarjylandyrý, halyq pen bıznestiń tólem qabiletiniń tómendigi óndiristi damytýǵa kedergi bolyp otyr.

Bas banktiń málimetinshe, aldaǵy 12 aıda barlyq sektor boıynsha qarjylandyrý deń­geıi jalpy ózgerissiz qal­maq. Sonyń ishinde óńdeý sala­syn­da qarjylandyrý aıtarlyq­taı ósip, saýda salasyn qarjy­lan­dyrýdyń ósimi tómen bolady dep kútilýde.

Negizgi kapıtalǵa salynatyn ınvestısııanyń eń tómen kór­setkishi qurylys salasyna tıe­sili bolyp otyr. Memleket tara­pynan turǵyn úı qurylysyna bó­lingen qarajattyń ulǵaı­ǵa­nyna qaramastan, osy sala­daǵy kásiporyndar áli de bolsa birinshi kezekte óz qarajattaryna ıek artady. Bul jalpy respýb­lıka boıynsha barlyq salaǵa qatysty.

 Nesıeleý sharttary jaqsaryp keledi

Bankter bıznesti qarjy­lan­dyrýyn birjola azaıtqanymen, nesıe sharttary azdap jaqsaryp kele jatqanǵa uqsaıdy. Árıne, nesıe sharttaryn jaqsartýǵa eń aldymen Ulttyq banktiń muryndyq bolǵany anyq. Nesıe sharttary jaqsarǵanymen, beril­gen nesıeniń kóbeımeýine qara­ǵanda, bankterdiń bızneske degen senimi tym tómen sekildi.

Jalpy, 2019 jyldyń III toq­sanynda bankterdiń nesıeleý shart­tary óńdeý salasy kásip­oryn­dary úshin jaqsaryp, ken óndirý salasy úshin nasharlady. Teńgemen alynǵan nesıeler b­oıyn­sha eń joǵary paıyzdyq mól­sherlemeler qurylys jáne saý­da salalarynda bolsa, shetel valıý­tasymen berilgen nesıeler boıynsha eń joǵarǵy mólsher­leme saýda salasy men kólik jáne qoıma salasynda baıqaldy.

Jyl qorytyndysy boıynsha, IV toqsanda nesıe alý úshin bank­terge júginýge nıet etip otyr­ǵan kásiporyndar sany eń kóbi óńdeý ónerkásibi men saýda salasy. Tıisinshe 22,3% jáne 19,1%. Al eń tómeni – kólik jáne qoıma salasynda (5,9%).

Shaǵyn bıznesti qarjylandyrý kúrt tómendedi

Nesıe sharttary jaqsarǵany­men, joǵaryda aıtylǵandaı, áli de bolsa bankter bızneske sene qoımaıdy. Tıisinshe, ekonomıkany nesıeleý kórset­kishi qazan aıynda 0,8%-ǵa ulǵa­ıyp, 13,5 trln teńgege jetkeni­men, bıznes­ke berilgen qaryz kólemi 0,6%-ǵa tómendep, 7,1 trln teń­geni qurady. Nesıe naryǵyn kóbeı­tip turǵan, ádettegideı, jeke tul­ǵalardyń alǵan qaryzy. Sońǵy bir aıda kórsetkish 2,4%-ǵa ósip 6,4 trln teńgege jetti.

Bir qyzyǵy, buǵan deıin zańdy tulǵalardyń nesıesi azaıǵan kúnniń ózinde olardyń shetel valıýtasymen alǵan qary­zy ósip otyratyn. Iаǵnı, teń­gemen alǵan qaryzy tómendep, sonyń áserinen bankterdiń korpora­tıvti qaryzy tómendeıtin. Soń­ǵy aıdaǵy málimet boıynsha, bıznes sýbektileri teńge­men de, shetel valıýtasymen de qaryz alýdy azaıtypty. Esesine halyq­tyń teńgemen alǵan qaryzy taǵy 2,5%-ǵa ulǵaıyp, shetel valıýtasyndaǵy boryshy 2,7%-ǵa tómendedi.

Bıznesti nesıeleý 0,6% kemi­geni birinshi kezekte shaǵyn bız­nesti qarjylandyrýdyń azaıýy­nan týyndap otyr. О́ıtkeni shaǵyn kásipkerlik sýbektilerin nesıeleý kórsetkishi qazan aıynda 2,2%-ǵa azaıyp 2,1 trln teńgege túsken.

 Bıznestiń artyq aqshasy kóbeıip keledi

Bas banktiń aı saıynǵy ese­bin­she, rezıdentterdiń depozıt­tik uıymdardaǵy depo­zıt­teriniń kólemi bir aıda 3,7%-ǵa ul­ǵaıyp, qazan aıynyń sońynda 18,8 trln teńgeni qurady. Sonyń ishinde zańdy tulǵalardyń depozıtteri 6,1%-ǵa ósip, 10 trln teńgege jeter-jetpes bolsa, jeke tul­ǵa­lardyń salymy 1,1% ǵana ulǵaıyp 8,8 trln teńgege jetti.

Ulttyq banktiń derekterine súıensek, sońǵy kezderi eldegi dol­lar­syzdandyrý kórsetkishi qaıta keri ketip bara jatqanǵa uq­saıdy. Iаǵnı, sońǵy birer apta­­­daǵy tól valıýtanyń aı­tar­lyq­taı nyǵaıǵanyna qara­mas­tan, depo­zıttegi shetel valıý­tasy­nyń ósimi kúshti. Onyń dáleli – sońǵy bir aı­da ulttyq valıý­ta­daǵy depozıt kólemi bar bol­ǵany 1,6% ǵana ul­ǵaı­sa, shetel valıý­ta­syndaǵy sa­lym 6,3%-ǵa ós­keni. Sonyń ishin­de ási­rese zań­dy tulǵalardyń shet­el valıý­­ta­­syn­daǵy qarajaty 12,8%-ǵa ósse, ult­tyq valıýtadaǵy jı­naǵy bar bol­ǵany 1% ǵana kó­beı­di. Degenmen, qarapaıym ha­lyq áli de bolsa tól valıý­ta­ǵa adal. Jeke tulǵalardyń depo­­zıt­tegi aq­sha­synyń ishinde teńgedegi qo­ry 2,3%-ǵa ósip, shetel valıý­ta­­­syn­­­daǵy qarajaty 0,5%-ǵa azaıǵan.

Qoryta aıtar bolsaq, bıznes­ti qar­jylandyrý máselesin­de byl­­tyrdan beri mynadaı paradoks baı­qalady: bıýdjet pen Ult­­tyq qor esebinen bız­nes­ti qar­jy­­lan­dyratyn jobalar kóbe­ıip, mıl­lıardtar bóli­nip jatyr. Biraq bıznes áli kún­ge deıin qara­­jat­tyń jetispeý­shiligin al­ǵa tar­tady. Esesine sol bız­nes­mender­diń ózderiniń men­shikti qara­jaty kó­beıip, artyǵyn depo­zıt­ke salyp, bank­terge depo­­zıtke salynǵan bız­nestiń aqsha­sy aı sanap ulǵaıyp keledi. So­ǵan qaraǵanda, bankter bıznes­ke senbeıdi nemese bıznes el­degi eko­nomıkalyq ahýalǵa senbeı­di, tıisinshe jańa jobaǵa óz qarjysyn salǵysy joq.

 

Sońǵy jańalyqtar

Kúlki kerýeni № 25

Rýhanııat • Búgin, 12:49

Almatyda patrıottyq ánder keshi ótti

Rýhanııat • Búgin, 10:16

BQO-da jastar syılyǵy tabystaldy

Aımaqtar • Búgin, 10:01

Irgeli jobalar júzege asty

Qoǵam • Búgin, 07:47

Jastardy jete tanýǵa jol ashty

Qoǵam • Búgin, 07:46

Qoldaý ǵylymǵa qajet

Qoǵam • Búgin, 07:39

Pleı-off kezeńine shyqqandar belgili

Fýtbol • Búgin, 07:37

Apta úzdigi atandy

Hokkeı • Búgin, 07:35

«Altyn tobylǵy» ıegerleri anyqtaldy

Rýhanııat • Búgin, 07:33

Súıispenshiliktiń anasy – yqylas

Rýhanııat • Búgin, 07:26

О́nim men ósim eselendi

Aımaqtar • Búgin, 07:18

Tartymdylyq tereńdeı túspek

Aımaqtar • Búgin, 07:16

Úlken ómir jolynyń kezeńderi

Ekonomıka • Búgin, 07:13

Shardara GES-i tolyq jańǵyrady

Ekonomıka • Búgin, 07:05

Nagradalar tapsyryldy

Qoǵam • Búgin, 06:57

«Klassıktiń keshikken mahabbaty»

Kıno • Búgin, 06:51

Qushaǵy keń, júregi jumsaq

Rýhanııat • Búgin, 06:49

Túbir astyndaǵy teńdeýdiń sheshimi

Rýhanııat • Búgin, 06:45

Saltanatty is-sharaǵa qatysty

Prezıdent • Búgin, 06:37

Prezıdent el azamattaryn marapattady

Prezıdent • Búgin, 06:30

Uqsas jańalyqtar