Qazaqstan • 28 Qarasha, 2019

Eńbekqorlar el ishinde

209 retkórsetildi

Biraz jyl buryn Amerıkanyń Aıova shtatyndaǵy, ortalyqtan 35 shaqyrym jerdegi bir fermerdiń úıinde boldyq. Mańaıda júgeri jaıqalyp ósip turdy. Kezinde osy shtatta KOKP-tyń sol tustaǵy birinshi hatshysy Nıkıta Hrýshev bolyp, júgeri ósirýden tájirıbe almasqany tarıhtan belgili. О́ıtkeni Hrýshev júgeri men dońyzdy erekshe jaqsy kórip, súısinip jeıtin bolǵan. Mine, sol fermerdiń úıine barar jolda asfalt tóselmegen, kádimgi taqtaıdaı tartylǵan qara jol. Jeńil kólik júıtkip júredi. Al fermerdiń úıi eńseli. Kádimgi bizdegi baılar turatyndaı. Fermer degenimiz, jetpisti eńsergen eki qart adam.

Sondaǵy júgeri ósiretin fermer­ler­diń ómirimen tanysqan soń, jeke sharýa­shylyǵy bar bir egde adamnyń otbasyna qonaqqa shaqyrdy. Onyń bári sapar kes­tesi boıynsha júrgizildi. Munda kezdeı­soq, josparsyz eshteńe bolmaıdy. Biz qa­la­shyqty aralap júrgende jol kór­setý­shimiz Dmıtrııge telefon shaldy. Qonaq­ty belgilengen merzimde kútemiz be, oǵan qandaı as mázirin daıyndasaq bola­dy, degen saýal qoıyldy. Bizdiń tarap­tan aramyzda musylman ókili bar ekeni, dońyz etiniń qajetsizdigi eskerilip, kúr­ke taý­yq tıimdi bolar degen sekildi jaýap qaıta­rylyp jatty. Sonymen belgi­lengen ýaqytta fermerdiń úıine kel­dik. Barlyq jaǵ­daıy jasalǵan, qala úı­­leri­nen esh aıyr­ma­shylyǵy joq jeke kot­tedj. 150 metr­deı jerde dál osyndaı taǵy bir eńseli úı kó­rindi. Qasynda aýyl sharýa­shylyǵyna qajet­ti tehnıka saqa­daı-saı tur. Kombaın, trak­tor, soqa, ónim tasýǵa qajet avtokólik deı­­siń be, bári bar. Shashylyp jatqan qosal­­qy bólshek, qırap turǵan eshteńe joq. Bas­qa úıler kórinbeıdi. Aıdalada on nemese elý úı emes, eki-aq úı turdy. Mun­daǵy al­qap­ta da qalyń júgeri ósip tur. Alaı­da kór­shisiniń úıi jabyq eken. Teh­nı­kasy qasyn­da qańtarýly. Kilti osy kór­shisin­de. Ol úıdiń ıesi qart adamdar eken, jasy je­tip, qaıtys bolypty. Qaladaǵy bala­lary ara-tura kelip qaıtady eken. Biraq bir­jola kóship kelgisi joq. Jerin, sharýa­shylyǵyn jalǵa berip qoıǵan. О́zderi­niń qyzmetteri bar, qaladaǵy ómirin qı­maıtyn sekildi.

Biz qonaqta bolǵan úı ıeleri de jas­tary ulǵaıǵan adamdar ekenin aıttyq. О́zderiniń de jalǵyz qyzdary Ketrın úlken qalada. Al dalada ómir súrgen bul fermerler shýly qalaǵa barǵysy joq.

– Bar jaǵdaı osynda jasalǵan, qala­dan esh kem emes, biz qalada tura almaı­myz, al qyzymyz bolsa dalaǵa, múlgigen tynyshtyqqa úırene almaıdy, – deıdi fermer bizge syryn ashyp.

Degenmen, qaladaǵy Ketrınniń mektep jasyndaǵy uly men qyzy demalys kúnderi osy jerge, ata-ájesiniń qasy­na kelýge asyǵady eken. Qarııalar olar­dy asyǵa kútýmen bolady. Bizge nemereleri­niń sýretin kórsetip, maqtanyp qoıdy.

Bul fermerler tıisti mekeme arqy­ly adam jaldap, júgeri ósirip, sony bap­tap, ábden tolysyp piskende kom­baın­men orǵyzyp, jınap, aldyn ala kelisim­shart boıynsha tapsyrys berýshilerge ótkizedi eken. Bári josparly. Joǵaryda aıtqanymyzdaı, Aıova shtaty negizinen aýyl sharýashylyǵymen shuǵyldanady. Júgeri daqylyn ósirý keń taraǵan. Shtat­ta júgeriden jasalǵan tamaq ónimderi kóp. Kez kelgen azyq-túlik dúkenine kir­seńiz, júgeriden pisirilgen nan, toqash, basqa da ónimder jetkilikti.

Biraq biz onda júgeri izdep barǵanymyz joq, muhıttyń arǵy betindegi halyqtyń tirshiligin kórý, kásibine kóz júgirtý edi. Sol maqsatymyz oryndaldy da.

Al endi ózimizge oralaıyq. 1994 jyl­dary kolhoz, sovhozdar kúshtep jo­ıy­lyp, árkim ózimen ózi jeke ketti ǵoı. Myń­ǵyrǵan mal jón-josyqsyz taratylyp, az jylda taýsylyp bitti. Bas-aıaǵy bes-on jylda mıllıondaǵan usaq mal pyshaqqa ilinip, araqqa aıyrbastalyp, iri qara, jylqy azaıyp, taýsylýǵa jaqyn qaldy. Jabaıy jekeshelendirýdiń nátıjesi adam jylaıtyndaı soraqy tirlikke alyp keldi. Shekaraǵa jaqyn birneshe aýdan, Shelek óńiri sekildi bir oblystaǵy eń iri ekonomıkasy bar aýdan negizsiz taratylyp, azyp-tozyp ketti. Búgingi tańda óńirdegi eń iri eldi meken Shelek aýdanyn qaıta ashý máselesi ótkir qoıylýda. Toqsanynshy jyldary joǵarydan oblys, aýdan basshylaryna bári taratylsyn, jekeshelendirilsin degen pármen álsin-álsin túsip jatty. Sol naýqanshyldyq, jabaıy jeke­she­lendirý áli sozylyp keledi. Baqaı taýynyń etegindegi shuraıly mal ja­ıy­lymyn keıbir pysyqaılar zańsyz jekeshelendirip alyp, ony jedel bireý­lerge satyp jiberip, sonyń kesirinen aýyl turǵyndary mal jaıylymynan aıy­rylyp, sarsańǵa túsip otyr. Jastar jumyssyzdyqtan qalaǵa bosty. Aýylda jasy ulǵaıǵan kempir-shal qaldy.

Degenmen, qolyndaǵy azyn-aýlaq maldy babyn taýyp ósirip, jem-shóbin qamdap, eginin ósirip, azyq-túligin qamdap, tirshilik jasaǵan biren-saran adamdar boldy. Respýblıka boıynsha osyndaı saýsaqpen sanarlyq shaǵyn sharýashylyqtar kezdesedi. Sonyń biri Almatydan 300 shaqyrym jerdegi Shoǵansaı óńirinde kezdesti. Bul aımaq taýly ólke. Asfalt jol túgili qara joldyń ózi júrýge asa qolaıly emes. Degenmen, jota ústinen jankeshtilikpen jol salynyp, tipti jeńil kólik júrýge jaǵdaı jasalǵan. Qııa qaptaldan aryq tartylyp, sý jetkizilgen. Shoǵansaıdyń jazyq alańqaıynda egin ósirilip, jem-shóp jaıqalyp turdy. Dóń ústinde jel dıir­men ornatylyp, sol arada un tartylsa, elektr qýaty da alynady.

Bul aıdaladaǵy shaǵyn sharýashy­lyq. Nebári eki-aq úı tur. Olarǵa eshkim kómek­tesip jatqan joq. Jol da salyp bermeıdi. Sý tartyp, elektr qýatyn jetkizip jatqan pende joq. Bárin ózderi jasap, sharýashylyǵyn dóńgeletip otyr. Elý shaqty sıyry, soǵan jeter jylqysy, myńǵa tarta qoı-eshkisi bar. Shómele-shómele shóbi, oryp alǵan astyǵy, arpa, sulysy taǵy bar. Undy óz dıirmenderinde tartyp, nanyn pisirip, qurt-irimshigin jınap, qaryn toly sary maıyn qamdap, qaımaǵyn alyp, qymyzyn pisip, tynym tappaı otyrǵan kisilerdi kórgende súısinesiń. Biz barǵanda qaladan oqýdaǵy balalary kelipti. Sómkeleri toly kámpıt, ata-analaryna alǵan kıim-keshek. Kele sala áke-sheshelerine kómektesip, qol­dy-aıaqqa turmaı, iske kirisip ketti. Al ertesi balalary qalaǵa qaıtarynda sómke toly etin, tolyp jatqan úıdiń azyq-túligin kólikterine salyp jatty. Aıdaladaǵy, tym alys aýyldaǵy eki úıdiń eńbekshil jandaryn parazıt deý­ge qaıtip aýzyń barady. Olar parazıt emes. Qaıta shaǵyn eldi mekender ózine tıesili jolyn salyp, sýyn tartyp, elektr jaryǵyn túsirip, basy artyq ónimin óndirip, malyn ósirip, etin, azyq-túligin ótkizip, salyǵyn tólep otyrǵan aǵaıynnan aınalmaısyń ba?! Olar Úkimetten basy artyq eshteńe kútpeıdi. Tek elimizdiń órkendep damýyn qoldaýdy qalaıdy. Qaıta keıbir pysyqaılar mazasyn almaı, aýyl turǵyndarynyń jerin ıelenip ketpeı, malyna qoldaryn salmaı, tynysh ómir súrýine múmkindik berse bolǵany. Osynyń bárin rettep, zańsyzdyqqa jol bermeı, berekesizdiktiń aldyn alyp otyratyn tártip kerek.

 * * *

Minekı, eki júıeniń aıyrmashylyǵy osynda jatyr. Amerıkadaǵy fermerler asa kóp qınalmaı, qolda bar tehnıkasyn usynyp, sharýashylyǵynyń basy-qasynda júrip, bárin syrttaı qadaǵalaýmen bolady. Jumysqa jaldanýshylar kelisimshartqa otyryp, egisti kútip-baptap, tyńaıtqyshpen qunar­lan­dyryp, mol ónim alýǵa múddeli. О́nimdi jınap ótkizgen soń aıtýlaryna qaraǵanda, fermerdiń esepshotyna jyl sońynda 110-120 myń dollar qarajat túsedi eken.

 Al bizde she? Nege osyndaı sharalardy utymdy uıymdastyrmasqa? Sol úshin asqan aqyldylyq, úlken mı kerek pe? Aýyl mańyndaǵy jaıylym jerdi sol óńirdiń turǵyndaryna tıesili etip, keıbir pysyqaılar, kóldeneń kókattylar zańsyz satyp alyp, ıelenip ketpes úshin pármendi zań kerek. Ony Prezıdent Q.Toqaev shegelep aıtyp jatyr. Jurtshylyq qoldap, quptarlyq jaıt. Minekı, Memle­ket basshysynyń pármenimen, aldaǵy jyl­dary aýyldy órkendetýge bir trıllıon teńgege jýyq qarjy bólinbek. Bul keremet sheshim! Endi tek sol qarjy tıimdi paıdalanyl­sa, ár tıynǵa qadaǵalaý bolsa, altyn besik aýylymyz erteń-aq órkendeı túser edi. Keı jastar qalada bosqa sendelmeı, aýylǵa bet burar edi.

 

Saıasat BEIISBAI,

jýrnalıst

 

Sońǵy jańalyqtar

Qazalyda retro-festıval ótti

Aımaqtar • Keshe

Kúlki kerýeni № 20

Rýhanııat • 06 Jeltoqsan, 2019

Oralda jastar bastamalaryn qoldaý jaqsy

Aımaqtar • 06 Jeltoqsan, 2019

Máslıhattar depýtattarymen kezdesý ótti

Qazaqstan • 06 Jeltoqsan, 2019

Qonys aýdarýshylardy qoldaý qandaı?

Qoǵam • 06 Jeltoqsan, 2019

Táýligine 15-16 tonna sút alynady

Aımaqtar • 06 Jeltoqsan, 2019

Uqsas jańalyqtar