Rýhanııat • 28 Qarasha, 2019

Kekilbaev kemeńger

87 retkórsetildi

Ábish Kekilbaev ádebıetke kelgen sol bir alpysynshy jyldar áli este. Ol bir erekshe jyldar edi. Jańa zamannyń jylymyǵy esip, stalındik seń syqyrlap erkindik shýaǵynan jer qursaǵy jibı bastaǵan. Sol-aq eken ádebıet maıdanynda jas óskin kók dúrk kóterildi. Sonyń aldynda ǵana «Abaı joly» álemge qazaq rýhyn pash etip tórtkúl dúnıeni sharlap ketken. Bul estafetany «Qan men ter» ilip áketti. Oǵan ile-shala ómirge «Qahar» keldi. Sóıtip kúlli qazaq kitapqa qarq boldy. Biraq oqyǵan ústine oqyǵysy keldi. О́z tarıhynan ajyratylǵan qazaq, talaı zaman teńdik emes, kemdik kórgen qazaq bu jyldarda japatarmaǵaı óz tegin, óz tamyryn tanýǵa umtylǵan. Kúni keshe tóbesinde ultsyzdyq áńgirtaıaǵy oınap óz ótkeninen ajyraı bastaǵan ulttyń osy jyldary óz ótkenine degen shólirkeýi, sýsaýy alabóten edi. Ulttyq qundylyqtar káýsaryn ańsaýy alabóten edi. Sol shólbasar káýsar alpysynshy jyldary atqylady. Ol káýsardyń kózin ashqan jaýjúrek jazýshylar boldy. Qalamgerler qazaq úshin kúresti bastady. Dál osy jyldarda, 1965, 1966, 1967 jyldarda áli otyzǵa tolmaǵan ýyz jas Ábish «Hansha darııa hıkaıasyn», «Kúı», «Shyńyraýyn» jazdy. Talasa-tarmasa oqydyq. Shyńyraýdan syr shertken jas talant tamam jurtty tamsantty. Qazaq qara sózi aspanynda ózgeshe bir ún kúndeı kúrkiredi. Bul Kekilbaev úni edi.

Ol jyldary biz stýdent edik. «Hansha darııa hıkaıasynan» alǵan áserimizdi aıtyp jetkizý qıyn. Shyńyraý tulǵa Shyńǵyspen tuńǵysh ret óz tilimizde tanystyq. Alpys eki aılaly, zalymdyǵy jylandaı, taǵy­ly­ǵy qulandaı bu Shyńǵystyń bolmysy burynǵy Shyńǵystardan bólek boldy. Bul qýlyǵyna quryq turmaq, syryq boılamaıtyn zymııan bıleýshi edi. Ony aldymyzǵa jaıyp salǵan jasy áli 27-ge tolmaǵan jas jazýshy Ábish. Bizdi osy tańǵaldyrdy. Qalaı tańǵalmassyń! Uly bıleýshiniń my­na tómendegideı sumyraı syrlary jas Ábish qalamynan tamyp jatsa! Al, tyń­dap kórelik!

«Aǵyn sýǵa áıteýir aqqan murat bolsa, ómir shirkinge de, áıteýir, ótken murat. Adam paqyr da aǵyn sýda jan-jaǵynan yq­tyrmalap, tyqsyra qýǵan tolqynnyń joıqyn pármenimen jany kirip , delebesi qozyp, delbeńdeı beretin qý jańqa táriz­di ǵoı: o da basyn tasqa uryp, sýǵa uryp jóńkı beretin kóp nópirdiń ishine bir túsken soń, aldy-artyna qarap jarymaıdy. Ol paqyr da mynaý jelkelep qýǵan nópir tirliktiń baıansyzdyǵyn, óz qare­ketiniń pátýasyzdyǵyn anaý jaǵaǵa shyǵyp qalǵan qoı tastaı sazǵa otyrǵan kúni bir-aq biledi».

«Ol talaılardy tamsantýmen keledi.Áýeli ózimen qyrǵı-qabaq bolǵan aǵaıyn­daryn aldap tańyrqatty, olardyń aýyzdaryn alyp alǵan soń, dereý bastaryn jalmap tańyrqatty. Sosyn bireýdi orynsyz madaqtap, bireýdi jazyqsyz jazalap tańyrqatty. Ol úshin istegenin jurttyń maqul­daǵan-maquldamaǵany báribir, áıteýir, tańyrqasa, tańdansa boldy. Qaıta oǵan sol jurttyń quptaǵanynan góri, uqpaǵany keregirek».

«Hansha darııada» Ábish usynǵan uly bıleýshiniń shıyrman jan jyqpyly osyndaı. Osylaısha jas qalam birinen-biri ótken kekse oılardy kesek-kesegimen tas­tap jatyr. Qalaı tańǵalmassyń! Sóıtip ádebıet kóginde jańa juldyz jandy. Sony kórip tamsandyq. Biraq jumǵan aýzy­myzdy ashpadyq. Jańa juldyzdy shashylyp madaqtamadyq. О́ıtkeni ol kezde biz ózimiz bireý bilse, bireý bilmeıtin kóp shıkiniń biri edik. Biraq qolymyzda qalam bolǵan. Álgindeı aǵyl-tegil áserimizdi aıtyp nege sol kezde aqtarylmadyq?! Apyr-aı netken qatygez edik! Ishteı moıyndap, syrt­taı sirestik. Saqı sózge sarań boldyq. Syrttaı sireskenmen, bul kemeńgerge ishteı biraq bas ıdik. Stýdenttik kúnderden keıin bes-alty aı Altaıda jumys istep, 1971 jyl basynda Almatyǵa oraldyq. Kazkınokomıtet deıtin mekemeniń bas redaktory Qaltaı aǵa Muhamedjanov bizdi óz qolastyna redaktor etip aldy. Sóıtsem, Ábish aǵa osy mekemege qarasty «Qazaqfılmniń» bas redaktory eken. Jumys barysynda tanysyp kettik. Kóp uza­maı Ábish aǵany biz «Almaty» resto­ranynda ótetin úılený toıymyzǵa shaqyrdyq. Osy toı tizginin qolǵa alýyn ótindik. Ábish aǵa kelisti. Dastarqan basynda jazýshylardan Zeınolla Qab­do­lov, Qaltaı Muhamedjanov, Asqar Súleımenov, Qalıhan Ysqaqov, Altyn­shash Jaǵanova, Maǵzom Súndetov, Saty­baldy Narymbetov, Nurlan Orazalın, Saǵat Áshimbaev, Shárbaný Beısenovalar boldy. Ábish aǵa talantyna burynnan tánti biz, osy toı ústinde onyń ekinshi bir dań­ǵaıyr qyryn ashtyq. Sýdaı tógil­gen sheshendigine kýá boldyq. Sóz tiz­ginin qolǵa alýy muń, ánsheıingi Ábish múl­dem basqa Ábishke aınalyp ketedi eken. Kómekeıi kósilip sala beredi eken. Saha­ranyń shıpa samalyndaı tańdaıynan sýy­ry­lyp sóz shıpa ónedi eken. Beınebir Beıis nury eskendeı. Basqa tirliktiń bárin umyttyq. Eńseli zalǵa syımaı merekelep sóz turdy. Sóz saltanat qurdy. Jamıǵat soǵan tań, Ábishtiń aýzyna qarap qalǵan qańtarylyp. Kók qaqpasy ashylyp, ra­ıys nury quıylǵandaı. Sodan jan jadyrap sáýlelenip bir mol qazynaǵa qaryq bolǵandaı. Tóbeden jaýhar jaýǵandaı. Qulaq bitkenniń quryshy qanyp, kóńil bitken qazynaǵa kenelgen. Bul qazyna – jınalǵan jamıǵat buryn baıqamaı júrgen baılyq. Sóz baılyǵy. Baılyqtyń kókesi sol eken. Sony qalaı umytqanbyz?! Sheshen sony eske salyp tur. Sóılep tur. Sóılegen saıyn qazaq tiliniń aıdarynan jel esip, meımanasy tasyp barady. Kıeli sóz ıesin tapqandaı. Ábish sóılegen saıyn qazaq sózi qudirettenip, aıdyndap barady. Apyr-aı dep biz otyrmyz. Apyr-aı, ana tilimizdiń alar asýy bıik eken ǵoı. Tereńdigi teńiz eken ǵoı. Baǵa jetpes qazynamyzdy baǵalamaı júr ekenbiz ǵoı!

Sol kúnderden bastap bir suraqqa jaýap izdedik. «Erteden shapsa keshke ozǵan, yldıdan shapsa tóste ozǵan» bul suńǵyla sóz óneri Ábishke qaıdan qonǵan dep. Munyń tórkini qaıdan dep. «Táńir bergen talant qoı!» degen jaýap til ushyna shaýyp kele beredi. Ras, aldymen Táńir bergen talant kerek. Oǵan daý joq. Biraq sol talanttyń ózi qunarly topyraqqa túspese ne bolar edi? Japyraq jaıar ma edi? Mysaly, Ábish aýylda týylmaı, qazaq tili qaırańdaǵan qalada týylsa neter edi? Oljas aǵamyzdaı orysshalap keter edi, múmkin. Abyroı bolǵanda Ábish ana tilimiz aırandaı uıyǵan aýylda týylypty. Shyr etip dúnıege kelgennen týǵan tiliniń áldıine bólenip, ýyzyna jarypty. Es bilip, etek jınaǵannan balalyq shaǵy qyrqynshy jyldarǵa dóp kelipti. Sonyń aldynda ǵana «qyzyl qyrǵynnan» ótken qazaqtyń qatary sırese de, áli qazaqylyǵy suıylmaǵan edi. Qıyr jaılap, shet qonǵan dańqty kóshpelilerdiń bu jyldary ózderi de, sózderi de tiri edi. Syzylyp kelip kelin quıǵan shaı ústinde otyryp olar – shejire qarttar sheshilip syr shertetin. Keshegi kóshpeliler, at jaly, atan qomynda ótken sol bir ańyzǵa bergisiz dúbirli dáýirin jyr etetin. «Pah, shirkin!» dep sary dala tósin saıǵaqtaı saırandaǵan zamanyn áspettep áńgimeni kósiltetin. Aýyl qarttarynyń sol ańyzǵa bergisiz áńgimelerin qalqan qulaq qara bala Ábish qalt jibermeı tyńdap otyratyn. Sóıtip kózin tyrnap ashqannan bala Ábish qaımaǵy buzylmaǵan qazaq tiliniń ýyzyna jarydy. Darııa keýde, taý músin dala abyzdaryn tyńdady. Til tunyǵynan júzip ishti. «О́ner aldy – qyzyl til» dep sóz qadirin bilgen halyqtyń qazynaly mektebinen ótti. Maıqy bılerden tini úzilmeı kele jatqan sheshendik óner mektebinen ótti. О́kinishke qaraı, «darııa keýde, taý músin» sol qarttar, dańqty kóshpelilerden qalǵan sońǵy tuıaqtar kóp uzamaı tarıh sahnasynan kóshti. Uly dala tósin dúnıe jaralǵaly dúbirletken kıiz týyrlyqty kóshpendilerdiń tolaǵaı tarıhı jadyn da ózderimen birge ala ketti. Ábish kórgen, Ábish tyńdaǵan shejire qarttar sol jyldary qazaqtyń ár aýy­lynda bolatyn. Sol qarttar ómirden ótkende kóshpendiler órkenıeti de birjola ómirden ótti. Kelmeske ketti. Biraq Uly dala tósinde ol órkenıettiń ózi qalmasa da, qara bala jadynda sózi qaldy. Keıin qara bala eseıip qolǵa qalam alǵanda sol babalar sózi aldymen ony keshegi dańqty tegine – tarıhqa qaraı tartty. Tili tartylǵan búgingi tirshilik Ábish sózi­ne tarlyq etti. Qulaqta kúmbirlegen babalar sózi óziniń keń qulashty keshegi epıkalyq keńistigin kóksedi. Jazýshynyń tarıhı taqyrypqa súńgýiniń syry sonda jatty. Sol taqyrypqa qalam tartsa boldy, qalamy jorǵalap sala berdi. Jadynda qujynaǵan kóne dúnıe kúbiri tarıhı taqyrypqa kelgende joıqyn darııadaı aqtarylatyn. Tuńǵysh romany «Ańyzdyń aqyryn» jazǵanda jazýshy sol kúıdi bastan keshti. О́ıtkeni ol kóne dúnıe kúmbiri edi. Ámir Temir tarıhy edi. Shynjyr balaq, shubar tós jıhankerdiń ordasynda torǵa túsken totydaı sylanyp jas toqaly otyr. Ámirshi aılap-jyldap jahandy jaýlaýmen júredi. Onyń jolyn tosyp saraıda sarǵaıǵan jas toqalynyń kózi kúnderdiń kúninde kóz aldynda munara turǵyzyp jatqan jas sheberge túsedi. Jarty álemdi jaýlaýǵa shamasy kelgen Ámirshiniń, qoınyndaǵy jas toqalynyń júregin jaýlaýǵa shamasy kelmepti. Roman-áfsana osy týraly. Jarty álemge ámiri jetken Ámirshiniń janyndaǵy jarynyń judyryqtaı júregine ámiri jetpegeni týraly. Shyntýaıtynda, máńgi jumbaq, máńgi shytyrman adam jany týraly. Adam janynyń jan barmaǵan jyqpyldaryna barady jazýshy. Shyńyraýyna súńgıdi. Aınalyp kelgende «Ańyzdyń aqyry» adam psıhologııasyn indete zerttegen fılosofııalyq tolǵaýǵa aınalǵan.

Osy romandy jazý ústinde aýqymdy prozaǵa ábden tóselgen Kekilbaev qalamger odan ári XVIII ǵasyr tarıhyn qoparýǵa kiristi. Arhıvterdiń shańyn silikti. Aqyry óz ómirbaıanyndaǵy eń kólemdi de salmaqty dúnıe «Úrker», «Eleń-alań» romandaryn jazdy. Bul romandardyń bas keıipkeri Ábilqaıyr. El basyna kún týǵan almaǵaıyp zamanda at belinen túspegen bahadúr han. Tirisinde de, ólisinde de basynan daý ketpegen tarıhı tulǵa. 1715 jyly han Táýke dúnıe salǵannan keıin onyń ornyna han bolǵan Qaıyp Reseıge elshi salyp qalmaqtarǵa qarsy birigip kúresýge shaqyrdy. Biraq orys jaǵy qazaq hanynyń ol tilegine ún qatpady. Jońǵarlardy qoldady. Kúsheıip alǵan jońǵarlar1723 jyly zeńbirekterin túıege teńdep Qazaqııaǵa basyp kirdi. Bombadaı jarylǵan dop jurttyń záresin ushyrdy. Qazaq basyna kún týdy. Bir qaqtyǵysta qalmaqtar Ábilqaıyrdyń áıelimen she­shesin tutqyndap áketti. Ábilqaıyr orystardan kómek surady. Orys patshasy ony da elemedi, áliptiń artyn baqty. Orys patshasyna qazaq pen qalmaqtyń birin-biri ábden tómpeshtep bolyp, álsirep kelip aıaǵyna jyǵylǵany kerek edi. Orystyń degeni boldy. «Ańyraqaıda» qazaq pen qalmaq bir-birin ábden tómpeshtedi. Ekeýiniń de ıt silikpesi shyqty. Qazaqtar Ańyraqaıda jońǵardy jeńgenimen, Batys Qazaqstan bu kezde teriskeıdegi Edil qalmaqtarynyń, Jaıyq kazaktarynyń, bashqurttardyń, al tústiginde túrikpender men Hıýa handyǵynyń shabýylynan kóz ashpaı turǵan. Sondyqtan Ábilqaıyr Ańyraqaıdan keıin Kishi júz áskerin ertip at basyn batysqa burdy. Atajur­tyn qorǵaýǵa asyqty. Osylaısha Batys Qazaq­stanǵa alty tustan aýyz salǵan jaýǵa qarsy Ábilqaıyr, Bókenbaı, Eset, Shotan, Baqtybaılar bastaǵan Kishi júz áskeri jalǵyz kúresti. Osynaý alty tustan jabylǵan alty jaýdan da basqa Uly dalanyń shyǵysynan qalmaqty tyqsyryp kele jatqan qalyń Qytaı tóbesi de kórindi. Qazaq basyna kún týdy. El men jer talaýǵa túsip, tistegenniń aý­zyn­da, jutqannyń jumyrynda ketýge aınaldy.Tus-tustan tyqsyrǵan otqarýly jaýǵa qarsy otqarýsyz bozdaqtardy qarsy salý qazaqty oqqa baılaý edi. Halyqty qynadaı qyrý edi. El basyna tóngen osy náýbetti elestetken Ábilqaıyr, Bókenbaı, Esetter kúndiz kúlki, túnde uıqydan aıy­ryldy. Otqarýly orysqa bas ıip taǵy elshi saldy. Odan basqa amal tappady. Ábilqaıyr orys patshasynan Kishi júzdi de Edil qalmaqtary, bashqurttar sııaqty óz qamqorlyǵyna alýdy surady. Orys patshasynyń kútkeni de osy edi.Qazaqtyń kelip aıaǵyna jyǵylǵany edi. Ábilqaıyrdan osy hatty alysymen Tevkelev bastaǵan orys elshiligi entelep han ordasyna jetti. Tevkelev qazaqtar orys patshasyna adaldyqqa bas ıip bodan bolýǵa ant berse, orys patshasy olardy qanatynyń astyna alady dep sendirdi. 1731 jyly qazannyń 10 kúni Ábilqaıyr bastaǵan Kishi júzdiń 27 bıi Reseı ımperııa­syna adaldyqqa ant berdi.Biraq olar qol qoıǵan hatta «bodandyq» degen sóz joq edi. «Bodandyq» degen sózdi orys aýdarmashylary óz qoldarymen ózderi qosqany búginde belgili bolyp otyr. Ant bergennen keıin Ábilqaıyr orys áskeri endi qazaqty qorǵaıdy dep ımandaı sendi. Biraq Kishi júz qazaqtary kóp uzamaı kóresini orys kazaktarynan kóre bastady. Osynaý XVIII ǵasyr zulmaty el basyna túsken bitpes lańnyń bel ortasynda júrgen Ábilqaıyr qasireti, ıt talaǵan terideı jyrtylǵan qazaq qasireti jazýshynyń «Úrker» men «Eleń-alań» romandaryna arqaý boldy. Elim dep eńiregen er Ábilqaıyr. Halqy úshin qasyq qany qalǵansha arpalysqan han. Osy jolda basy ketken tarıhı tulǵa. Ish­ki jaý men syrtqy jaý aýyz jalasyp qaıyspas handy qaqpaqylǵa aınaldy­ryp aqyry ıt qorlyqpen óltirdi. Eń ókinishtisi densaýlyǵy syr bergen Kekil­baev kemeńger Ábilqaıyr týraly osynaý qaıǵyly sagany aıaqtaı almaı ómirden ótti. Ábilqaıyr týraly sagany aıaqtaý Ábe­keńniń aıaýly armany edi. Alaıda, bu jalǵanda adam pendeniń qaı degeni bolǵan?! Basy saıran dúnıeniń qashanda sońy oıran.

Endi abyz Ábishtiń úshinshi bir úlken qyry týraly. At jalyn tartyp mingeli ol ár alýan memlekettik qyzmettiń qu­laǵynda oınady. Ystyǵyna kúıip, sýyǵyna tońdy. Qyzyǵyn da, shyjyǵyn da kórdi. Ásirese táýelsizdik jyldary Táýelsiz Qazaqstanǵa laýazymdy kreslolarda otyryp qyzmet etti. Qaıratkerlik pen qalamgerlik onyń qos qanaty boldy. Saıasat maıdanynda sýyrylǵan qaıratkerligi kemeńgerdiń úshinshi úlken qyry edi. Tuńǵysh Prezıdent Nursultan Nazarbaev onyń osy qyryn joǵary baǵalap «Eńbek Eri» ataǵyn berdi.

Kekilbaev kemeńgerdiń tórtinshi qyry – onyń oıshyl synshy, kósemsózshilik qyry. Endeshe, kósemsózshi Kekilbaevtyń óz sózine qulaq túrelik!

«Kóp ǵasyrǵa sozylǵan bodandyq bizdi, Qudaı saqtaǵanda, assımılıasııaǵa túsirip úlgere almady. Al óz mádenıetimizdi ógeısinip, ózge mádenıetke baýyr bas­tyratyn akkkýltýrasııaǵa ushyraýdaı ushyradyq. Ulttyq elıta óz mádenıetin, óz tilin ózi qomsynyp, sol arqyly óz halqyn ózi kemsitýge ádettendi. О́zi bolyp ómir súrýge arlanyp, ózge bolyp kórinýge tyrysatyn syrty jyltyraq, ishi qaltyraq rýhanı alypsatarlyq qalyptasty. Bul ulttyq elıtany ústem mádenıettiń jaǵympaz jandaıshabyna, neden bolsa da taıynbaıtyn tilalǵysh qolbalasyna aınaldyrdy. Olar otarshyldar ketse oıbaı oısyrap qalamyz dep baıbalamdady. Muny biz bastan keshýdeı-aq keshtik. Áldeqashan memlekettik statýs alǵan tilimizdiń áli kúnge mártebesine sáıkes pármen ala almaı júrgeni tilimizdiń jutańdyǵynan emes, ózimizdiń kisilik jutańdyǵymyzdan. Totalıtarızm men otarshyldyq psıhologııaǵa ábden ba­ýyr basyp, ǵasyrlar boıy salpaqtaǵan soqpaqtan shyqqysy kelmeıtin ulttyq nıgılızmnen. «Balany ulsha tárbıeleseń ul bolady, qulsha tárbıeleseń qul bolady» dep A.Baıtursynov babamyz aıtpaqshy kúni keshege deıin qulsha tár­bıelengenimizden. Til týraly Zańdy jú­zege asyrýdy áýeli bilim berýden bastaýy­myz kerek edi. Qazaq tilin jaı úıretip qoıýmen shektelmeı, barlyq pánderdi barlyq deńgeıde tolyqqandy qazaqsha berýdi júzege asyrýymyz kerek edi! Sonda ǵana qazaq tili bilim tiline aınalar edi».

Minekı, Ábish oıshyl osylaısha qalam terbeıdi. Oılarynyń ot qyzýy áli basylmaǵan. Ultyn súıgen uly júrek úni shamyrqanyp shamdanyp shıyrshyq atady. Sovetten qalǵan shermendelik tóbesine naızaǵaıdaı urady. Synshyl oıshyldyń sońynda osyndaı bes tomdyq oı murasy qaldy «Syr deste» atty. Bilgen janǵa bul jerde aıtylmaǵan sóz qalmaǵan. Táýelsizdik týyn kótersek te, eńse kótere almaı jatqan meshel sanamyzdy minep silkıtin qanshama jasyn sózder jatyr bul murada. Ábishtanýshy ǵalymdar úshin túpsiz baılyq tunyp tur. Tek súzip ala ber. Halqyńnyń keregine jarata bil! Sonda Ábish sózi sańqyldap qazaq úshin kúrestiń kósh basynda júrmes pe edi?! Sonda Ábishtiń ózi de ult úshin uly kúrestiń kósh basynda júrmes pe edi?! Sózi estilip tursa ózi de aramyzda balpań basyp júrmes pe edi?! Ábishti týǵan Uly dalada soıqandy sózdiń nebir soılary ótken, Maıqy bı, Jırenshe, Asanqaıǵy, Dospambet, Tóle, Qazybek, Áıteke, Buqar, Mahambet, Móńke, Súıinbaı, Abaı, Jambyl, Muhtar syndy soılar ótken... aramyzda Ábdijámilin qaldyryp. Sol alyptardyń sońyndaı Ábish barda qazaqtyń qudiretti qara sózi jetimdik kórmep edi. Ábishtiń tilimen qazaqqa sol alyptar til qatyp turǵandaı bolatyn. Endeshe, sarǵaıtyp sórelerde jatqyzyp qoımaı efırlerden Ábishtiń sózin sóıletip otyrý jańa zamanǵa qaratyp sol alyptardyń ózin sóıletip otyrýmen birdeı bolar edi. Odan tek shashasyna shań juqtyrmas sheshendik, qazaqtyń qara sózinde kósilgen kósemdik qana utar edi! Tilimizdiń jaınaǵan týy jelbirep turar edi.

Abyzdyń besinshi qyry – derekti prozasy. Bul janrdy búginde ǵylymı-kópshilik janry dep te ataıdy. Bul janrda da Ábekeń óndirip jumys jasady. Kemeńger osy qyrynan alǵash ret erterekte atajurty Mańǵystaý týraly jazylǵan «Uıqydaǵy arýdyń oıanýy» atty kólemdi essesimen kórindi. Sońǵy ret bu salada baǵyndyrǵan bıigi Isataı-Mahambet kóterilisine arnalǵan jáne sol zamandy indete zerttegen derekti kita­by «Shandoz» boldy. Daqpyrtty kúni búginge deıin kisiniń tún uıqysyn tórt ból­gen osynaý «ereýil atqa er salǵan, egeý­li naıza qolǵa alǵan» Isataıdaı ba­tyryń, Mahambetteı aqynyń el toz­dyrǵan ezgige qarsy arystandaı atylyp shamyrqanyp shart synǵan dúbirli jyldar týraly shyndyqtyń shańyn taǵy da bir silkip oqyrmanǵa usyndy.

Abyzdyń altynshy qyry jáne ábish­tanýshylar aınalyp ótpeýge tıis bir qyry onyń alpamsa adamı bolmysy edi. Myna qysqa kúnde qyryq qubylǵan qyrqyljyń tir­likte onyń jer qozǵalsa qozǵalmas kisilik kesek bolmysy edi. Uzynda óshi, qysqada kegi joq taqýa tazalyǵy edi. Qazaq bala­syna qyldaı qııanaty joq, al alda-jalda qııanattyń ózi kelip jaǵasynan ala tússe de ala jipti attaı almaı turatyn áýlıe júrek Ábish edi. Jalǵan dúnıeniń tek jyrtyǵyn jamaýǵa ǵana jaralǵandaı jan edi. Ol beıopa myna jalǵannan kisilik qyb­lasynan qyldaı da bir aýytqymaı ótti. Aryna qylaýdaı kir qondyrmaı ótti. Ondaı jannyń aldynan o dúnıede jeti tozaq jabylyp, segiz beıish ashylýǵa tıis. Jany jánnatta bolýy tıis!

Kekilbaev kemeńgerdiń jetinshi qyry – aqyndyǵy. Ádebıetpen áýestene bas­taǵan kezinde óleń jazbaǵan qalamger kemde-kem. О́nerdegi úlken jolyn bala Ábish te óleńnen bastady. О́leńder jı­naǵyn da shyǵardy. Qalamy qataıa kele, qara sózge aýysty. Poezııa alaýy adamǵa degen mahabbat alaıda júreginde ómir boıy óshpesten ketti.

Kekilbaevtyń qazaq ádebıetine qosqan úlesi týraly kóp aıtyldy jáne aıtyla da bermek. Biraq bizdińshe aıtylmaı júrgen bir áńgime bar, ol – Kekilbaev kemeń­gerdiń jalpy sóz ónerimizdiń, ıaǵnı ana tilimizdiń alar asýyn bıiktetkeni týra­ly, súńgir tuńǵıyǵyn tereńdetkeni týraly, kósiler kókjıegin keńeıtkeni týraly, parasat potensıalyn anyqtap ashyp ketkendigi týraly áńgime. Biz úshin, ıaǵnı odan keıingi qalam ustaǵan qaýym úshin bul Kekilbaev kemeńgerdiń sóz maıdanynda qaldyrǵan eń basty baǵa jetpes murasy. О́ıtkeni Kekilbaev murasynda ózine deıingi kúlli qazaq sóz óneriniń baı tájirıbesi toqaılasty. Toqaılasyp qana qoıǵan joq jańasha jańǵyrdy. Iаǵnı, qazaq qara sózi jańasha damydy. Qazaq qara sózi demek endigi jerde damyǵysy kelse, jańa asýlardy alǵysy kelse, endigi jerde Ábish murasyn aınalyp ótýi múmkin emes. Qazaq qara sózi endigi jerde ómir súrgisi kelse, ólgisi kelmese, óshkisi kelmese telegeı teńiz Ábish murasyna ıe bolýy kerek. Ábish murasyn ıgerýi kerek. Bul sóz ónerimizdiń, til ónerimizdiń budan keıingi damýyna kepil. Ábish murasy, Ábish mıssııasy osynysymen qymbat.

 

Smaǵul ELÝBAI

 

Sońǵy jańalyqtar

Almatyda Abaı klýby ashyldy

Rýhanııat • Keshe

Dımash Qudaıbergen tyńdarmandaryna alǵys aıtty

Rýhanııat • 14 Jeltoqsan, 2019

Ǵalymdar: Adam qysta az jumys isteýi kerek

Qoǵam • 14 Jeltoqsan, 2019

Neımar «Barselonany» taǵy da sotqa berdi

Fýtbol • 14 Jeltoqsan, 2019

Atyraý oblysy Táýelsizdik kúnin atap ótti

Aımaqtar • 14 Jeltoqsan, 2019

Mańǵystaýda «Jyl adamy - 2019» anyqtaldy

Aımaqtar • 14 Jeltoqsan, 2019

Aqtaýda turǵyn úı paıdalanýǵa berildi

Aımaqtar • 14 Jeltoqsan, 2019

Almatylyqtarǵa memlekettik marapat tapsyryldy

Aımaqtar • 14 Jeltoqsan, 2019

Atyraýlyqtar taǵy da úzdikter qatarynda

Aımaqtar • 13 Jeltoqsan, 2019

Uqsas jańalyqtar