Prezıdent • 29 Qarasha, 2019

Túrkistandy túletken

111 retkórsetildi

Túrkistan qalasy búginde kún sanap kórkeıip keledi. Ásirese jarysa boı kótergen qala aýmaǵyndaǵy turǵyn úıler men kózdiń jaýyn alardaı kórkem ǵımarattar óńir ekonomıkasyna jańa serpin berýde. Osy turǵydan kelgende táýelsizdik jyldary Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń qoldaýy men bastamasy kıeli Túrkistannyń jandana túsýine, búgingideı izgilikti isterge basty negiz bolǵany elge málim.

Túrkistandy ortalyq etý ıdeıasy

Iá, ótken jyldarǵy derekter­ge kóz júgirtsek, eń aldymen 1985-1988 jyldary Qazaq KSR Mı­nıstrler kabınetiniń basshysy qyzmetin atqaryp júrgen tusta N.Nazarbaev Qoja Ahmet Iаsaýı kesenesine arnaıy at basyn buryp, mundaǵy atqarylyp jat­qan is-sharalarmen tanysady. Sodan beri Qazaqstannyń Tuń­ǵysh Prezıdenti tarapynan jańa ıdeıa­lar, tyń bastamalar usynylyp, júzege asyryla bas­tady. Elimiz táýelsizdigine endi qol jetkizip, egemendi memleket re­tinde eńsesin tiktep jatqan jaýapty kezeńde Elbasy N.Nazarbaev Túrkistan qalasynyń abyroıyn asqaqtatar, kúlli túrki jurtynyń ba­syn qosýǵa baǵyttalǵan joba­lar­dy bekitti. Tipti elordaǵa laıyq­ty qalalar qatarynda qaras­ty­rylǵany da jýyrda jarııa etil­geni málim. Iаǵnı, Qazaqstannyń Tuńǵysh Prezıdenti Nursultan Nazarbaev birqatar buqaralyq aqparat quraldary basshylaryna bergen suhbatynda elordany kóshiretin kandıdat qalalardy tań­daǵan kezde Túrkistan da qa­rastyrylǵanyn aıtty. «Ol kópten oılap júrgen másele edi. Tipti elor­dany tańdaǵan kezde de oıym­da boldy. Ol kezde kishigirim qala. Elordany onda apara almaıtyn boldyq. Sebebi ol – bizdiń rýhanı ortalyǵymyz, tipti túrki áleminiń rýhanı ordasy», dedi N.Nazarbaev.

Elbasy bastamasymen kıeli mekennen Qoja Ahmet Iаsaýı atyndaǵy Halyqaralyq qazaq-túrik ýnıversıteti ashyldy. Sony­men qatar keseneniń kórik-kel­betin qalpyna keltirýge kúsh jumyldyryp, 2000 jyly Túr­kistan qalasynyń 1500 jyl­dyq mereıtoıyn  IýNESKO deń­geıinde atap ótýge barlyq jaǵ­daıdy jasady. Prezıdenttiń Áziret Sultan kesenesine jasaǵan qamqorlyǵynyń arqasynda,  «Má­denı mura» baǵdarlamasynyń aıasyn­da kóne shahardyń shynaıy she­jiresin aıqyndaý qolǵa alyndy.

Jalpy, búginde sarapshylar­ Qazaqstan Respýblıkasynyń Tuń­ǵysh Prezıdenti – Elbasy Nur­sultan Nazarbaevtyń Túrkistan qalasyn oblys retinde tanyp, oǵan mártebe berý arqyly ha­lyqaralyq deńgeıde nasıhattaýy keshe kóterilgen taqyryp emes ekenin aıtýda. Sebebi «Túrkistan ıdeıasy» alǵash el astanasyn bekitý kezinde paıda bolǵanyn Elbasynyń joǵaryda aıtylǵan suhbatyndaǵy óz sózi de dálel bola alady. 1500 jyldyq tarıhy bar Túrkistandy qaıta jańǵyrtý, oblystyq deńgeıde mártebesin kóterý, búkil túrki halyqtary ara­synda ortaq másele retinde qarastyrý – osynyń bári kóne qalaǵa degen erekshe kózqarastyń aıasynda jasalyp jatqan aýqymdy ári mańyzdy sharalar. Elba­sy halyqaralyq bıik saıası fo­rýmdarda bolsyn, óńirlik ma­ńyzdy jıyndarda bolsyn Túrkistan muratyn bir sát te esten shyǵarǵan emes. Mysaly, Ázer­baıjan eliniń astanasy Baký qalasynda ótken Túrkitildes mem­leketterdiń yntymaqtastyǵy keńe­siniń jetinshi otyrysynda Elbasy eki usynysty ortaǵa sal­ǵan bolatyn: birinshiden, «Túrki keleshegi – 2040» baǵdarlamasyn ázirleý. Bul qujatqa túrkitildes qoǵamdastyqtyń uzaq merzimdi maqsattary men oǵan qol jetkizý joldary engizilýge tıis. Osylaısha túrkitildes memleketter úshin syrt­qy saıasat pen «jumsaq kúsh» saıasaty, saýda jáne tranzıt, týrızm jáne ınvestısııa, energetıka men jasyl ekonomıka, shaǵyn jáne orta bıznes sııaqty basym baǵyttardaǵy yntymaqtastyqty nyǵaıtýǵa aıtarlyqtaı serpin beriledi. Sonymen qatar Elbasy osy otyrysta Túrki áleminiń besigi – Túrkistan qalasyn damytý, onyń mańyzdylyǵy týraly aıtyp ótti. Al bıylǵy qazan aıyndaǵy Túrkistan qalasyna jumys sapary barysynda Tuńǵysh Prezıdent halyqpen kezdesýinde kóne shahardyń erteńine de toq­taldy.  «Osydan birneshe jyl buryn Túrkistannyń 1500 jyl­dy­ǵyn atap ótemiz dep biraz sharýany atqarǵan edik. Sonda osy alańda kezdesip, sóıleskenbiz. Sol kezde Túrkistan ortalyq bolady dep aıtqanmyn. Minekeı, byltyr Túrkistan oblys ortalyǵy bolady degen  Jarlyqqa qol qoıdym. Elimizde Almaty, Nur-Sultan jáne Shymkent – bir mıl­lıon turǵyny bar qalalar qatarynda. Bolashaqta osyndaı úlken qalalarda ekonomıka, mádenıet – barlyǵy ósip-órkendeı beredi. Aldaǵy ýaqytta mıllıon turǵyny bar qalalar sany taǵy artady. Búgin shahardy jandandyrý jumystary júrgizilýde. Túrkistan – túrki áleminiń besigi. Baýyrlas túrki memleketteri de bizge kómektesedi dep senemin. Túrkistan shahary aldaǵy ýaqytta iri megapolıske aınalady», dedi Nursultan Nazarbaev.

Sondaı-aq týrızmniń damı túsetinine senim bildirip, oblys ortalyǵynyń qurylysy men jandanýyna atsalysyp jatqan barsha jurtqa alǵysyn jetkizdi. «Birinshi kezeńde 175 nysannyń qurylysy josparlanǵan. Onyń 102-ci bıyl iske qosylady. Bul proseske eli­miz­diń barlyq óńirleri qatysyp jatyr. Jumystyń qandaı qarqyn­men atqarylyp jatqanyn kórip otyrsyzdar. Bolashaqta ádemi qala bolady, halyq sany ósedi. Qazir qala turǵyndarynyń sany 170 myń bolsa, menińshe az ýaqyttyń ishinde jarty mıllıonǵa jetedi. Keıin odan saıyn kóbeıedi dep oılaımyn», –  dedi Elbasy.

Iá, 1990-jyldardyń aıaǵynda El­basynyń uıǵarymymen Túr­kis­tannyń 1500 jyldyǵyna baılanysty daıyndyq sharalary bastaldy. Al 2000 jyly 22 sáýir­de N.Nazarbaev mereıtoıǵa daıyn­dyq barysymen tanysty. Bul sharaǵa Tuńǵysh Prezıdent aıryqsha kóńil bóldi, óıtkeni rýhanı astana mereıtoıynyń joǵary deńgeıde ótýi mańyzdy edi. Mereıtoıdy abyroımen ótkizýge Ońtústik halqy belsene atsalys­ty. Qaladaǵy Áziret Sultan kesenesi men onyń tóńire­ginde kóp is atqarylyp, Túrkistan shahary tanymastaı túrlenip, sán-saltanat qushaǵyna bólendi. Qasıetti Túrkistannyń 1500 jyldyq torqaly toıy IýNESKO deńgeıinde atalyp ótti. Záýlim qurylystar boı túzedi. Kóshe, aıaqjoldar retke keltirildi. Elbasy Nursultan Nazarbaev bas bolǵan shyn mánindegi tarıhı ıgi iske halqymyzdyń janashyr azamattary bir kisideı atsalysty. Oblys, aýdan, qala basshylary naqty kómek kórsetti. Jan-jaqtan qurylys materıaldary aǵylyp, ýnıversıtet oqytýshy-professorlaryna arnalǵan sońǵy úlgidegi keń de jaryq, jaıly kottedjder de boı kótere bastaǵan edi. Sol úılerge Almaty, Shymkent qalasy men О́zbekstannan, Moń­ǵolııadan, ózge de jerden bekem bel býyp, birjolata kelgen ataq­ty professorlar qonys­tana bastady. 2000 jyly Túrkistan­nyń 1500 jyldyq saltanatyna­ qatysqan Qazaqstannyń halyq sýretshisi Sahı Romanov aqparat quraldaryna bergen suhbatynda: «Qalanyń qysqa ýaqytta jón­delip, keseneniń qalpyna kel­tirilgenine, eń bastysy, Qoja Ahmet Iаsaýı rýhyn qasterleý atmosferasy saqtalǵanyna qaıran qaldym. Túrkistan daıarlyǵy – Elbasy N.Nazarbaevtyń óz eliniń hal­qy men tarıhyna, dástúri men­ mádenıetine degen ystyq yqy­la­synyń jarqyn beınesi», – dedi. Osylaısha joǵary deńgeıde ót­kizilgen mereıtoıdan keıin de Elbasy Túrkistannyń damýyn nazardan tys qaldyrǵan joq. Jańa áleýmettik nysandar qurylysy jalǵasyn tapty. Mysaly, N.Nazar­baevtyń qoldaýymen 2002 jyly Túrkistan qalasynda Bekzat Sattarhanov atyndaǵy sport kesheni salyndy. Elbasy sport­tyq-saýyqtyrý kesheniniń ashylý rásimine qatysty. Búginde atalǵan nysan jas sportshylardyń sheberligin shyńdaýyna qyzmet etýde. Sondaı-aq Tuńǵysh Prezı­dent túrkitildes memleket basshylarymen Túrkistanda kezdesý ótkizip otyrdy.

 Bilim ordasy – baýyrlastyq bastaýy

Respýblıka halqy, ásirese Túr­kistannyń turǵyndary Tuń­ǵysh Prezıdent Nursultan Nazar­baevtyń kıeli qalany qaıta­ jandandyrý jónindegi ıdeıa­ny ózi kóterip, ony naqty qam­qor­lyǵymen júzege asyryp­ otyrǵanyn jaqsy biledi. Elbasynyń Jarlyǵymen 1991 jylǵy 6 maýsymda Túrkistan Memlekettik ýnıversıtetiniń shańyraq kóterip, oǵan uly oıshyl-aqyn, Qoja Ahmet Iаsaýıdiń esimi berilýi tek elimizde ǵana emes, búkil túrki dúnıesinde tarıhı oqıǵa boldy. Prezıdenttiń ózi kótergen ıdeıa Túrkistannyń uly qasıetiniń jandana túsýine negiz boldy. Qasıetti qalanyń jasaryp-jańǵyrýynda, ósip-órkendeýinde kezinde Elbasynyń ózi úkili úmit­pen ashqan Halyqaralyq qazaq-túrik ýnıversıteti erekshe ról atqaryp otyrǵanyn eshkim joqqa shyǵara almas. Bilim ordasy kúlli túrki halyqtarynyń bilimi men ǵylymynyń, máde­nıetiniń altyn besigine aınalyp­ keledi. Elbasynyń abyroı-bedeli arqasynda Túrkııadan qo­maqty qarjy tartyldy. Túrki álemindegi tuńǵysh halyqaralyq ýnıversıtettiń ashylý saltanatynda Elbasy: «Keleshekte bul Túrki halyqtaryna ortaq oqý ornyna aınalady. Túrkistandy osy ýnıversıtet órkenıet bıigine kóterýge tıisti», degen úlken mindet júktedi. Ýnıversıtet ashylǵan ýaqyttan bastap, oqý ordasynyń tynys-tirshiligi, damý barysy Elbasy nazarynan tys qalǵan emes. Qasıetti qalaǵa jasaǵan saparlarynyń barlyǵynda ýnıversıtetke arnaıy at basyn buryp otyrdy.  Sondaı is-saparlardyń birinde, 2002 jyly ýnıversıtet qabyrǵasynda ótken Dúnıejúzi qazaqtarynyń II quryltaıynda Nursultan Nazarbaev: «Qasıetti qalanyń jasaryp-jańǵyrýyna, ósip-órkendeýine Qoja Ahmet Iаsaýı atyndaǵy Halyqaralyq qazaq-túrik ýnıversıtetiniń zor ról atqaryp otyrǵandyǵyn rıza­shylyqpen aıtamyn. Bul bilim ordasy Qazaq eli táýelsizdiginiń sımvolyna, Qazaqstan men Túr­kııa dostastyǵynyń, bilim men mádenıetiniń altyn besigine aınaldy. Ýnıversıtet qysqa merzimde Qazaqstan ǵana emes, Ortalyq Azııadaǵy eń iri oqý oryndarynyń qataryna qosyldy. Rýhanı astana – Túrkistanda shańyraq kóter­gen túrki halyqtarynyń ortaq oqý orny – Halyqaralyq ýnı­versıtettiń qabyrǵasynan túlep ushqan jastardyń halyqtar yn­tymaǵy, bereke-birligi jolynda qyzmet etip, birigý kezeńi aıaq­talyp kele jatqan túrki dúnıesin qa­lyptastyrýǵa laıyqty úles qosa­tyndyqtaryna kámil senemin!»,  degen edi. Qazir Qoja Ahmet Iаsaýı atyndaǵy HQTÝ tek respýblıka ǵana emes, Ortalyq Azııadaǵy iri oqý oryndarynyń birinen sanalady.

Al 1998 jyly Elbasy N.Nazarbaev Túrkistan qalasyna jasaǵan saparynda HQTÝ-da bo­lyp, Túrkııa Prezıdenti Súleı­men Demırelmen «Túrkistan – Ystanbul» telekópir arqyly tikeleı suhbattasty. Telekópir barysynda eki el prezıdenti ýnıver­sı­tettiń búgini men erteńi týraly sóz qozǵap, Iаsaýı kesenesin kórkeıtý, jóndeý jáne bolashaqta mádenı-rýhanı ortalyqqa aınaldyrý máseleleri jaıynda pikir almasty.  Sondaı-aq ýnıversıtettiń stýdentter qalashyǵynda bolyp, ondaǵy qurylys jumystarymen tanysty. Al 2015 jyly sáýirde Túrkııa Respýblıkasynyń Prezı­denti Rejep Taııp  Erdoǵan Qazaq­stanǵa resmı sapary barysynda Túrkistandaǵy Qoja Ahmet Iаsaýı atyn­daǵy HQTÝ-ǵa bardy. Oqý ornyna kelgen Nursultan Nazarbaev pen Redjep Taııp Erdoǵan Ýnı­versıtet qalashyǵynyń maketimen tanysty jáne mýzeıdi aralap kórdi. Sondaı-aq eki el Prezıdenti Túrkistan qalasyndaǵy túrik tarapynyń qarajatyna salynǵan 2 myń adamdyq meshitti aralap kórdi, din ókilderimen jáne qala turǵyndarymen áńgimelesti. Mine, osylaısha eki eldi jaqyndastyra túsken bilim ordasy búginde Orta­lyq Azııadaǵy irgeli oqý oryn­darynyń biri sanalady. Qazirge deıin oqý ornyn 80 myńnan astam túlek bitirip shyqty. О́tken jyldan bastap ýnıversıtet barlyq baǵyttar boıynsha is-sharalardy tolyq kólemde modernızasııalaý­dy bastady. Ýnıversıtetti 2023 jylǵa deıin damytýdyń jańa Strategııasy jasalyp, ol HQTÝ-dyń Úkimetaralyq О́kiletti Keńesi tarapynan qabyldanǵan. Sonyń aıasynda 2018–2019 oqý jylynda barlyq prosesterdi jan-jaqty qaıta qurý júzege asyryldy. Qazirgi tańda ýnıversıtette 19 elden 40 ult ókili sanalatyn 10 myńnan astam jas bilim alýda. Onyń ishinde túrkitildes  17 memleketten kelgen 1200-den astam stýdent pen tyńdaýshy bar. Stýdentter negizinen qazaq, túrik, aǵylshyn, orys tilderinde bilim alady. Sondaı-aq barlyǵy 54 mamandyq boıynsha bilim alýǵa múmkindik bolsa,  30 mamandyq boıynsha magıstratýra,  4 maman­dyq boıynsha rezıdentýra jáne 11 mamandyq boıynsha doktorantýra (PhD) ashylǵan. Jyl saıyn qazaqstandyq talapkerlerge Túrkııa Respýblıkasy tarapynan 500 bilim granty beriledi. Sodan beri ótken ýaqytta keń óris alǵan Qazaqstan-Túrkııa ara­syndaǵy iskerlik baılanys­tar túbi bir týystyqpen tyǵyz asta­syp jatyr. Sonyń bir ǵana jar­qyn dáleli retinde Qoja Ahmet Iаsaýı kesenesin qal­pyna kel­ti­rý jumystaryn júr­gizýdi Túr­kııa óz moınyna alyp, qyrýar is atqarǵanyn aıtar edik. Iаǵnı Túr­kis­tan qalasy aja­­rynyń ashyla túsýinde túrik baýyr­la­ry­myz­dyń da úlesi mol.

Qazaqstannyń Tuńǵysh Pre­zı­­denti N.Nazarbaev erekshe mán berip, mártebesin ósirgen Túr­kis­tandy abattandyrý, kór­keıtý ba­ǵytynda búginde aýqymdy ju­mys­tar júrgizilip jatyr. Qala 32 sektorǵa bólinip, oǵan jaýapty aýdandar men basqarmalar ózderine tıesili oryndardy tazalaý, árleý jumystaryn atqarýda. Sondaı-aq «Bir otbasy, bir aǵash» aksııasy ót­kizilip, barsha túrkistandyqtar óz úlesin qosýda. Sonymen qatar, Túrkistan qalasy dúnıejúzilik uıymǵa múshe boldy. Tarıhı shahardyń 2050 jylǵa deıingi Bas jospary bekitildi. Qala ákiminiń málimdeýinshe, aldaǵy ýaqytta damý jospary boıynsha Túrkistan halyqaralyq deńgeıdegi qalanyń qataryna qosylmaq, ıaǵnı álemniń Ystanbul, Rım, Ierýsalım shaharlarynyń deńgeıine jetkizý josparlanyp otyr.

 

Túrkistan oblysy

 

Sońǵy jańalyqtar

Almatyda Abaı klýby ashyldy

Rýhanııat • Keshe

Dımash Qudaıbergen tyńdarmandaryna alǵys aıtty

Rýhanııat • 14 Jeltoqsan, 2019

Ǵalymdar: Adam qysta az jumys isteýi kerek

Qoǵam • 14 Jeltoqsan, 2019

Neımar «Barselonany» taǵy da sotqa berdi

Fýtbol • 14 Jeltoqsan, 2019

Atyraý oblysy Táýelsizdik kúnin atap ótti

Aımaqtar • 14 Jeltoqsan, 2019

Mańǵystaýda «Jyl adamy - 2019» anyqtaldy

Aımaqtar • 14 Jeltoqsan, 2019

Aqtaýda turǵyn úı paıdalanýǵa berildi

Aımaqtar • 14 Jeltoqsan, 2019

Almatylyqtarǵa memlekettik marapat tapsyryldy

Aımaqtar • 14 Jeltoqsan, 2019

Atyraýlyqtar taǵy da úzdikter qatarynda

Aımaqtar • 13 Jeltoqsan, 2019

Uqsas jańalyqtar