Rýhanııat • 30 Qarasha, 2019

Almaty mýzeıi - qalanyń kreatıvti jobalary qataryna kiredi

58 retkórsetildi

Almaty qalasynyń ákimi B.Saǵyntaev «Jańa qala» jobasynda Almaty mýzeıleriniń zamanaýı sıpatta damıtynyn atap ótken bolatyn. Negizi 2001 jyly qalanǵan Almaty mýzeıi Jetisý óńiriniń tarıh-mádenı muralarynyń barlyq salasyn qamtyǵan iri ǵylymı jáne mádenı ortalyq.

Mýzeıde 35 myńǵa tarta eksponattar qoıylǵan. Mýzeı málimetterine súıensek, olardyń arasynda – beıneleý óneriniń shyǵarmalary, qazaq etnografııasynyń biregeı jınaǵy, sondaı-aq qazirde Almatyda turatyn halyqtar ókilderiniń etnografııasy, ártúrli dáýirler men mádenıetter turmystyq zattarynyń kolleksııalary, nýmızmatıka, foto jáne qujattar bar. Mýzeı quramynda mádenı jáne tabıǵı landshaft saqtalǵan «Boraldaı saq obalary» áýlettik patshalardy jerleý kesheni bar.

2015 jyly Almaty qalasy mýzeıleri birlestigi quryldy. Onyń quramyna: Almaty mýzeıi, D.Qonaevtyń mýzeıi, Yqylas atyndaǵy halyqtyq mýzyka aspaptary mýzeıi, N.Tilendıevtiń mýzeıi, S.Muqanov pen Ǵ.Músirepovtiń memlekettik ádebı-memorıaldyq mýzeıi, Dástúrli óner mýltımedıalyq ortalyǵy endi. Ejelgi jáne ortaǵasyrlyq zaly.Almaty aýmaǵyndaǵy alǵashqy qonystar b.j.s.d. XIV–XII ǵasyrlardyń ózinde paıda bolǵan. Ǵasyrlar boıy ulystyq jáne saıası birlestikter aýysyp jatty. О́ńirdegi ómir sıpaty birde óship, endi birde qaıtadan jandandy.

Bólimniń negizgi taqyryby - Almatynyń úsh myń jyl burynǵy paıda bolǵan shaǵyn qonystardan Uly Jibek jolyndaǵy ákimshilik bılik, qolóner, saýda, mádenıet jáne ıdeologııa ortalyǵyna, ortaǵasyrlyq qalaǵa aınalǵan ýrbanızasııa úderisi.

HIII ǵasyrdyń sońyndaǵy kúmis shaqalar – dırhemder HIII-XIV ǵasyrlarda Qazaq handyǵy qurylǵanǵa deıin qala ómir súrgenin aıǵaqtaıdy.

Qazaq memlekettiginiń bastaýynda ekspozısııasyQazaq handyǵy qalyptasýy tusyndaǵy óńirdiń tarıhyna, qazaqtardyń áskerı ónerine, qazaq etnografııasyna arnalǵan. Interaktıvtik taqtada Qazaq handyǵynyń kartasy, qazaq bıleýshileriniń ata-tek shejiresi, ortaǵasyrlyq qoljazbalar men shyǵarmalar, dıplomatııalyq hat almasý qujattary kórsetiledi.

Qazaqtardyń ortaǵasyrlyq áskerı óneri jaıly baıandaıtyn ekspozısııa qazaq jaýyngerleriniń Qazaq handyǵy qalyptasýy kezeńindegi jaýyngerlik qural-saımandarymen tanystyrady.

Qazaq halqynyń materıaldyq mádenıeti bóliminde zergerlik ónerdiń biregeı úlgileri, Jetisý qazaqtarynyń qolóneri men sharýashylyq salty týraly baıandaıtyn turmystyq zattar qoıylǵan.

Interaktıvtik taqtada dástúrli qazaq úı-jaıynyń úlgilik sıpattamalary, dástúrleri, salttary, ulttyq oıyndary kórsetiledi

Ekspozısııa baı aqparattyq-ıllıýstrasııalyq materıaldardy kórsetetin  mýltımedıalyq tehnologııalardyń keń aýqymymen qanyqtyrylǵan.

Almaty tarıhynyń Vernyı kezeńi ekspozısııasyqalanyń HIH-HH ǵasyrlar toǵysyndaǵy damýyna arnalǵan. Qyzylaǵashshy-sheberlerdiń jıhaz ónerindegi sırek úlgileri jáne HIH ǵasyrdaǵy kúndelikti tamasha zattar sol dáýirdiń qaıtalanbas ahýalyn beıneleıdi.

Ekspozısııanyń ortalyq bóligi Andreı Pavlovıch Zenkovqa bólingen. Qujattar, jeke zattary, biregeı tehnıkalyq jasalymdary kórnekti sheberdiń kópqyrly shyǵarmashylyǵymen tanystyrady – onyń esimi óńirde jańa ǵylym - seısmıkalyq berik qurylys salýdyń túleýimen baılanysty.

Ekspozısııadaǵy beınematerıaldar qalanyń josparlaý qurylymyn, Vernyı ǵımarattarynyń sáýletindegi stıldik ártúrlilikti, 1887 jáne 1911 jyldardaǵy joıqyn jer silkinisiniń saldaryn beıneleıdi.

«Almaty HH ǵasyrda» zalynyń ekspozısııalary Qazaqstannyń elordasy bolǵan qalanyń ómirindegi eń mańyzdy kezeńdermen:  Túrkisib qurylysymen jáne elordanyń kóshýimen, saıası qýǵyn-súrgin; Uly Otan soǵysy; ǵylymnyń, mádenıettiń jáne kásibı ónerdiń; alpınızmniń damýymen tanystyrady. «Túrkisib», «Qala turmysy», «Televıdenıe» ınstallıasııalary men ekspozısııalyq ansamblderi mýltımedıalyq quraldarmen hron

Sońǵy jańalyqtar

Syrdaǵy dostyq merekesi

Aımaqtar • Keshe

Kúlki kerýeni № 19

Rýhanııat • Keshe

Jas býyn jańǵyrý jolynda

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar