Ekonomıka • 03 Jeltoqsan, 2019

Almaty shahary úzdik júzdikke enetin bolady

24 retkórsetildi

Almaty qalasynyń ákimi Baqytjan Saǵyntaev el astanasyna kelip, jýrnalısterge megapolıstiń bıylǵy 10 aıynyń qorytyndysy boıynsha esep berdi. 10 aıdyń nátıjesi boıynsha qala ekonomıkasynyń barlyq salasynda oń serpin baıqalady.

Aıtalyq, ónerkásip 5,1%, ınvestısııa 3,1%, bólshek saýda 11,8%, kóterme saýda aınalymy 1,3%, qurylys 3,2%-ǵa ósken. Turǵyn úıdi paıdalanýǵa berý kólemi 8,8 paıyzǵa ulǵaıyp, 1 mln 552,5 myń sharshy metrge jetti. Memlekettik bıýdjetke túsetin salyq túsimderi 11,8 paıyzǵa kó­beıip, 1 trln 659,3 mlrd teńgege jetti. Sonyń ishinde ótken jylmen salys­tyr­ǵanda respýblıkalyq bıýdjetke túsken qarajat 13,7%-ǵa, jergilikti bıýdjet kirisi 5,5%-ǵa ulǵaıǵan.

Áleýmettik máseleler basty nazarda

Qala ákiminiń málimetinshe, III toqsanda ortasha aılyq jalaqy 220 myń teńgeden asty. Statıstıka komıtetiniń derekterine súıensek, Almatydaǵy jalaqynyń ortasha kórsetkishi 222 013 teńgeni qurady. Bul respýblıka boıynsha Atyraý, Mańǵystaý oblystary men Nur-Sultan qalasynan keıingi tórtinshi oryn. Degenmen, ataýly jalaqynyń ósim qarqyny boıynsha Almaty qalasy sońynan sanaǵanda ekinshi orynda. Byltyrdan beri kórsetkish bar bolǵany 12,3 paıyzǵa ósken.

Almaty qalasynda jyl basynan beri 40,4 myń jańa jumys orny ashylyp, «Eńbek» memlekettik baǵdarlamasy aıasynda 19 myń adam turaqty jumys tapsa, 6 myń adam ýaqytsha jumysqa ornalasqan.

Jalpy, jumyssyzdyqpen kúresýde qala ákimi NEET sanatyndaǵy ju­mys istemeıtin azamattar men jas­tar úshin bazarlarda, vokzaldarda, jár­meń­kelerde 12 mobıldi jumyspen qamtý or­talyǵynyń ashylǵanyn jetkizdi. Son­daı-aq turmysy tómen kópbalaly otbasylarǵa jańa bıznes-ıdeıalardy iske asyrýǵa 200 eselengen aılyq eseptik kórsetkishke deıingi mólsherde (505 myń teńge) granttar bólinetini aıtyldy. Nátıjesinde jumyssyzdyq deńgeıi birshama qysqarǵanymen, jumyssyzdyq kórsetkishi boıynsha Almaty qalasy áli de aldyńǵy qatarda. Megapolıstegi jumyssyzdyq deńgeıi respýblıkalyq mólsherden anaǵurlym kóp – 5,1%. Esterińizde bolsa, 2014 jyly bul kór­setkish 5,5%, 2018 jyly 5,2% bolǵan edi.

 Infraqurylymdyq jumystardyń tizbesi jasaldy

Qala ákiminiń aıtýynsha, shahar ınfraqurylymyn jańǵyrtýdyń shuǵyl máseleleriniń tizbesi belgilengen. Birinshiden, sýmen qamtamasyz etý. 23 shaǵyn aýdandaǵy 105 myń turǵyndy sýmen jáne káriz júıesimen qamtamasyz etý boıynsha barlyq jumystardy 2023 jyly aıaqtaý josparlanǵan.

Ekinshiden, kósheni jaryqtandyrý. Búginde 208 kóshege sham tartylǵan. Kelesi jyly taǵy 1176 kóshege jaryq berilmek. Úshinshiden, aýlalardy abattandyrý. Jyl basynan 672 aýlaǵa abattandyrý jumystary júrgizilip, qazir abattandyrylǵan aýlalardyń úlesi 55%-ǵa jetti. 2020 jyldan bastap «Meniń aýlam» aýqymdy baǵdarlamasy aıasynda aldaǵy 2 jylda aýlalardy abattandyrý 100%-ǵa aıaqtalmaq.

Tórtinshiden, jol qurylysy. Jaqsy jáne qanaǵattanarlyq jaǵdaıdaǵy joldardyń úlesin 75%-ǵa jetkizý kózdelgen. Qazirgi tańda 231 kóshedegi 54 shaqyrym joldyń qurylysy aıaqtaldy. 134,8 shaqyrymdyq 147 kóshege ortasha jóndeý jumystary júrgizildi. 2020 jyly shetki aımaqtarda qosymsha taǵy 120 shaqyrym jol salý bastalmaq.

Besinshiden, qoǵamdyq kólik. «Almatylyqtardyń ótinishin oryndaı otyryp, qoǵamdyq kólik sanyn arttyrýdamyz», degen ákim kommersııalyq qury­lymdar 172 avtobýs satyp alǵanyn jet­kizdi. Onyń aıtýynsha, ákimdiktiń qara­jaty esebinen gazben jumys is­teı­tin taǵy 260 avtobýs satyp alyndy. Osylaısha, jańartylǵan avtobýs par­kiniń úlesi 90%-ǵa jetken. Sonymen qatar qalanyń barlyq trolleıbýs jelisin jań­ǵyrtý jumystary bastaldy.

 Áleýmettik nysandar tapshy

29 qazandaǵy jumys sapary barysynda Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev mektepter men balabaqshalarda oryn tapshylyǵyn atap ótip, naqty tapsyrmalar bergeni belgili. Qazir qala mektepterindegi oryn tapshylyǵy 30 myńǵa jetti. Al balabaqshalardaǵy oryn tapshylyǵy 20 myńnan asady.

«Bul máseleni sheshý úshin memleket-jekemenshik áriptestigi boıynsha mektep salý baǵdarlamasy ázirlendi. Aldaǵy eki jylda 12900 oryndyq 8 mektep salynady», dedi ákim. Onyń aıtýynsha, 2020 jyldyń basynda 790 oryndyq 5 balabaqsha, oqý jylynyń basynda 1800 oryndyq 2 mektep, mektepterdiń janynan 2017 oryndyq 5 japsarjaı paıdalanýǵa beriledi. Sonymen qatar 2020-2022 jyldary jeke ınvestısııalar esebinen 2240 oryndyq 4 mektep, 8000 oryndyq 300 balabaqsha ashý josparlanyp otyr. «Osylaısha, 2 aýysymmen oqıtyn mektepterdegi oryn tapshylyǵyn 30 myń orynǵa, balabaqshadaǵy kezekti 10 myńǵa azaıtýǵa bolady», dedi ákim. Ákim­niń aıtýynsha, sońǵy bes jylda qalada bar bolǵany 5 mektep qana salynǵan eken.

«Medısınalyq qyzmettiń sapasyn jaqsartý úshin qalanyń barlyq medı­sı­nalyq mekemelerine aýdıt júrgizildi. Medısınalyq uıymdarda 30 myńnan astam medısınalyq jabdyq bar, onyń 10 myńy eskirgen», dedi Baqytjan Saǵyntaev.

Ákimniń aıtýynsha, osyǵan baılanys­ty árbir medısınalyq uıym men aýdan boıynsha jabdyqtardy jańartýdyń úshjyldyq jospary daıyndaldy. Me­dı­sınalyq jabdyqtardy satyp alýǵa 60 mlrd teńgeden astam qarajat jumsalady. 2020 jyly 20 mlrd teńgege medısınalyq tehnıka satyp alynady. Sondaı-aq «qadamdyq qoljetimdilik» qaǵıdatyna sáıkes, 35 dárigerlik ambýlatorııamen qam­tamasyz etýdiń 3 jyldyq jospary ázirlendi. Búginde jeteýi ashyldy. Jyl sońyna deıin úsheýi ashylmaq.

«Qarasha aıynda jedel medısınalyq kómek qyzmetiniń jańa stansasy iske qosyldy. Osy arqyly dárigerlik brı­ga­dalardyń qala shetine jetý ýaqyty buryn 25 mınýt bolsa, qazir 11-13 mınýtqa deıin qysqardy», dedi ákim. Jedel járdem jelisine 38 jańa kólik berilgen. Kelesi jyly taǵy 75 sanıtarlyq avtokólik satyp alý josparda. «Osylaısha, 2020 jyly bul qyzmettiń jabdyqtalýy 100%-ǵa deıin jetetin bolady», dedi shahar basshysy.

«Biz polısııanyń materıaldyq-teh­nıkalyq jabdyqtalýyn jaqsartýdamyz, bul qazirdiń ózinde eń joǵary kórsetkish bolyp tabylady – 87%. Jaqyn arada qala polısııasyna taǵy 85 jańa avtokólik beriledi», dedi ákim.

Onyń aıtýynsha, ashyqtyqty qamtamasyz etý úshin qalanyń barlyq aýdanynda polısııanyń 13 front-keńsesi ashylyp jatyr. Munda kelýshilerge qolaıly jaǵdaı jasalǵan, «biryńǵaı tereze» qaǵıdaty boıynsha qyzmet kórsetiledi. Sonymen qatar qala kóshelerine jaqyn arada «Sergek» beınetirkeý júıesiniń 707 beketi ornatylady, jyl sońyna deıin taǵy 400, 2020 jyly 307 beket ornatylmaq. Jalpy, qabyldanyp jatqan sharalar qylmystyń sanyn 10,2%-ǵa azaıtýǵa jáne qylmystyń ashylýyn 26%-dan 30%-ǵa deıin arttyrýǵa múmkindik berdi.

 Shaǵyn jáne orta bızneske beriletin aqsha 6,5 esege ósedi

Baqytjan Saǵyntaevtyń aıtýynsha, shaǵyn jáne orta kásipkerlik alma­ty­lyqtardyń úshten ekisin jumyspen qamtysa, salyqtyń 63%-yn beredi.

«Shaǵyn bıznestiń korporatıvtik tabys salyǵy jergilikti bıýdjetke beril­gen­nen keıin qala ekonomıkasyndaǵy sha­ǵyn jáne orta bıznestiń mańyzy arta tústi. Sondyqtan qala ákimdigi azamattardy ká­sip­kerlik qyzmetke keńinen tartý máse­lesine aıryqsha kóńil bólip otyr», dedi ákim.

Ákimniń aıtýynsha, «Almaty Bız­nes-2025» kásipkerlikti damytýdyń óńir­lik jańa baǵdarlamasy ázirlendi. Qoldaý kásipkerlik ortalyǵy quryldy. Qalanyń 5 aýdanynda onyń fılıaldary jumys isteıdi. Munda bıznesmender «bir tereze» qaǵıdaty boıynsha 525 memlekettik qyzmet túrin ala alady. Bul qyzmetterdi alý merzimin birshama qysqartyp, onyń qoljetimdiligin arttyrady. Bıznes úshin qarjy resýrstarynyń qoljetimdiligin arttyrý maqsatynda «Almaty» áleýmettik kásipkerlik korporasııasy bazasynda Almaty Finance kompanııasy jáne Almaty mıkroqarjy uıymy quryldy. 2019 jyldyń ózinde jalpy kapıtaldandyrylýy 3 mlrd teńgeni qurady.

Bul rette, qalany tepe-teń damytý úshin saralanǵan mólsherleme qoldanylady. Kópbalaly otbasylar men óndiristik park rezıdenteri úshin – 2%, qalǵan aýdandarda – 7%. Ákimniń aı­týynsha, shaǵyn jáne orta bıznes jobalaryn ekinshi deńgeıdegi bankter arqyly qarjylandyrý úshin Damý qorymen birge tepe-teńdik negizde qosymsha 2 mlrd teńge bólindi. Kelesi jyly tek osy baǵyttyń sheńberinde taǵy 10 mlrd teńge bólý jos­parlanyp otyr.

«Jalpy, shaǵyn jáne orta bıznesti qarjylyq qoldaý kólemin bıylǵy 4,5 mlrd teńgeden kelesi jyly 30 mlrd teń­gege deıin jetkizýdi josparlap otyrmyz», dedi Baqytjan Saǵyntaev. Iаǵnı, keler jyly shaǵyn jáne orta bızneske bólinetin qarajat 6,5 esege artpaq.

Jyldyń sońyna deıin kópbalaly analarǵa 1 myńnan astam grant jáne 150-ge jýyq shaǵyn nesıeni jylyna 2 paıyzdyq jeńildikpen berý josparlanyp otyr. «Bul jumys alǵashqy nátı­jelerin de bere bastady. Jumys istep turǵan shaǵyn jáne orta bıznes sýbek­tileriniń sany 10 aıda 8,9%-ǵa ósip, 190 myńnan asty», dedi qala ákimi.

«Qurylymdyq jumystardyń bas­ty maqsaty – qala men árbir almaty­lyq­tyń ál-aýqatyn arttyrý úshin berik ekonomıkalyq baza qurý. Alda – qala­myzdyń ómir súrý sapasy men bıznesti júrgizý sharttary boıynsha álemniń eń úzdik 100 qalasynyń qataryna kirýi jónindegi batyl mindet tur», dedi shahar basshysy.

 

Sońǵy jańalyqtar

Uly dala eliniń eń ulyq merekesi

Qazaqstan • Búgin, 13:28

Basylym basshylary - Muhtar ÁÝEZOV (11.1921-12-1921)

Basylym basshylary • Búgin, 13:06

Qarshadaı qyzdyń qaısarlyǵy...

Rýhanııat • Búgin, 12:55

Almatylyq qarııalarǵa arnalǵan kesh ótti

Rýhanııat • Búgin, 12:47

Ábish Kekilbaevty eske alý keshi ótti

Rýhanııat • Búgin, 11:05

Ýspen aýdany dástúrli ánshilerdi shaqyrdy

Rýhanııat • Búgin, 09:10

Tulǵaǵa taǵzym jasaldy

Rýhanııat • Búgin, 08:49

«Báıterek» basyndaǵy qaýyshý

Qoǵam • Búgin, 08:45

Jalpy esepte úzdik úshtiktemiz

Sport • Búgin, 08:44

«Astana» maýsymdy aıaqtady

Fýtbol • Búgin, 08:40

Baǵyndyrǵan belester baıyptaldy

Aımaqtar • Búgin, 08:37

Taýar tasý jıiligine shekteý bolmaıdy

Ekonomıka • Búgin, 08:33

Jeltoqsan... Erkindik... Azattyq

Qoǵam • Búgin, 08:21

Azattyq jolyndaǵy tarıhı qadam

Rýhanııat • Búgin, 08:17

Qazaq elin álem tanydy

Álem • Búgin, 08:15

Qıyn sátte de birge bolǵanbyz!

Qazaqstan • Búgin, 08:12

Táýelsizdik hám túrki jurty

Qazaqstan • Búgin, 08:03

El abyroıyn asyrǵan jahandyq bastamalar

Qazaqstan • Búgin, 08:01

40 páterdiń kiltin tapsyrdy

Aımaqtar • Búgin, 07:58

Túrkııada toılandy

Qazaqstan • Búgin, 07:57

Ekonomıka qarqyndy ósýde

Ekonomıka • Búgin, 07:51

Mereke qarsańyndaǵy mereıli sát

Qoǵam • Búgin, 07:48

Memlekettik nagradalar tapsyrdy

Parlament • Búgin, 07:44

Almatyda Abaı klýby ashyldy

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar