Aımaqtar • 03 Jeltoqsan, 2019

Almaty aglomerasııasyn damytý ekojúıeni saýyqtyra ma?

25 retkórsetildi

Búginde Jetisý jerin mekendegen el-jurttyń jalpy úlesi 2 mln 47 myń adamǵa jetti. Al oblys turǵyndarynyń 60 prosenti Almaty qalasynyń mańyn meken etedi eken. Iаǵnı, megapolıspen shektesetin aýdandarda 1 mln 200 myń adam tirshilik etýde.

Ishki kóshi-qon úderisiniń úzdiksiz ósýi Almaty qalasynyń mańyn úlken aýylǵa aınaldyryp jibergeni jasyryn emes. Ýrbanızasııaǵa ushyrap otyrǵan oblystyń Ile, Talǵar, Eńbekshiqazaq, Qarasaı, Jambyl aýdandary úshin áleýmettik nysandardyń jetispeýshiligi men jol, jaryq, aýyz sýmen qamtý máselesi kún tártibinde tur. Qazirgi kúni qala mańyn damytýdyń bas josparyna sáıkes megapolıspen qoıan-qoltyq jatqan 5 aýdan men Qapshaǵaı qalasynyń bolashaǵyn qalyptastyratyn jumystar qolǵa alynǵan. Onyń ishinde aýyldardyń bas josparǵa saı sáýlet talaptaryna sáıkes kelýine kóńil bólinip, ınfraqurylym júıesin jaqsartýǵa basymdyq berilip otyr. Bul óz kezeginde qala mańyndaǵy qurylysty retke keltirýge jáne jol, sý, jaryq máselesin sheshýge jol ashady. Derek boıynsha, qala irgesindegi oblysqa tıesli alqaptarǵa jasalǵan túgendeý jumystarynan keıin jer telimderin jekemenshikke berýge shyǵarylǵan 1,5 myń sheshimniń kúshi joıylǵan. Nátıjesinde, 121 000 gektar aýyl sharýashylyǵy maqsatyndaǵy alqap memleket menshigine qaıtarylypty. Jáne búginge deıin boı kótergen 187 eldi mekenniń 80 prosenti ǵana bas jospar talaptaryna saı keletindigi anyqtalǵan.

Aıtpaqshy, qala mańyndaǵy aýyl qurylysynyń qyzý júrýi adamdardyń baspana máselesin báribir sheshpeıdi eken. Ony oblys boıynsha turǵyn úı kezeginde turǵan 48 myń adamnyń 40 prosentin osy megapolıs mańynda tirkelgen turǵyndar quraıdy. Olardyń naqty sany 19 myń shamasynda. Oblys bıligi Almaty mańynda turǵyn úı qurylysyn qarqyndy júrgizgenimen, qazirgi qoldanysqa berilgen úıdiń sany kezekte turǵan 2 000 otbasyn ǵana baspanamen qamtýǵa jetedi deıdi. Árıne, jaqyn jyldary bul kórsetkishti 200 000 otbasyna deıin jetkizý josparda tur.

Endi megapolıs mańyndaǵy eldi meken turǵyndaryna qyzmet kórsetetin áleýmettik nysandarǵa qatysty birer sóz. Sońǵy 5 jyl kóleminde bilim berý men densaýlyq saqtaý salasy boıynsha salynǵan jańa nysandardyń jartysy Almaty qalasy mańyna tıesili eken.

-Qala mańyna mektep pen emhanalardy qosa alǵanda 99 nysannyń qurylysyn júrgizdik. Oblystaǵy balabaqshanyń 76 prosenti Almatyǵa jaqyn aýdandarda ashylǵan. Qazirgi kezde 3 aýysymdy mektepterdiń máselesimen aınalysyp jatyrmyz, olardyń sany - 33. Qýanyshtysy, bul aýmaqta apatty mektepter joq. Jańadan 10 mektep salynýda, dál qazirgi qarqynda 3 aýsymdy mektepterdi joıý úshin 21 mektep salýymyz qajet. Buǵan 52 mlrd teńge qarjy ketedi. Maqsatqa 2021 jyly qol jetkizemiz degen senimdemin, - deıdi Almaty oblysynyń ákimi Amandyq Batalov.

Taǵy bir ótkir másele aýyldardyń ınfraqurylymyna qatysty. Bul jerde adamdardyń órkenıet talaptaryna saı ómir súrýge degen quqyǵymen qatar Almatynyń ekojúıesin saýyqtyrýǵa baǵyttalǵan sharalardy qosyp qarastyrý kerek. Sonyń biri – turǵyn úılerdi jylytýǵa ketetin qatty otyn mólsherin azaıtyp, tabıǵı gaz jelisine qosylýǵa qol jetkizý. Derekter qazir qala mańyndaǵy eldi mekenderdiń kógildir otyn tutyný kórsetkishin 70 prosentke jetkenin aıtady. Iаǵnı, 187 aýyldyń júz otyz besi tabıǵı gazǵa qosylǵan. Ony ishinde Qarasaı aýdany tolyqtaı kógildir otynǵa kóshse, Ile men Talǵar aýdandaryna qarasty aýyldardy gazdandyrý 2022 jyly 100 prosentke jetedi eken. Sondaı-aq, qala mańyndaǵy 187 aýyldyń turǵyndaryn sapaly aýyz sýmen qamtý úlesi 95 prosentke jeteǵabyl degen derek bar. Al eldi mekenderdi elektr energııasy jelisine qosý tolyqtaı aıaqtalǵan.

Ekonjúıe degennen shyǵady, Almaty oblysy men qalasyna qatysty ortaq másele retinde qoqys polıgondarynyń jaıyn aıtýymyz kerek. Kún saıyn 1 mln 200 myń tonna qoqys qaldyǵy oblys aýmaǵyndaǵy arnaıy oryndarǵa shyǵarylady eken. Onyń ishinde 800 myń tonna qatty qaldyq taza megapolısten tasymaldanady. Dál osy qarqynmen kete berse, 2025 jyly qala mańy úlken qoqys qoımasyna aınalyp, jınalǵan qaldyq kólemi 12 mln tonnaǵa jetýi múmkin degen boljam bar.

Árıne, Almaty oblysy bul máseleni sheshýge qadam jasap otyr. Qazir Ile aýdany aýmaǵynda eki qoqys óńdeıtin zaýyt salý jóninde bastama bar. Ispanııa ınvestorlarymen kelisim jasalyp, «Veıst Enerdjı Qazaqstan» birikken kásiporyny qurylǵan. Qos zaýyttyń qurylysy aıaqtalǵasyn jylyna 220 myń tonnaǵa deıin qoqys óńdeıtin kásiporyn iske qosylmaq. Qazir Qapshaǵaı qalasy men Talǵar qalsynda qoqys suryptaıtyn ortalyqtar ashylýda. Al Eńbekshiqazaq aýdanynyń aýmaǵynan qoqys polıgonyn salýǵa jer bólinip, 1,7 mlrd teńge qarjy qarastyrylǵan.

Sońǵy jańalyqtar

Kúlki kerýeni № 20

Rýhanııat • Keshe

Haliń qalaı, Qostanaı?

Aımaqtar • Keshe

«Iokerıtten» jeńildi

Hokkeı • Keshe

Qazaqstan tórtinshi topta

Fýtbol • Keshe

Pedagogterge paıdaly shara

Rýhanııat • Keshe

Onlaın-oqyrman

Tehnologııa • Keshe

Sý basý qaýpi joq

Qoǵam • Keshe

Baspanaly bolyp, baqytqa bólendi

Baǵdarlamalar • Keshe

Ábishtanýdyń áz álipbıi

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar