Aımaqtar • 03 Jeltoqsan, 2019

Qant ımportyna táýeldilikten qashan arylamyz?

54 retkórsetildi

Qazaqstan turǵyndary jyl saıyn 480 myń tonnadan astam qant tutynatynyn bilesiz be? Alaıda, ishki naryqta otandyq tátti shekerdiń úlesi az. Agroónerkásip kesheni damyǵan el úshin bul oılanatyn-aq jaǵdaı.

Sol sebepten de Jetisý jerindegi qyzylsha ósirý isi strategııalyq mańyzǵa ıe bolyp otyr. Búginde oblys dıqandary 14 myń gektarǵa tátti túbir sepken. Odan alynatyn ónim kólemin 500-520 tonnaǵa jetkizýge úmit bar. Al jınalǵan qyzylshadan 50-52 tonna taza qant alýdyń qamy jasalyp jatyr. Osy maqsatta Almaty oblysynda qant óńdeýmen eki zaýyt aınalysyp otyr. Biri Kóksý aýdanynda ornalasqan óndiris, ekinshisi Aqsý aýdanyndaǵy qant zaýyty. Eki zaýyt ta memlekettik qoldaýdyń aıasynda tehnologııalyq jańǵyrýdan ótip, az shyǵynmen mol ónim shyǵarýǵa negizdeldi.

-Kóksý, Aqsý qant zaýyttaryn modernızasııadan ótkizdik. Reseıden, Qytaıdan, Chehııadan, basqa da elderden qural-jabdyqtar jetkizilip, ornatyldy. Jalpy, qyzylshany óńdegende odan 80 prosent jom, ıaǵnı syǵyndy shyǵady. Ol - mal semirtý úshin taptyrmaıtyn azyq. Sondyqtan shyqqan jomdy mal bordaqylaý alańdarynyń jumysyna tıimdi paıdalaný úshin, osy eki zaýytqa jomdy keptirip, arnaıy qaptaıtyn qural ákelip ornatyp jatyrmyz. Qaptalǵan kúıinde ony eki jyl saqtalaýǵa bolady. Jáne, qant zaýyttary negizinde tek maýsymdyq kezeńde ǵana 3-4 aı jumys isteıdi. Al biz maýsymaralyq kezeńde de bos turmas úshin Brazılııadan shıkizat ákelip, qamys qantyn shyǵarýyna múmkindik jasamaqpyz, deıdi Almaty oblysynyń ákimi Amandyq Batalov.

Qazirgi kúni Kóksý qant zaýytynda qyzylsha óńdeý naýqany qyzyp tur. Munda negizinen Eskeldi, Qaratal, Kerbulaq, Kóksý aýdandary men Taldyqorǵan, Qapshaǵaı qalasynyń qyzylsha ósirýshileri jınaǵan ónim qabyldanady. Zaýyt qoımasynda 206 myń tonnadan astam shıkizat saqtaýly. Kásiporyn táýligine 2 myń tonna qant qyzylshasyn óńdeı alady. Maýsymdyq jumys bastalǵaly beri 10,8 myń tonnadan astam taza qant daıyndaldy.

- Memleket kómegimen jasalǵan modernızasııa zaýyttyń ekinshi tynysyn ashty deýge bolady. Buǵan deıin biz mazýt otynyn qoldanyp keldik, aýdanǵa tabıǵı gaz kelgeli otynnyń osy túrin paıdalanýǵa kóshtik. Bul óte tıimdi eken. Birinshiden, kógildir otynnyń mazýtqa qaraǵanda jylý shyǵarý qýattylyǵy joǵary bolsa, ekinshiden, tólemi de arzan, soǵan sáıkes shyǵyn azaıyp, óndiristiń tıimdiligi artyp keledi, - deıdi Kóksý qant zaýytynyń dırektory Altynbek Abatov.

Qant zaýyttarynyń turaqty jumys isteýi qyzylsha ósirýshi dıqandardyń qyzyǵýshylyǵyn arttyryp, ónim kólemin kóbeıtýge jol ashty. Tipti, sharýalar arasynda jaqsy báseke qalyptasqan. Tátti túbir sebetinderdi de tańdaýǵa múmkindik týyp otyr.

-Alǵashynda biz sharýa qojalyqtaryn qant qyzylshasyn ósirýge jappaı tartyp, barlyǵyn birdeı yntalandyrdyq. Qyzylsha ósirýshilerge jyl saıyn sýbsıdııa beriledi, janar-jaǵarmaı jeńildikpen beriledi, sońǵy jyldary tek qana qant qyzylshasyn ósirýge baǵyttalǵan 120 zamanaýı tehnıka satyp alyndy, Fransııa, Germanııa, Danııadan tuqym satyp alyp berdik. Osyndaı múmkindikterge qaramastan keıbir qojalyqtar áli kúnge qyzylshanyń shyǵymyn 200 sentnerden asyra almaı otyr. Qant qyzylshasy tynbaı eńbektenýdi, úzdiksiz baptaýdy qajet etetin eńbek. Sondyqtan endigi jerde kimniń eńbek ónimdiligi joǵary, kim jaqsy jumys isteıdi, solarǵa qoldaý kórsetiledi. Iаǵnı, tabıǵı suryptaý jasaýymyz kerek, deıdi taqyrypqa oraı oıyn aıtqan aımaq basshysy Amandyq Batalov.

Aıtpaqshy, osy zaýyt ornalasqan Kóksý aýdanynyń dıqandary 2100 gektarǵa qant qyzylshasyn egipti. Ortasha ónimdiligi 370-380 sentrnerden aınalypty. Keıbir sharýalardyń kórsetkishi gektaryna 700 sentnerge deıin jetip otyr.

Sońǵy jańalyqtar

Táýelsizdik – tuǵyrym

Aımaqtar • Keshe

Jas otbasylar baspanaly boldy

Aımaqtar • Keshe

Kúlki kerýeni № 25

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar