Qoǵam • 06 Jeltoqsan, 2019

Joldardy tozdyrmaýǵa ýaqyt ozdyrmaı kirisý qajet

90 retkórsetildi

Jol – basty ıgiliktiń biri. Tańmen talasa tynymsyz tirshiliktiń  urshyǵyn ıirgen  adam balasy úshin  dúrbeleń dúnıeniń qaı buryshynda júrse de baǵdarsham bop baǵyt silteıtin ushy-qıyry joq  joldar da taǵdyr joly sekildi san taraý. Jolaýshyǵa bul ıgiliktiń taqtaıdaı tegis bolǵany tabys kilti ǵana emes, jaqsy ómirdiń jarqyn kórinisi. Al dittegen mejeńe dińkeletip aparatyn shurq-tesik joldar saryla kútken sáýleli saparyńnyń da sánin qashyrady. Sońǵy jyldary elimizdegi jol sapasy qaı satyǵa kóterildi? Ne uttyq, neden utyldyq? Salada qandaı problemalar bar?

Tenderdegi teńsizdik nemese salaǵa tyń reforma kerek pe?

Qazirgi tańda  elimizde jalpy uzyndyǵy 95 myń shaqyrym jol bar desek, sonyń 21 myń shaqyrymy ǵana respýblıkalyq mańyzy bar joldar sanatyna engen. Al jergilikti joldarǵa jatatyn qalǵan 74 myń shaqyrymnyń jaǵdaıy jol janashyrlaryn alańdatyp otyrǵan ahýaldyń biri. Salany indete zerttegen maman Seriktes Toqqulov, jergilikti joldardy respýblıkalyq basqarýdyń quramyna qosyp, tender tóńiregindegi taıtalasqa toqtaý salmaı alǵa jyljý múmkin emestigin aıtady.  Aǵymdaǵy jyly el aýmaǵyndaǵy jol qurylysy men qaıta jóndeý jumystaryna 28 mlrd, al ortasha jáne kúrdeli jóndeýge 134 mlrd teńge qarjy bólinipti. Jaýapty mamandar bul sharýalar únemdi ári úzdik tehnologııalardyń kómegimen júzege asatynyn jarysa jetkizdi. Elimizdegi 8,5 myń shaqyrymdy quraıtyn eń uzyn jol Shyǵys Qazaqstan oblysyna tıesili. Tıisinshe eldegi eń qysqa ári sapaly joldar Mańǵystaý oblysynda. Al sapasy syn kótermeıtin joldardyń basym bóligi Batys Qazaqstan aımaǵynda. Bul arnaıy zertteý júrgizgen mamandardyń pikiri. Jol salasynyń ótkeni men búginin bezbendegen Toqqulovtyń oıy tómendegideı.

– Keńes Úkimeti ydyrap, kólik joldary mınıstrligi taraǵanda talaı joldar qaraýsyz qaldy. Osy bir ólara kezeńde joldardyń sapasy  da kúrt tómendep ketken edi. Bul 1998 jyldyń aıaǵynda «Qazavtodor» RGP qurylǵanǵa deıin jalǵasty. Arnaýly mekeme boı kóterip, mamandar men ıesiz qalǵan tehnıka qaıta jınalǵan soń jaǵdaı ózgere bastady. Jol týraly zań daıyndalyp, Prezıdent oǵan qol qoıdy. Tujyrymdar men baǵdarlamalar ázirlendi. Elbasy  Nursultan Nazarbaevtyń jarlyǵymen 2001 jyl jol jyly dep jarııalanyp,  turalap qalǵan salanyń tamyryna qaıta qan júgire bastady. Odan beri de attaı on toǵyz jyldy artqa tastadyq. Kóp jumystar atqarylýda. Deıturǵanmen áli de tolyq sheshimin taba almaǵan máseleler bar. Damyǵan memleketter tájirıbesinde respýblıkalyq mańyzǵa ıe joldardyń kólemi aýqymdy. О́ıtkeni memleket tikeleı qadaǵalaıtyn salada tártip pen sapa kúshti bolady. Bizdegi 74 myń shaqyrymǵa sozylǵan jergilikti joldardy respýblıkalyq mańyzy bar joldar qataryna engizsek, ashyqtyq ornap, túkpirdegi aýdan men oblystarda memlekettik satyp alýlar kezinde oryn alatyn kóleńkeli tirlikterge tusaý salamyz. Sapa artyp, merdiger uıymdarǵa  talap ta kúsheıtiledi. Menińshe, «JolSapa» ortalyǵymen «QazjolǴZI» mekemelerin biriktirý kerek edi. Nege deseńiz, ınstıtýt muraǵatynda elimizdiń búkil jol tarıhy jatyr. Joldardy jobalaý kezinde osy materıaldardy  tıimdi paıdalanǵan jón. Kóp qıyndyqty qoldan jasap jatqandaımyz. Qujattama jumystarynyń sıyrquımyshaqtaný sebebinen qanshama ýaqyt pen qarjy zaıa ketedi. Joǵary sapa men úzdik únemdeýdiń eń tıimdi tásili – álemniń eń ozyq elderi qoldanatyn ERS júıesine kóshý. Atalǵan jobanyń artyqshylyǵy merdiger uıym qurylysty ózderi jobalaıdy jáne ózderi salady. Bulaı bolǵan jaǵdaıda kompanııa nysannyń sapasyna qatysty syndardy jobalaýshyǵa nemese basqa mekemege silteı almaıdy, tolyq óz jaýapkershiligine alady. Úkimet tek daıyn ónimge aqsha tóleıdi, – deıdi Seriktes Toqqulov.

Aǵymdaǵy jyldyń alǵashqy jartyjyldyǵynda Sybaılas jemqorlyqqa qarsy is-qımyl agenttigi Qazaqstan jol sapasy boıynsha aýtsaıder memleketterdiń qatarynda turǵanyn alǵa tartty. Quzyrly organnyń dereginshe, 2018 jyly jol sapasy boıynsha álemdik reıtıngte Qazaqstan 140 eldiń ishinde 106-orynǵa taban tiregen. Rasynda muny kóńil kónshiterlik kórsetkish dep aıta almaımyz. Agenttik mamandary oǵan basty sebep saladaǵy sybaılas jemqorlyq ekenin, sońǵy 3,5 jylda jol qurylysyna qatysty 100 shaqty para alý faktisi áshkerelengenin jipke tizgen edi. Kóbine-kóp mundaı zań buzýshylyqtarǵa salaǵa tikeleı qatysty qurylymdardyń ókilderi jol bergen.  Jol qurylysy salasyndaǵy jemqorlyq faktileri negizinen kelisimsharttarǵa qol qoıý úshin para berýmen, zańsyz kásipkerlik qyzmetke qamqorlyq jasaýmen, sondaı-aq memlekettik satyp alýlar kezinde qarjy jymqyrýmen baılanysty ekeni anyqtalǵan. Bul problemalardy sheshý úshin agenttik bastamasymen «Jol aktıvteriniń sapasy ulttyq ortalyǵy» janynan «Sapaly jol- adaldyq alańy» jobalaý ofısi ashylǵan bolatyn.          

 

Qaýipsizdik qaltarysta qalmasyn desek

Sońǵy jyldary el aýmaqtaryn bir-birimen toǵystyratyn respýblıkalyq mańyzǵa ıe tep-tegis jol toraptarynyń kóptep salynǵany kóńil qýantady. Alaıda, keıbir beton tósemelerdiń jazda jaıly bolǵanmen, qys aılarynda aıdyndaı taıǵanaq bolatyny aıtylmaı júrgen másele emes. Seriktes Toqqulov munyń sebebin tehnologııadan jiberilgen qateliktermen baılanystyrady. Al keıbir sarapshylar beton bólikterinen qalanǵan avtomagıstral betin budyrlaý esepsiz qarjy men eselegen eńbekti qajet etetinin alǵa tartady. Dese de, bul eń aldymen adam ómirine qaýip tóndiretinin umytpaǵan jón. Statıstıkany sóıletsek, álemde jol apatynyń saldarynan jyl saıyn 1,25 mıllıon adam ajal qushyp, 50 mıllıon azamat túrli jaraqat alady. Bul sıfrlar keıbir tynyshy ketken elderdegi qandy qaqtyǵystar men ǵasyr indetine balanǵan aýrýlardyń sebebinen kóz jumǵandardan áldeqaıda kóbirek. Árıne, tasjolda úzilgen taǵdyrlardyń ǵumyr taqtasynan taıǵanap ketýine túrli jaǵdaılar túrtki. Aıtqyzbaı keler apatqa salǵyrttyq, jyldamdyqty mejeden asyrý, aýa raıynyń qolaısyzdyǵynan bólek tym tar nemese sapasyz salynǵan joldardyń da sebep bolyp jatatyny jasyryn emes. Jańa ǵasyrda adamzat balasyn alańdatqan ahýaldyń túıinin tarqatý úshin álem elderi túrli tájirıbege bardy. Zertteý nátıjesi apattardy azaıtýdyń basty joly taǵy da jol sapasyn jaqsartý ekenin kórsetip otyr.

2015 jyly jol qaýipsizdigi BUU-nyń turaqty damý maqsattarynyń qataryna qosylyp, 2020 jyly apat saldarynan bolatyn adam shyǵynyn 50 paıyzǵa azaıtý kózdeldi. Halyqaralyq qaýymdastyq tarapynan qolǵa alynǵan keshendi shara jaǵdaıdy sál de bolsa jeńildetkenimen, mejelegen deńgeıge jetkize alǵan joq. Bul memlekettiń ekonomıkalyq áleýetimen tyǵyz qabysyp jatqan másele ekenin taǵy umytpaǵan jón. Máselen  2017 jyly AQSh-tyń Strategııalyq jáne halyqaralyq ortalyǵy (CSIS) júrgizgen zertteý nátıjesi jol apattary damyǵan elderge qaraǵanda damý deńgeıi tómen elderde kóbirek oryn alatyny anyqtalǵan. Kólik apaty adam shyǵynynan bólek álem elderiniń ekonomıkasyna shash etekten shyǵyn ákeledi. Jibek joly boıyndaǵy memleketter avtojoldarynyń qaýipsizdigin saralaǵan atalǵan ortalyq, Qazaqstan jyl saıyn jol apatynan shamamen 9 mıllıard dollorǵa shyǵyndalatynyn kórsetipti. Bıylǵy jyldyń qańtar men tamyzy aralyǵynda elimizde oryn alǵan 10109 jol-kólik oqıǵasynyń saldarynan 1,3 myń adam  ómirmen qosh aıtysyp, 13,7 myń adam túrli deńgeıde zardap shekken. Olardyń arasynda áli buǵanasy bekimegen jetkinshekter de jeterlik. Eń ókinishtisi, ýaqyt ozǵan saıyn apat sany azaıýdyń ornyna eselep artyp keledi. 

 

Tyń tehnologııalardyń tıimdi tusy nede?

Postkeńestik elderdegi joldardy jobalaý tásilderi 50 jyldan astam jańartý kórmegen. Taptaýryn bolǵan bul normalardy zamanǵa saı jetildirý isinde Qazaqstan jol ǵylymı-zertteý ınstıtýtynyń tyń talpynystaryna toqtala ketpeýge bolmas. Atalǵan ujym jyljymaly zerthana kómegimen 2013 jyldan beri 9081 shaqyrym avtomobıl joly men 545 kópir qurylysynyń dıagnostıkasyn júrgizip, jalpy uzyndyǵy 10284 shaqyrym respýblıkalyq mańyzy bar avtomobıl joldaryn qujattaý   isine aralasqan.

Sonymen birge ınstıtýt sońǵy jyldary kópir men jol qurylysyna, jóndeý jumystaryna arnalǵan jańa materıaldar men tehnologııalar engize bastady.  Búginde otandyq naryqtaǵy qurylys materıaldary men jańa býyn mehanızmderi alýan túrli. Olardy jappaı qoldaný  jol salasynyń normatıvtik baǵa quraýshy bazasyna jańa tehnologııalardy dereý engizýdi talap etedi. 2002 jyly ınstıtýt TMD boıynsha alǵash bolyp,  otandyq standarttardy sheteldik standarttarmen úılestirý máselesine kirisken. Nátıjesinde 116 ulttyq standart úılestirilip, «Tehnıkalyq retteý týraly» zańǵa sáıkes bes birdeı reglament jáne 2014-2015 jyldar aralyǵynda Keden Odaǵynyń 11 memleketaralyq standarty ázirlengen. Bul rette qurylǵanyna kóp bola qoımaǵan «Jol aktıvteriniń sapasy ulttyq ortalyǵy» tarapynan qolǵa alynǵan keshendi sharalar da tıimdi nátıje kórsetip otyrǵanyn basa aıta ketken jón.

 – 2010 jyldan bastap respýblıkanyń túrli aımaqtaryndaǵy avtomobıl joldarynyń jol jamylǵylary men jer tósemeleriniń sý-jylý rejımi zańdylyqtaryn zertteý boıynsha keshendi jumystar qolǵa alyndy. Jer tósemesindegi ylǵaldyń fazalyq aýysýyn eskere kele jáne sońǵy elementter ádisin qoldana otyryp, jol qurylymdarynyń turaqty nemese turaqsyz temperatýralyq óristeriniń matematıkalyq modelderi ázirlendi. Asfaltbeton men bıtýmdardyń beriktigi, tózimdiligi, sozylǵyshtyǵy tereń zertteldi. Bul zertteýlerdiń nátıjesi «Tómengi temperatýraly jaryqshaqtardyń paıda bolýy kezindegi asfaltbetondy jamylǵylardyń ózin-ózi uıymdastyrý zańdylyǵy» (2016j.), «Tutqyrserpimdi materıaldardyń tozý derstrýksııasy zańdylyqtary (Teltaev prınsıpi)» (2017j.) jáne ««Ártúrli az qýatty  bıtým shaıyrlarynyń asfalten men maıǵa aınalý qubylysy» (2019j.) sekildi úsh birdeı  ǵylymı jańalyq  ashýǵa múmkindik týǵyzdy, – deıdi «QazjolǴZI» AQ prezıdenti Baǵdat Teltaev.

 

Sapaǵa salǵyrt qaraýǵa bolmaıdy

Jer aıaǵy jibip kóktem kelisimen óńirlerde jol oıyqtaryn jamaý naýqany jappaı beleń alatyny belgili. Qoǵam belsendisi Ashat Asylbekov, jer- jerlerdegi mundaı olqylyqtardyń ornyn toltyrýǵa kóbine-kóp jergilikti bıýdjettiń qaýqary jete bermeıtinin, sondyqtan bul máselede taıaq ushyn tek óńirlik basqarýshy oryndarǵa tirep qoıýdyń jóni joq ekenin aıtady. Sonymen qatar maman jol qurylysy kezinde aımaqtyń klımattyq jaǵdaıyn eskerýdi esten shyǵarmaı, ony zańmen qadaǵalaý kerektigin tilge tıek etti.

«Sońǵy on jyl kóleminde talapqa saı talaı avtomabıl joldary salyndy. Jumsalǵan qyrýar qarjy qumǵa sińgen sýdaı bolmas úshin, joldardy saqtaý men qorǵaýǵa  salǵyrt qaramaýymyz qajet.  Kez-kelgen joldyń qujatynda onyń múmkindigi kórsetiledi. Máselen, 20 tonnadan artyq júk kóligi júrýge bolmaıtyn asfalt joldardan  30-40 tonnalyq alyp kamazdardy kórgende zań talaptarynyń buzylǵanyn baıqaısyń. Mundaıda osynshama salmaqqa mejelenbegen joldar morylmaı qaıtsin. Osyny qadaǵalaıtyn arnaýly mekemeler ásirese, Qytaı, Qyrǵyzstan, Reseı sekildi kórshiles memleketterden tonnalap taýar tıep ákeletin kólikterdi qatań qadaǵalaǵany abzal. Mysal retinde aıtsaq  Germanııada avtojol qurylysyn júrgizgen kompanııa óz ónimine 20-25 jylǵa deıin kepildik beredi. О́kinishtisi, bizde keıbir merdiger uıymdar ótkelden ótip alǵan soń atqarǵan jumysynyń bolashaǵyna bas qatyra bermeıdi»,- deıdi Ashat Asylbekov.

Birer kún buryn ǵana Indýstrııa jáne Damý mınıstrliginiń resmı saıtynda jarııalanǵan málimette «Nurly jol» baǵdarlamasyn iske asyrý aıasynda 2020 jáne 2026 jyldar aralyǵynda respýblıkalyq mańyzy bar avtomobıl joldarynyń 10 myń shaqyrymy qaıta jańartylatyny aıtyldy. Onyń 1373 shaqyrymy keler jyly ashylmaq. Osy rette «Ortalyq-Ońtústik» baǵyty boıynsha joldyń 311 shaqyrymy, «Petropavl-Qorǵan» tasjolynyń 37 shaqyrymy, «Ortalyq-Shyǵys» jobasy boıynsha joldyń 13 shaqyrymy, «Qostanaı-Denısovka» avtojolynyń 65 shaqyrymy, «Aqtóbe-Qandyaǵash-Maqat» tasjolynyń 160 shaqyrymy paıdalanýǵa beriledi dep josparlanǵan.   

Sonymen qatar, keler jyly «Atyraý-Astrahan» baǵyty boıynsha joldyń 60 shaqyrymynda, «Osınov asýy» jobasy boıynsha joldyń 32 shaqyrymynda, «Taldyqorǵan-О́skemen» avtomobıl jolynyń 384 shaqyrymynda, «Uzynaǵash-Otar» jolynyń 96 shaqyrymynda kólik qozǵalysy ashyq bolady. Munymen qosa, josparǵa sáıkes «Úsharal-Dostyq» tasjolynyń 60 shaqyrymy, «Qalbataý-Maıqapshaǵaı» avtojolynyń 155 shaqyrymy paıdalanýǵa berilmek.

 

 Jol jabyndary ózimizde óndirilgenmen, tehnıka tapshy

Búginde jol jabyndarynyń 90-95 paıyzy ózimizde óndiriledi. Degenmen qurylys tehnologııasyn túbegeıli meńgergen mamandar tapshy. Bul taǵy da sapanyń aqsaýyna sebep. Oǵan qosa salaǵa qajetti tehnıkany tutastaı shet memleketterden tasımyz. Ol qyrýar qarjy turady. Mamandar sondaı-aq beton joldardyń quramyna qosylatyn arnaıy sement Germanııa, Qytaı sekildi birdi-ekili elderde ǵana óndiriletin aıtady. Tasymaldaý shyǵyny aýyr bolǵandyqtan, kóp qurylys kompanııalary tehnologııany saqtamaı jaı sement qosady. Bul – biz joǵaryda sóz etken beton joldardyń qys maýsymynda tym taıǵanaq bolatynynyń taǵy bir sebebi. Birer jyl buryn «Qazjol» ǵylymı zertteý ınstıtýty jol sapasyn jaqsartatyn zamanaýı tehnologııa retinde kóliktiń jaramsyz dóńgelekterin  qaıta óńdep rezeńke-asfaltbeton qospasynan turatyn ónimdi synaq retinde júzege asyryp kórdi. Este bolsa, 2016 jyldyń tamyz aıynan bastap elimizde eski shınalardy jınaıtyn, tasymaldap óńdeıtin kásiporyndarǵa tólem jasaý tetigi engizilgen bolatyn. Atalǵan júıe negizinde 2016 jyly Qazaqstanda 14,5 myń tonna eski dóńgelektiń ekinshi ómiri bastalǵan. О́ńdeýshi kásiporyndar shına qaldyqtaryn jınaýdy, qaıta óńdeýdi taıaý jyldary 70-80 myń tonnaǵa jetkizýdi josparlaǵan edi. Mamandar rezeńke-asfaltbeton qospasyna tájirıbe jasamas buryn,  jol qabattaryna zerthanalyq synaq júrgizilgenin, alǵashqy zertteý nátıjesi boıynsha asfalt quramy  aıtarlyqtaı berik bolatynyn jetkizdi. 

 

Aqyly joldardyń artyqshylyǵy men...

Birqatar damyǵan memleketter úshin aqyly joldar aýqymdy tabys kózi sanalady. Bul turǵyda avtomobıl joldary arqyly qyrýar qarjyny qorjynǵa salyp otyrǵan kórshiles elderdi alǵa tartsaq jetkilikti.  2024 jylǵa qaraı respýblıkalyq mańyzy bar joldardyń 11 myń shaqyrymy aqyly bolmaq. Búgingi tańda jol ýchaskelerinde tólem alý júıesin engizý jáne oǵan qyzmet kórsetý jobasyna ınvestısııalyq konkýrs jarııalanǵan. Seriktes Toqqulovtyń sózinshe, bul jobanyń aýqymyn arttyrý úshin aqyly joldarmen qatar oǵan balama bola alatyn tegin joldar qajet. Maman: «bulaı bolmaǵan jaǵdaıda azamattardyń quqyǵyn shektegen bolamyz. О́ıtkeni eshbir zaıyrly memlekette mundaı olqylyqqa jol berilmeıdi» deıdi.

Joldardy aqyly etýge baǵyttalǵan joba 2 kezeń boıynsha júzege asady dep josparlanǵan. Alǵashqy kezeńdi qamtıtyn 2020 jáne 2021 jyldardyń aralyǵynda avtomobıl joldarynyń 6 myńǵa jýyq shaqyrymy aqyly bolady. Bul – «Batys Eýropa – Batys Qytaı» halyqaralyq tranzıttik dáliziniń, Nur-Sultan – Qostanaı – RF shekarasy, Shýchınsk – Petropavl, Nur-Sultan – Pavlodar, Qalbataý – Pavlodar – RF shekarasy (Ombyǵa), Taskesken – Baqty, Qapshaǵaı – Taldyqorǵan, Atyraý – Oral, Atyraý – Dossor – Beıneý – Aqjigit  - О́zbekstan Respýblıkasynyń shekarasy jáne Aqtaý – Beıneý joldarynyń ýchaskeleri. 2022 jáne 2023 jyldar aralyǵynda avtomobıl joldarynyń qalǵan 5 myń shaqyrymyn aqyly etýdiń ekinshi kezeńin júzege asyrý kózdelgen.

Búgingi kúnge deıin aqyly «Nur-Sultan – Shýchınsk», «Nur-Sultan – Temirtaý, «Almaty – Qorǵas» jáne «Almaty – Qapshaǵaı» joldarynan túsken qarajattyń jalpy somasy 4 mlrd teńgeni quraǵan. Jaýaptylar jınalǵan qarajat atalmysh jol ýchaskeleri men tólem qabyldaý júıesin kútip ustaýǵa jumsalatynyn aıtyp otyr.

Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev óńirlerdegi joldardyń jaǵdaıyn jiti qadaǵalap, bul taqyrypty  aıryqsha nazarǵa alyp otyr. Qalaı aıtqanda da, táýelsizdik jyldary jol salasynda eńserilgen eleýli jetistikterdi joqqa shyǵara almaımyz. Bizdiki aldaǵy ýaqytta bul isterdi iske asyrýda úzdik sapa men qaýipsizdik máselesi eskerilse degen tilek qana...

 

ALMATY

 

1

 

Sońǵy jańalyqtar

Nur-Sultanda 11 áýe reısi toqtatyldy

Qazaqstan • Búgin, 15:17

Aqyn toıy týǵan topyraǵynda jalǵasty

Aımaqtar • Búgin, 13:02

Tiri maldy satý - tıimsiz

Aımaqtar • Búgin, 12:25

Qus eti naryǵy jýyq arada qalaı damıdy?

Ekonomıka • Búgin, 12:08

Almaty bıznesi etek-jeńin jyıa bastady

Aımaqtar • Búgin, 11:35

Uly Abaı murasy Kereký elinde

Rýhanııat • Búgin, 10:23

Abaıdy taný – asyl paryz

Rýhanııat • Búgin, 09:21

Jaýapkershilikke tartý usynyldy

Saıasat • Búgin, 08:35

Jyl saıyn 100 vagon jańartylady

Qoǵam • Búgin, 08:33

Ulaǵat uqqan ushpaqqa shyǵady

Aımaqtar • Búgin, 08:28

«Sýretti túsirgen Mamyrjan Botabekov»

Rýhanııat • Búgin, 08:20

Káripbektiń kórmesi

Rýhanııat • Búgin, 08:17

Besaǵashtyqtardyń berekeli bastamasy

Aımaqtar • Búgin, 08:13

Hakim esimi laıyqty ulyqtalyp keledi

Rýhanııat • Búgin, 08:10

О́tkenniń sabaǵy esińde qalady

Tarıh • Búgin, 08:07

Uıatsyzdyq azdyrar adam balasyn

Rýhanııat • Búgin, 08:03

Poster-patrıottyq jasasyn!

Qoǵam • Búgin, 08:00

Kamera aldynda oıqastaǵan qar barysy

Ekologııa • Búgin, 07:57

SNPS kelisimdi oryndamaı otyr

Ekonomıka • Búgin, 07:52

Úsh jylǵa salyqtan bosatyldy

Ekonomıka • Búgin, 07:50

Jánibek aýdanynda et óndirý artty

Aımaqtar • Búgin, 07:48

Rýhanı jańǵyrýdyń negizgi kilti

Rýhanııat • Búgin, 07:46

Taǵylymy mol tarıhı maqala

Rýhanııat • Búgin, 07:42

Qazaqtyń «haılaılymy»

Rýhanııat • Búgin, 07:40

Dosym oqyǵan kitap

Aımaqtar • Búgin, 07:38

Ustazdyń aldyn kespeıdi

Qoǵam • Búgin, 07:31

Elimizdegi eń úlken eskertkish

Rýhanııat • Búgin, 07:25

Uqsas jańalyqtar